Eestikeelne Piibel 1968
Psalm 94 Õnnis on mees, keda sina, Jehoova, karistad ja kellele sina õpetad oma käsuõpetust,et temale anda vaikset elu kurjal ajal, kuni õelale kaevatakse auku!
Sest Jehoova ei tõuka ära oma rahvast ega jäta maha oma pärisosa,
vaid kohus taotleb jälle õigust ja selle järgi käivad kõik, kes on õiglased südamelt!
Kes seisab minu eest tigedate vastu? Kes astub välja minu eest ülekohtutegijate vastu?
Kui Jehoova ei oleks olnud mulle abiks, siis oleks mu hing pea leidnud aseme surmavaikuses!
Kui ma mõtlesin: mu jalg vääratab, siis sinu heldus, Jehoova, toetas mind!
Kui mu südames oli palju muremõtteid, siis sinu troostid rõõmustasid mu hinge!
Kas peaks sinul olema ühist õnnetuse kohtujärjega, kus tehakse kurja seaduse varju all,
kus tungitakse hulgana õige inimese hinge kallale ja mõistetakse hukka vaga veri?
Aga Jehoova on saanud mulle kindlaks varjupaigaks ja mu Jumal mu kaitsekaljuks, kus ma pelgupaika otsin!
Tema tasub neile kätte nende nurjatuse ja ta hukkab nad nende kurjuse pärast! Jehoova, meie Jumal, hukkab nad!
Koguja 1 Koguja, Taaveti poja sõnad, kes oli kuningas Jeruusalemmas.
"Tühisuste tühisus," ütleb Koguja, "tühisuste tühisus, kõik on tühine!
Mis kasu on inimesel kõigest oma vaevast, millega ta ennast vaevab päikese all?
Rahvapõlv läheb ja rahvapõlv tuleb, aga maa püsib igavesti!
Ja päike tõuseb ja päike loojub ning läheb tagasi oma paika, kust ta jälle tõuseb!
Tuul puhub lõuna poole ja keerutab põhja poole, keereldes, keerutades puhub tuul ja alustab taas oma ringkäiku!
Kõik jõed voolavad merre, aga meri ei saa mitte täis; paika, kuhu jõed on voolanud, sinna voolavad need üha!
Kõigist asjust, mis väsitavad, ei suuda ükski rääkida: silm ei küllastu nägemast ja kõrv ei täitu kuulmast!
Mis on olnud, see saab olema, ja mis on tehtud, seda tehakse veel - ei ole midagi uut päikese all!
Või on midagi, mille kohta võiks öelda: vaata, see on uus? Kindlasti see oli juba olemas muistseil aegadel, mis on olnud enne meid!
Ei ole ainult mälestust endisist asjust ja nõnda ei ole ka mälestust tulevasist asjust neil, kes saavad olema veelgi hiljem!
Mina, Koguja, olin Iisraeli kuningas Jeruusalemmas.
Ma pühendasin oma südame teadlikult otsima ja uurima kõike, mis taeva all sünnib: see on õnnetu ülesanne, mille Jumal on andnud inimlastele endi vaevamiseks!
Ma nägin igasugu tegusid, mis päikese all tehakse, ja vaata, see kõik on tühi töö ja vaimu närimine!
Kõverat ei saa teha sirgeks ega puudulikku täiendada!
Ma mõtlesin oma südames ja ütlesin: mina, vaata, olen hankinud suure tarkuse ja olen ületanud kõik need, kes enne mind on valitsenud Jeruusalemma üle, ja mu süda on näinud palju tarkust ja teadmisi.
Ja ma pühendasin oma südame tarkuse mõistmisele, ka meeletuse ja sõgeduse mõistmisele: ma mõistsin, et ka see oli vaimu närimine!
Sest kus on palju tarkust, seal on palju meelehärmi, ja kes lisab teadmisi, see lisab valu!
Koguja 2 Ma mõtlesin südames: olgu, ma teen katset rõõmuga ja naudin seda, mis on hea! Aga vaata, seegi oli tühi töö!
Ma ütlesin naerule: "Hull!" ja rõõmule: "Mis sellest kasu on?"
Ma võtsin südames nõuks virgutada oma ihu viinaga - ometi nõnda, et mu süda mind targu juhiks - ja haarata kinni rumalusest, kuni ma näen, mis inimlastel on kasulik teha oma üürikesil elupäevil taeva all.
Ma tegin suuri tegusid: ma ehitasin enesele kodasid, istutasin enesele viinamägesid.
