Eestikeelne Piibel 1968
Kohtumõistjate 10 Ja pärast Abimelekit tõusis Iisraeli päästma Toola, Doodo poja Puua poeg, issaskarlane, kes elas Saamiris Efraimi mäestikus.Tema mõistis Iisraelile kohut kakskümmend kolm aastat; siis ta suri ja maeti Saamirisse.
Ja pärast teda tõusis gileadlane Jair ja mõistis Iisraelile kohut kakskümmend kaks aastast.
Temal oli kolmkümmend poega; need ratsutasid kolmekümne eesli seljas ja neil oli kolmkümmend linna, mida tänapäevani hüütakse "Jairi telklaagreiks"; need on Gileadimaal.
Jair suri ja maeti Kamonisse.
Ja Iisraeli lapsed tegid jälle kurja Jehoova silmis ning teenisid baale ja astartesid, Süüria jumalaid, Siidoni jumalaid, Moabi jumalaid, ammonlaste jumalaid ja vilistide jumalaid, ja nad jätsid maha Jehoova ega teeninud teda.
Siis Jehoova viha süttis põlema Iisraeli vastu ja ta andis nad vilistide ja ammonlaste kätte.
Need vaevasid ja rõhusid Iisraeli lapsi sel aastal ja veel kaheksateist aastat, kõiki Iisraeli lapsi, kes olid teispool Jordanit Gileadis oleval emorlaste maal.
Ja ammonlased läksid üle Jordani sõdima ka Juuda, Benjamini ja Efraimi soo vastu; ja Iisraelil oli väga kitsas käes.
Siis Iisraeli lapsed kisendasid Jehoova poole, öeldes: "Me oleme sinu vastu pattu teinud, sest me oleme maha jätnud oma Jumala ja oleme teeninud baale!"
Ja Jehoova ütles Iisraeli lastele: "Eks ma ole teid päästnud egiptlaste, emorlaste, ammonlaste ja vilistide käest?
Siidonlased, amalekid ja maonlased rõhusid teid. Siis te kisendasite minu poole ja ma päästsin teid nende käest.
Aga te jätsite mind maha ja teenisite teisi jumalaid, sellepärast ma ei päästa teid enam!
Minge ja kisendage nende jumalate poole, keda te olete valinud! Päästku nemad teid teie ahastuse ajal!"
Siis Iisraeli lapsed ütlesid Jehoovale: "Me oleme pattu teinud! Talita sina meiega, nagu see sinu silmis hea on, päästa meid aga praegu!"
Ja nad kõrvaldasid eneste keskelt võõrad jumalad ning teenisid Jehoovat; siis ei sallinud tema hing enam Iisraeli vaeva.
Aga ammonlased kutsuti kokku ja nad lõid leeri üles Gileadi; ja Iisraeli lapsed kogunesid ning lõid leeri üles Mispasse.
Siis ütlesid inimesed, Gileadi vürstid, üksteisele: "Kes oleks see mees, kes hakkaks sõdima ammonlaste vastu? Saagu ta pealikuks kõigile Gileadi elanikele!"
Kohtumõistjate 11 Gileadlane Jefta oli vapper sõjamees, aga hooranaise poeg; Jefta isa oli Gilead.
Gileadile sünnitas tema naine poegi; kui selle naise pojad kasvasid suureks, siis nad ajasid Jefta ära ja ütlesid temale: "Sina ei saa pärisosa meie isakojas, sest sa oled teise naise poeg!"
Ja Jefta põgenes oma vendade eest ning elas Toobimaal; Jefta ümber kogunesid tühised mehed ja tegid ühes temaga retki.
Mõne aja pärast sõdisid ammonlased Iisraeli vastu.
Ja kui ammonlased sõdisid Iisraeli vastu, siis Gileadi vanemad läksid tooma Jeftat Toobimaalt.
Nad ütlesid Jeftale: "Tule ja ole meile juhiks, et me saaksime sõdida ammonlaste vastu!"
Aga Jefta vastas Gileadi vanemaile: "Eks te ole mind vihanud ja mind mu isakojast ära ajanud? Miks tulete minu juurde nüüd, kui teil on kitsas käes?"
