Eestikeelne Piibel 1968
Kohtumõistjate 16 Siis Simson läks Assasse, nägi seal üht hooranaist ja läks selle juurde.Kui assalastele öeldi: "Simson on siia tulnud!" siis nad piirasid ja varitsesid teda kogu öö linna väravas. Aga nad olid kogu öö rahulikud, öeldes: "Kui hommik valgeneb, siis me tapame tema!"
Ja Simson magas keskööni. Aga keskööl ta tõusis üles, haaras kinni linna värava tiibadest ja mõlemaist piitadest, tõmbas need välja ühes poomiga, tõstis enesele õlgadele ja viis need üles mäetippu, mis on Hebroni kohal.
Ja pärast seda ta armastas Soreki jõe ääres üht naist, nimega Deliila.
Siis vilistide vürstid tulid naise juurde ja ütlesid temale: "Meelita teda ja vaata, kus tal see suur jõud on ja kuidas me saaksime temast jagu ja teda kinni siduda, et teda alistada, siis anname igamees sulle tuhat ükssada hõbeseeklit!"
Ja Deliila ütles Simsonile: "Räägi mulle, kus sul see suur jõud on ja millega tuleks sind siduda, et sind saaks alistada?"
Simson vastas temale: "Kui mind seotakse seitsme toore loomakõõlusega, mis ei ole kuivanud, siis ma jään jõuetuks ja olen nagu iga muu inimene."
Siis vilistide vürstid tõid naisele seitse toorest loomakõõlust, mis ei olnud kuivanud, ja ta sidus teda nendega.
Ja naise juures kambris istus varitseja. Kui naine ütles Simsonile: "Vilistid tulevad sulle kallale, Simson!" siis ta rebis loomakõõlused katki, otsekui rebeneks takulõng, kui see nuusutab tuld; ja tema jõudu ei saadud teada.
Ja Deliila ütles Simsonile: "Vaata, sa oled mind narrinud ja rääkinud mulle valet! Räägi nüüd ometi mulle, millega sind saab siduda?"
Ta ütles siis temale: "Kui mind seotakse uute köitega, millega ei ole tööd tehtud, siis ma jään jõuetuks ja olen nagu muud inimesed."
Siis Deliila võttis uued köied ja sidus teda nendega ning ütles temale: "Vilistid tulevad sulle kallale, Simson!" Ja kambris istus varitseja; aga Simson kiskus köied oma käsivartelt katki nagu niidid!
Ja Deliila ütles Simsonile: "Siitsaadik sa oled mind narrinud ja mulle valet rääkinud; avalda mulle, millega saab sind siduda!" Ja ta vastas temale: "Kui sa kood mu peast seitse juuksekiharat lõimedesse!"
Siis ta lõi need lõksutiga kinni ja ütles temale: "Vilistid tulevad sulle kallale, Simson!" Kui Simson ärkas unest, siis ta kiskus välja soa ühes koe ja lõimedega!
Ja Deliila ütles temale: "Kuidas sa võid öelda: ma armastan sind, kui su süda ei ole minu juures? Juba kolm korda oled sa mind narrinud ega ole mulle avaldanud, kus su suur jõud on!"
Ja sündis, kui ta iga päev teda oma kõnedega kitsikusse ajas ja temale peale käis, et ta hing tüdines surmani
ja ta avas temale kogu oma südame ning ütles: "Habemenuga ei ole saanud mu pea ligi, sest ma olen emaihust alates eraldatud Jumalale. Kui mind pöetakse, siis mu jõud lahkub minust ja ma muutun jõuetuks ning olen nagu kõik muud inimesed!"
Kui Deliila nägi, et ta oli temale avanud kogu oma südame, siis ta läkitas järele ning kutsus vilistide vürstid, öeldes: "Tulge nüüd, sest ta on mulle avanud kogu oma südame!" Ja vilistide vürstid tulid ta juurde ning tõid raha kaasa.
Ta uinutas teda oma põlvedel ja kutsus ühe mehe, kes pügas tema seitse juuksekiharat: siis Simson hakkas nõrgenema ja ta jõud lahkus temast.