Ma tegin enesele rohu- ja iluaedu ning istutasin neisse kõiksugu viljapuid.
Ma tegin enesele veetiike kasvavate puude metsa kastmiseks.
Ma ostsin sulaseid ja ümmardajaid, ja mul oli oma peres sündinuid; samuti oli mul veiste ja pudulojuste kari, suurem kui kõigil neil, kes enne mind olid Jeruusalemmas olnud.
Ma kogusin enesele ka hõbedat ja kulda ning kuningate ja maade varandusi; ma hankisin enesele lauljaid ja lauljannasid, samuti, mis inimlastele on naudinguks: palju naisi!
Ma sain suureks ja ületasin kõik, kes enne mind olid Jeruusalemmas olnud; mulle jäi ka mu tarkus.
Ja mida mu silmad iganes himustasid, seda ma ei keelanud neile; ma ei hoidnud oma südant tagasi ühestki rõõmust, sest mu süda tundis rõõmu kõigest mu vaevast, ja see oli mu tasu kogu mu vaeva eest.
Aga kui ma vaatlesin kõiki oma tegusid, mis mu käed olid teinud, ja vaeva, mida ma neid tehes olin näinud, vaata, siis oli see kõik tühi töö ja vaimu närimine! Millestki pole kasu päikese all!
Kui ma pöördusin vaatlema tarkust ning meeletust ja sõgedust - sest mida muud teeb see inimene, kes tuleb pärast kuningat, kui sedasama, mida ikka on tehtud! -
siis ma nägin, et tarkus on kasulikum kui meeletus, nõnda nagu valgus on pimedusest kasulikum!
Targal on silmad peas, aga alp käib pimeduses! Aga ma mõistsin ka, et see, mis juhtub ühele, juhtub neile kõigile!
Siis ma mõtlesin südames: see, mis juhtub albile, juhtub ka minule! Aga milleks siis mina nii targaks olen saanud? Jah, sellest pole kasu! Ja ma mõtlesin südames, et ka see on tühi töö!
Sest niihästi targast kui albist ei jää igavest mälestust, kuna tulevasil päevil on kõik juba ammu unustatud. Jah, eks sure tark nagu alpki!
Siis ma vihkasin elu, sest see, mis päikese all tehakse, oli mu meelest halb. Sest see kõik on tühi töö ja vaimu närimine!
Ja ma vihkasin kõike oma vaeva, mida ma olin näinud päikese all, sellepärast et ma selle pean jätma inimesele, kes tuleb pärast mind!
Ja kes teabki, on ta tark või alp, aga ta hakkab valitsema kõige üle, milleks mina olen vaeva näinud ja tarkust tarvitanud päikese all! Seegi on tühi töö!
Siis ma mõtlesin ümber ja olin südames meeleheitel kõige selle vaeva pärast, mida ma olin näinud päikese all,
sest inimene näeb vaeva tarkuse ja teadmiste ning tubliduse abil, kuid peab ometi kõik jätma osaks inimesele, kes selle kallal ei ole vaeva näinud. Seegi on tühi töö ja väga paha!
Sest mis on inimesel kõigest oma vaevast ja püüdeist, millega ta ennast vaevab päikese all?
On ju kõik ta päevad täis valu ja ta töö meelepahanduseks, ta süda ei maga isegi mitte öösel! Seegi on tühi töö!
Ei ole inimesel midagi paremat kui süüa ja juua ja lasta oma hinge nautida vaevast hoolimata! Ma nägin, et seegi on Jumala käest!
Sest kes võiks süüa ja kes võiks juua ilma temata?
Sest tema annab inimesele, kes temale meeldib, tarkust ja tunnetust ning rõõmu; aga patusele ta annab ülesandeks korjata ja koguda, et seda siis anda sellele, kes Jumalale meeldib. Seegi on tühi töö ja vaimu närimine!
Koguja 3 Igale asjale on määratud aeg, ja aeg on igal tegevusel taeva all:
aeg sündida ja aeg surra, aeg istutada ja aeg istutatut kitkuda;
aeg tappa ja aeg terveks teha, aeg maha kiskuda ja aeg üles ehitada;
aeg nutta ja aeg naerda, aeg leinata ja aeg tantsida;
aeg kive pilduda ja aeg kive koguda, aeg kaelustada ja aeg kaelustamisest hoiduda;
aeg otsida ja aeg kaotada, aeg hoida ja aeg ära visata;
aeg rebida ja aeg õmmelda, aeg vaikida ja aeg rääkida;
aeg armastada ja aeg vihata, aeg sõjal ja aeg rahul!