Ja Gileadi vanemad ütlesid Jeftale: "Me tuleme nüüd sellepärast taas sinu juurde, et sa tuleksid ühes meiega ja sõdiksid ammonlaste vastu ning oleksid pealikuks meile kõigile Gileadi elanikele!"
Siis Jefta ütles Gileadi vanemaile: "Kui te viite mind tagasi sõdima ammonlaste vastu ja Jehoova annab nad minu kätte, alles siis ma olen teie pealik!"
Ja Gileadi vanemad vastasid Jeftale: "Jehoova olgu tunnistajaks meie vahel, kui me ei tee nõnda su sõna järgi!"
Siis Jefta läks ühes Gileadi vanematega ning rahvas pani tema enesele pealikuks ja juhiks. Ja Jefta rääkis kõik oma sõnad Jehoova ees Mispas.
Siis Jefta läkitas käskjalad ammonlaste kuningale ütlema: "Mis on sinul minuga tegemist, et sa tuled mu juurde sõdima minu maa vastu?"
Ja ammonlaste kuningas vastas Jefta käskjalgadele: "Sellepärast et Egiptusest tulles võttis Iisrael mu maa Arnonist kuni Jabboki ja Jordanini; anna see nüüd rahuga tagasi!"
Ja Jefta läkitas taas käskjalad ammonlaste kuninga juurde
ning käskis temale öelda: "Nõnda ütleb Jefta: Iisrael ei ole võtnud Moabi maad ega ammonlaste maad.
Sest kui nad Egiptusest tulid, rändas Iisrael kõrbes kuni Kõrkjamereni ja jõudis Kaadesisse.
Siis Iisrael läkitas käskjalad Edomi kuningale ütlema: lase ma lähen su maast läbi! Aga Edomi kuningas ei võtnud seda kuulda. Ta läkitas Moabi kuninga juurde, aga seegi ei nõustunud. Nii jäi Iisrael Kaadesisse.
Siis ta rändas kõrbes ja läks ümber Edomimaa ja Moabimaa ja tuli päikesetõusu poole Moabimaad ning lõi leeri üles teispool Arnonit ega tulnud Moabi maa-alale, sest Arnon on Moabi rajaks.
Seejärel Iisrael läkitas käskjalad emorlaste kuninga, Hesboni kuninga Siihoni juurde ning ütles temale: lase meid minna oma maast läbi minu sihtkohta!
Aga Siihon ei usaldanud Iisraeli, et see läheb tema maa-alast ainult läbi, vaid Siihon kogus kokku kogu oma rahva ja nad lõid leeri üles Jaasasse; ja ta sõdis Iisraeli vastu.
Aga Jehoova, Iisraeli Jumal, andis Siihoni ja kogu ta rahva Iisraeli kätte ja nad lõid neid; ja Iisrael päris kogu emorlaste maa, kes elasid seal maal.
Nad pärisid kogu emorlaste maa-ala Arnonist kuni Jabbokini ja kõrbest kuni Jordanini.
Nii on siis nüüd Jehoova, Iisraeli Jumal, ajanud ära emorlased oma Iisraeli rahva eest, aga sina tahad pärida seda maad!
Kas sa ei peaks pärima seda, mis su jumal Kemos annab sulle pärida? Siis me pärime kõik selle, mis Jehoova, meie Jumal, meie eest tühjendab!
Kas oled sa siis nüüd tõesti parem kui Baalak, Sippori poeg, Moabi kuningas? Kas riidles tema Iisraeliga või sõdis nende vastu?
Iisrael on elanud Hesbonis ja selle tütarlinnades, Aroeris ja selle tütarlinnades ja kõigis linnades, mis on Arnoni kallastel, kolmsada aastat. Miks te ei ole selle aja jooksul neid ära võtnud?
Mina ei ole sinu vastu pattu teinud, sina aga teed mulle paha, et sõdid mu vastu. Jehoova, kohtumõistja, mõistku täna õigust Iisraeli laste ja ammonlaste vahel!"