Ja Deliila ütles: "Vilistid tulevad sulle kallale, Simson!" Simson ärkas unest ja mõtles: "Ma lähen välja nagu ennegi ja raputan enese lahti!" Aga ta ei teadnud, et Jehoova oli temast lahkunud!
Ja vilistid võtsid tema kinni ja torkasid temal silmad välja; ja nad viisid tema Assasse, aheldasid teda vaskahelatega ja ta pidi vangikojas jahvatama.
Aga ta juuksed hakkasid jälle kasvama, pärast seda kui need olid pöetud.
Ja vilistide vürstid kogunesid, et ohverdada suurt ohvrit oma jumalale Daagonile ja et olla rõõmsad, ja nad ütlesid: "Meie jumal on meie kätte andnud Simsoni, meie vaenlase!"
Kui rahvas teda nägi, siis nad kiitsid oma jumalat, sest nad ütlesid: "Meie jumal on meie kätte andnud meie vaenlase, meie maa laastaja, kes meist paljusid maha lõi!"
Ja et nende süda oli rõõmus, siis nad ütlesid: "Kutsuge Simson, et ta meid lõbustaks!" Ja nad kutsusid Simsoni vangikojast ja ta tegi nalja nende ees; nad panid ta seisma sammaste vahele.
Siis Simson ütles poisile, kes tal käest kinni hoidis: "Jäta mind, lase ma puudutan sambaid, millele hoone tugineb, et ma nende vastu saan nõjatuda!"
Hoone aga oli täis mehi ja naisi, ja seal olid kõik vilistide vürstid; ja katusel oli Simsoni naljategemist vaatamas ligi kolm tuhat meest ja naist.
Siis Simson hüüdis Jehoovat ja ütles: "Issand Jehoova! Mõtle ometi minu peale ja tee mind tugevaks ainult veel selleks korraks, oh Jumal, et saaksin vilistidele ühe korraga kätte maksta oma mõlemate silmade eest!"
Ja Simson haaras kinni kahest keskmisest sambast, millele hoone tugines, ja toetus neile, ühele parema ja teisele vasaku käega.
Ja Simson ütles: "Surgu mu hing ühes vilistidega!" Siis ta tõmbas enese võimsasti kummargile ja hoone langes vürstide ja kogu sees oleva rahva peale; ja nii oli surnuid, keda ta surres surmas, rohkem kui neid, keda ta oma elus oli surmanud!
Siis tulid ta vennad ja kogu ta isa pere ja nad võtsid tema ning viisid ja matsid ta Sora ja Estaoli vahele, ta isa Maanoahi hauda; ta oli Iisraelile kohut mõistnud kakskümmend aastat.
Kohtumõistjate 17 Efraimi mäestikust oli mees, Miika nimi.
Tema ütles oma emale: "Need tuhat ükssada hõbeseeklit, mis sinult olid ära võetud ja mille pärast sa oled sajatanud ning minugi kuuldes lausunud, vaata, see hõbe on minu juures, mina võtsin selle!" Siis ütles ta ema: "Jehoova õnnistagu sind, mu poeg!"
Ja ta andis need tuhat ükssada hõbeseeklit tagasi oma emale. Aga ta ema ütles: "Mina pühitsen selle hõbeda Jehoovale; see olgu minu poolt mu pojale nikerdatud ja valatud kuju valmistamiseks. Ja ma annan selle nüüd sulle tagasi."
Tema aga andis hõbeda tagasi oma emale; siis ta ema võttis kakssada hõbeseeklit ja andis need kullassepale ning see valmistas neist nikerdatud ja valatud kuju; ja see oli Miika kojas.
Sel mehel, Miikal, oli jumalakoda, ja ta oli valmistanud õlarüü ja teeravid, ka oli ta täitnud ühe oma poja käe, et see oleks temale preestriks.
Neil päevil ei olnud Iisraelis kuningat, igamees tegi, mis tema enese silmis õige oli.