Mis kasu on töötegijal sellest, mille kallal ta vaeva näeb?
Ma olen näinud tööd, mida Jumal on andnud inimlastele, et nad sellega endid vaevaksid.
Kõik on ta omal ajal hästi teinud; ta on nende südamesse pannud ka igaviku, ometi ilma et inimene mõistaks Jumala tehtud tööd algusest lõpuni.
Ma mõistsin, et neil pole midagi paremat kui rõõmus olla ja elu nautida!
On ju seegi Jumala and igale inimesele, et ta võib süüa ja juua ning nautida head, hoolimata kõigest oma vaevast.
Ma mõistsin, et kõik, mis Jumal teeb, on igavene; midagi ei ole sellele lisada ega sellest ära võtta. Ja Jumal on seda teinud nõnda, et teda tuleb karta.
Mis on, see on juba olnud, ja mis tuleb, seegi on juba olnud. Jumal otsib möödunu taas välja!
Ja ma nägin päikese all ka veel kohtupaika, kus oli ülekohus, ja õiglusepaika, kus oli üleastumine!
Ma mõtlesin südames: Jumal mõistab kohut õigele ja õelale, sest igal asjal ja igal teol on oma aeg.
Ma mõtlesin südames: see on inimlaste huvides, et Jumal neid läbi katsub ja et nad näevad, et nad on vaid lojused!
Sest mis sünnib inimlastega, see sünnib lojustega - neil on seesama saatus: nagu sureb üks, nõnda sureb teine, ja neil kõigil on ühesugune hing; ja inimesel ei ole paremust lojuse ees, sest kõik on tühine!
Kõik lähevad ühte paika, kõik on põrmust ja kõik saavad jälle põrmuks!
Kes teabki, kas inimlaste hing tõuseb ülespoole või kas lojuste hing vajub maa alla?
Ja nõnda ma nägin, et ei ole midagi paremat, kui et inimene on oma töö juures rõõmus, kuna see on tema osa. Sest kes toob teda nägema seda, mis on pärast teda?
1. Korintose 7 Aga mis puutub sellesse, millest kirjutasite, siis mehele on hea naist mitte puudutada.
Kuid hooruspattude pärast olgu igal mehel oma naine ja igal naisel oma mees.
Mees täitku oma kohust naise vastu ja nõndasamuti ka naine mehe vastu.
Naisel ei ole meelevalda oma ihu üle, vaid mehel; ja nõndasamuti ei ole mehel meelevalda oma ihu üle, vaid naisel.
Ärge tõmbuge eemale teineteisest muidu kui ehk mõlemate tahtes mõneks ajaks, et oleksite vabad palveks, ja tulge jälle ühte, et saatan teid ei kiusaks teie taltumatuse pärast.
Ent seda ma ütlen andes luba, mitte käskides.
Sest ma tahaksin, et kõik inimesed oleksid nõnda nagu minagi; aga igaühel on oma armuanne Jumalalt, ühel nõnda, teisel teisiti.
Ent ma ütlen vallalistele ja lesknaistele: neile on hea, kui nad jäävad nõnda nagu minagi.
Aga kui nad ei suuda endid talitseda, siis nad abiellugu, sest parem on abielluda kui himudes põleda.
Aga abielulistele ei käsi mina, vaid Issand, et naine ärgu mingu mehest lahku.
On aga keegi lahutatud, siis ta jäägu abielutuks või leppigu ära oma mehega. Ja mees ärgu hüljaku naist.
Aga muile ütlen mina, mitte Issand: kui ühel vennal on uskmatu naine ja naine heal meelel tahab elada temaga, siis ta ärgu hüljaku teda.
Samuti kui ühel naisel on uskmatu mees ja mees heal meelel tahab elada temaga, siis ta ärgu hüljaku meest.
Sest uskmatu mees on pühitsetud naise läbi ja uskmatu naine on pühitsetud mehe läbi, sest muidu oleksid teie lapsed rüvedad, aga nüüd on nad pühad.
Aga kui uskmatu pool lahkub, siis ta lahkugu; niisuguseis asjus ei ole vend ega õde orjastatud; ent Jumal on meid rahus kutsunud.
Sest mis tead sina, naine, kas sa oma mehe päästad? Või mis tead sina, mees, kas sa oma naise päästad?