Aga ammonlaste kuningas ei kuulanud Jefta sõnu, mis see temale läkitas.
Siis tuli Jefta peale Jehoova vaim ja ta läks läbi Gileadi ja Manasse ning läks läbi Gileadi Mispa; ja Gileadi Mispast läks ta ammonlaste vastu.
Ja Jefta andis Jehoovale tõotuse ning ütles: "Kui sa tõesti annad ammonlased mu kätte,
siis see, kes iganes väljub mu koja ustest mulle vastu, kui ma ammonlaste juurest pöördun rahuga tagasi, kuulugu Jehoovale ja ma ohverdan ta põletusohvriks!"
Siis Jefta läks ammonlaste vastu, et nendega sõdida, ja Jehoova andis need tema kätte.
Ja ta lõi neid väga suures tapluses Aroerist kuni Minniti teelahkmeni, kahtkümmend linna ja kuni Aabel-Keramimini; nõnda alandati ammonlased Iisraeli laste ees.
Kui Jefta tuli koju Mispasse, vaata, siis tuli ta tütar välja temale vastu trummidega ja ringtantsu tantsides! Ja see oli tema ainus laps, ei olnud tal peale selle poega ega tütart.
Aga kui ta teda nägi, siis ta käristas oma riided lõhki ja ütles: "Oh mu tütar, sa surud mind põlvili! Et sina see oled, kes tõukab mind õnnetusse! Aga ma olen avanud oma suu Jehoova poole ega või taganeda!"
Aga tütar ütles temale: "Mu isa! Kui sa oled avanud oma suu Jehoova poole, siis talita minuga nagu sinu suust on väljunud, kui nüüd Jehoova on lasknud sind kätte maksta su vaenlastele ammonlastele!"
Siis ta ütles oma isale: "Lubatagu mulle seda: jäta mind veel kaheks kuuks, et saaksin minna ja käia mägedel ning nutta oma neitsipõlve, mina ja mu sõbrannad!"
Ja tema vastas: "Mine!" ja saatis ta ära kaheks kuuks. Siis ta läks, tema ja ta sõbrannad, ning nuttis mägedel oma neitsipõlve.
Aga kahe kuu pärast ta tuli tagasi oma isa juurde ja see talitas temaga oma tõotuse kohaselt, mille ta oli andnud; tema ei saanudki meest tunda. Ja see sai Iisraelis tavaks,
et igal aastal, neli päeva aastas, käisid Iisraeli tütred lauluga ülistamas gileadlase Jefta tütart.
Psalm 59 Laulujuhatajale: viisil "Ära hävita!" Taaveti kuldne laul ajast, mil Saul läkitas mehed varitsema tema maja ja teda surmama.
Tõmba mind ära mu vaenlaste käest, mu Jumal! Kaitse mind nende eest, kes mulle kallale tungivad!
Kisu mind ära nende käest, kes teevad nurjatust, ja päästa mind verevalajate käest!
Sest vaata, nad varitsevad mu hinge! Võimsad kipuvad mu kallale! Mul aga ei ole üleastumisi ega patusüüd, oh Jehoova!
Ilma et ma oleksin paha teinud, jooksevad nad kokku ning valmistuvad! Virgu mulle vastu tulema ja vaata!
Ja sina, Jehoova, vägede Jumal, Iisraeli Jumal, ärka üles nuhtlema kõiki paganaid! Ära heida armu nurjatuile loobujaile! Sela.
Nad tulevad igal õhtul uuesti, uluvad nagu koerad ja käivad mööda linna!
Vaata, nad ajavad kurja välja oma suust, mõõgad on nende huultes, sest nad arvavad: kes seda kuuleb?
Johannese 6 Ja kui nad ta leidsid mere teiselt rannalt, ütlesid nad talle: "Rabi, millal sa siia said?"
Jeesus vastas neile ning ütles: "Tõesti, tõesti ma ütlen teile, et te ei otsi mind, sellepärast et te nägite tunnustähti, vaid et te sõite leiba ja teie kõhud said täis!
Ärge hankige rooga, mis hävib, vaid rooga, mis jääb igaveseks eluks, mida Inimese Poeg tahab teile anda; sest teda on Jumal Isa pitseriga kinnitanud!"