Ja Juuda Petlemmast oli üks noor mees, Juuda suguvõsast; ta oli leviit ja elas seal võõrana.
See mees läks linnast, Juuda Petlemmast, et võõrana elada, kus ta paiga leiab; ja oma teed käies ta jõudis Miika kojani Efraimi mäestikus.
Miika küsis temalt: "Kust sa tuled?" Ja ta vastas temale: "Mina olen leviit Juuda Petlemmast ja ma lähen, et võõrana elada, kus ma paiga leian."
Siis Miika ütles temale: "Jää minu juurde ja ole mulle isaks ning preestriks, siis ma annan sulle kümme hõbeseeklit aastas ja tarvilikud riided ning toiduse." Ja leviit tuli.
Leviit nõustus jääma selle mehe juurde ja noor mees oli temale nagu üks ta poegadest.
Miika täitis leviidi käe ja noor mees sai temale preestriks ning jäi Miika kotta.
Ja Miika ütles: "Nüüd ma tean, et Jehoova teeb mulle head, sest mul on preestriks üks leviit!"
Psalm 60 Laulujuhatajale: viisil "Tunnistuse liilia"; Taaveti kuldne laul õpetuseks,
kui ta oli võidelnud Mesopotaamia ja Sooba süürlastega, ja kui Joab tuli tagasi ja oli Soola orus maha löönud kaksteist tuhat edomlast.
Jumal, sa tõukasid meid ära ja pillasid meid laiali; sa olid vihane, aita meid jälle üles!
Sina panid maa vabisema, sa lõhestasid selle; paranda ta praod, sest ta kõigub!
Johannese 7 Nii tulid sulased ülempreestrite ja variseride juurde tagasi. Ja need küsisid neilt: "Mispärast te ei ole teda toonud?"
Sulased kostsid: "Ükski inimene ei ole iialgi nõnda rääkinud nagu see inimene!"
Siis vastasid variserid neile: "Kas teiegi olete eksitatud?
Kas ükski ülemaist või variseridest on uskunud temasse?
Aga see rahvahulk, kes ei tunne käsuõpetust, on neetud!"
Nikodeemus, kes enne oli tema juurde tulnud ja oli üks nende seast, ütleb neile:
"Kas meie seadus inimese hukka mõistab, enne kui ta tema üle kuulab ja teada saab, mis ta on teinud?"
Nad vastasid ning ütlesid temale: "Oled ka sina Galileast? Uuri ja vaata, et Galileast ei tõuse prohvetit!"
[Ja igaüks läks koju.
Johannese 8 Aga Jeesus läks Õlimäele.
Vara hommikul ta tuli jälle pühakotta ja kõik rahvas tuli tema juurde; ja ta istus maha ja õpetas neid.
Seal kirjatundjad ja variserid tõid tema juurde naise, kes oli tabatud abielurikkumiselt. Ja nad panid ta keskpaika seisma
ning ütlesid temale: "Õpetaja, see naine tabati abielurikkumiselt!
Aga Mooses on käsuõpetuses käskinud meid niisugused kividega surnuks visata. Mis siis sina ütled?"
Seda nad ütlesid teda kiusates, et neil oleks kaebamist tema peale. - Jeesus kummardas ja kirjutas sõrmega maa peale.
Kui nad siis küsides käisid temale peale, ajas ta enese sirgu ning ütles neile: "Kes teie seast on patuta, see olgu esimene tema peale kivi viskama!"
Ja ta kummardas jälle ning kirjutas maa peale.
Kui nad seda kuulsid ja südametunnistus neid süüdistas, läksid nad välja üksteise järel, vanemad eesotsas. Ja Jeesus jäi sinna üksi ja naine, nagu ta seal seisis.
Ent Jeesus ajas enese sirgu ega näinud kedagi muud kui naist; ja ta ütles naisele: "Naine, kus on need sinu süüdistajad? Ega keegi ole sind hukka mõistnud?"
Naine vastas: "Mitte keegi, Issand!" Jeesus ütles: "Ega minagi sind hukka mõista; mine ja ära tee enam pattu!"]