Siis ütlesid nad temale: "Mis me peame tegema, et võiksime teha Jumala tegusid?"
Jeesus vastas ning ütles neile: "See on Jumala tegu, et te usute temasse, kelle ta on läkitanud!"
Siis nad ütlesid temale: "Mis tunnustähe sa siis teed, et me näeksime ja usuksime sind? Mis sa teed?
Meie esiisad sõid kõrbes mannat, nagu on kirjutatud: ta andis neile süüa leiba taevast!"
Siis Jeesus ütles neile: "Tõesti tõesti ma ütlen teile! Mooses ei andnud teile leiba taevast, aga minu Isa annab teile tõelise leiva taevast!
Sest Jumala leib on see, kes tuleb taevast alla ja annab maailmale elu!"
Siis nad ütlesid talle: "Issand, anna meile ikka seda leiba!"
Jeesus ütles neile: "Mina olen eluleib. Kes tuleb minu juurde, see ei näe nälga, ja kes minusse usub, sellele ei tule iialgi janu!
Aga mina olen teile öelnud, et te olete mind näinud ega usu mitte!
Kõik, mis Isa minule annab, tuleb minu juurde, ja kes minu juurde tuleb, seda ma ei lükka välja.
Sest ma olen taevast alla tulnud mitte oma tahtmist tegema, vaid selle tahtmist, kes mind on läkitanud.
Aga see on selle tahtmine, kes mind on läkitanud, et ma ühtki ei kaota sellest kõigest, mis ta minule on andnud, vaid et ma selle üles äratan viimsel päeval.
Sest see on mu Isa tahtmine, et igaühel, kes Poega näeb ja temasse usub, on igavene elu, ja ma äratan tema üles viimsel päeval!"
Siis nurisesid juudid tema üle, et ta oli öelnud: "Mina olen leib, mis taevast on alla tulnud!"
Ja nad ütlesid: "Eks see ole Jeesus, Joosepi poeg, kelle isa ja ema me tunneme? Kuidas ta siis ütleb: ma olen tulnud taevast?"
Jeesus vastas ning ütles neile: "Ärge nurisege isekeskis!
Ükski ei või tulla minu juurde, kui teda ei tõmba Isa, kes mind on läkitanud; ja mina äratan tema üles viimsel päeval.
Prohvetite raamatuis on kirjutatud: nad kõik peavad olema Jumala poolt õpetatud! Igaüks, kes on Isalt kuulnud ja on õppinud, tuleb minu juurde.
Mitte, et keegi teine oleks näinud Isa kui see, kes on Jumala juurest; see on näinud Isa.
Tõesti, tõesti ma ütlen teile: kes usub, sellel on igavene elu!
Mina olen eluleib.
Teie esiisad sõid kõrbes mannat ja surid.
See on leib, mis taevast alla tuleb, et inimene seda sööks ega sureks.
Mina olen elav leib, mis taevast on alla tulnud. Kui keegi sööb seda leiba, siis ta elab igavesti; ja leib, mille mina annan, on minu liha, mille annan maailma elu eest!"
Siis riidlesid juudid isekeskis, öeldes: "Kuidas see võib meile anda oma liha süüa?"
Siis Jeesus ütles neile: "Tõesti, tõesti ma ütlen teile, et kui te ei söö Inimese Poja liha ega joo tema verd, siis ei ole elu teis enestes!
Kes sööb minu liha ja joob minu verd, sel on igavene elu; ja mina äratan tema üles viimsel päeval.
Sest mu liha on tõeline roog ja mu veri on tõeline jook.
Kes sööb minu liha ja joob minu verd, jääb minusse ja mina temasse.
Nagu elav Isa mind on läkitanud ja mina elan Isa läbi, nõnda ka see, kes mind sööb, elab minu läbi.
See on leib, mis taevast on alla tulnud; see ei ole niisugune, mida sõid teie vanemad ja surid. Kes seda leiba sööb, elab igavesti!"
Seda ta ütles kogudusekojas, õpetades Kapernaumas.