Eestikeelne Piibel 1968
Õpetussõnad 21 Õelate ohver on jäledus, eriti kui seda tuuakse häbiteo eest!Valetunnistaja hukkub, aga mees, kes midagi on kuulnud, võib alati rääkida!
Õel mees näitab jultunud nägu, aga õige käib kindlalt oma teed!
Jehoova vastu ei aita tarkus, mõistus ega nõu!
Hobune seatakse valmis tapluse päevaks, aga võit on Jehoova käes!
Õpetussõnad 22 Aus nimi on kallim kui suur rikkus, hea kuulsus on parem kui hõbe ja kuld!
Rikas ja vaene kohtuvad, Jehoova on loonud need mõlemad!
Tark näeb hädaohtu ja poeb peitu, aga rumalad lähevad edasi ja saavad nuhelda!
Alandlikkuse ja Jehoova kartuse tasu on rikkus, au ja elu!
Okkad ja paelad on valeliku teel: oma hinge hoiab, kes jääb neist eemale!
Õpeta poisile teed, mida ta peab käima, siis ta ei lahku sellelt ka mitte vanas eas!
Jesaja 8 Sest nõnda rääkis minuga Jehoova, kui ta käsi haaras mind ja hoiatas mind käimast selle rahva teed, öeldes:
"Ärge nimetage vandenõuks kõike, mida see rahvas nimetab vandenõuks, ärge kartke, mida tema kardab, ja ärge tundke hirmu!"
Pidage pühaks vägede Jehoovat, tema olgu teie kartus ja tema olgu teie hirm!
Tema on pühamuks, aga komistuskiviks ja pahanduskaljuks mõlemaile Iisraeli kodadele, lõksuks ja püüdepaelaks Jeruusalemma elanikele!
Paljud neist komistavad, langevad ja vigastavad endid, püütakse kinni ja võetakse vangi!
Seo kinni tunnistus, pitserda õpetus mu õpilastes!
Mina aga ootan Jehoovat, kes peidab oma palge Jaakobi soo eest, ja loodan tema peale!
Vaata, mina ja lapsed, keda Jehoova mulle on andnud, oleme tunnustähtedeks ja endemärkideks Iisraelis vägede Jehoovalt, kes elab Siioni mäel!
Ja kui teile öeldakse: küsitlege surnute vaime ja ennustajaid, kes sosistavad ja pomisevad, siis vastake: kas rahvas ei peaks küsitlema oma Jumalat? Kas tuleb elavate pärast küsitleda surnuid?
Õpetuse ja tunnistuse juurde! Kui nõnda ei kõnelda, siis ei ole koitu!
Seal nad siis uitavad, vaevatud ja näljased! Aga nälga tundes nad vihastuvad ja neavad oma kuningat ja Jumalat! Ja kui nad tõstavad pilgu üles,
või vaatavad maha, siis - ennäe kitsikust ja pimedust, ahistuse süngust! Ollakse tõugatud pilkasesse pimedusse!
Jesaja 9 Rahvas, kes käib pimeduses, näeb suurt valgust; kes elavad surmavarju maal, neile paistab valgus!
Sina valmistad suure hõiskamise, annad rohkesti rõõmu: nad rõõmutsevad sinu ees, otsekui lõikuseajal ollakse rõõmsad, otsekui saaki jagades hõisatakse!
Sest tema koorma ikke ja tema õla kepi, tema sundija vitsa sa murrad nagu Midjani päevil!
Sest iga sõjakäras sõtkutud saabas ja veres veeretatud vammus põletatakse tuleroaks!
Sest meile sünnib laps, meile antakse poeg, kelle õlgadel on valitsus ja kellele pannakse nimeks: Imeline Nõuandja, Vägev Jumal, Igavene Isa, Rahuvürst!
Suur on valitsus ja otsatu on rahu Taaveti aujärjel ja tema kuningriigi üle, et seda kinnitada ja toetada kohtu ja õiglusega, sellest ajast ja igavesti! Vägede Jehoova püha viha teeb seda!
Issand läkitab sõna Jaakobisse ja see langeb Iisraelisse!
Seda saab tunda kogu rahvas, Efraim ja Samaaria elanikud, kes ütlevad upsakusest ja südame ülbusest:
"Telliskivid varisevad, aga me ehitame tahutud kividest; metsviigipuud raiutakse maha, aga me paneme seedrid asemele!"
Ent Jehoova teeb tugevaks ta vastased, Retsini, ja kihutab üles ta vaenlased:
süürlased idast ja vilistid läänest, ja need söövad Iisraeli täie suuga! Selle kõige juures ei ole ta viha ära pöördunud ja ta käsi on alles välja sirutatud!
Sest rahvas ei ole pöördunud peksja poole ega ole nad otsinud vägede Jehoovat!
Seepärast lõikab Jehoova Iisraelilt ühel päeval pea ja saba, võrse ja varre!
Vana ja austatu on pea, aga valet õpetav prohvet on saba!
Selle rahva juhid on eksitajad ja nende poolt juhitud on viidud segadusse!
Seepärast ei tunne Issand rõõmu ta noortest meestest ega halasta vaestelaste ja lesknaiste peale; sest kõik on jumalavallatud ja kurjategijad ja iga suu räägib jõledust! Selle kõige juures ei ole ta viha ära pöördunud ja ta käsi on alles välja sirutatud!
Sest ülekohus põleb otsekui tuli, mis põletab kibuvitsu ja ohakaid ning süütab metsarägastikud kerkiva suitsuna haihtuma!
Vägede Jehoova raevust on maa kõrbenud ja rahvas on otsekui tuleroog: üks ei halasta teise peale!
Ahmivad paremalt, aga on näljased, söövad vasakult, ometi ei saa kõht täis! Igaüks sööb oma käsivarre liha:
Manasse Efraimi ja Efraim Manasset, mõlemad on üheskoos Juuda vastu! Selle kõige juures ei ole ta viha ära pöördunud ja ta käsi on alles välja sirutatud!
Jesaja 10 Häda neile, kes annavad nurjatuid seadusi, ja kirjutajaile, kes lakkamatult kirjutavad surveks,
et väänata abitute õigust ja kiskuda kohus mu rahva viletsailt, et lesknaised saaksid neile saagiks ja et nad võiksid vaeseidlapsi paljaks riisuda!
Aga mida te teete katsumispäeval ja tormis, mis tuleb kaugelt? Kelle juurde te põgenete abi saama? Ja kuhu jätate oma varanduse?
Ei ole muud, kui põlvitada vangide seltsi või langeda tapetute sekka! Selle kõige juures ei ole ta viha ära pöördunud ja ta käsi on alles välja sirutatud!
Häda Assurile, kes on mu viha vits ja kelle käes on mu sajatuse kepp!
Tema ma läkitan jumalavallatu rahva vastu ja teda ma käsin oma vihaaluse rahva pärast võtta noosi ja riisuda saaki ja tallata teda nagu tänavapori!
Aga tema ei kavatse nõnda ja nõnda ei mõtle ta süda, vaid temal on südames hävitada ja hukata rahvaid, ja mitte väheseid,
sest ta ütleb: "Kas pole mu pealikud kõik kuningad?
Eks Kalnol käinud käsi nagu Karkemisel, eks Hamatil nagu Arpadil, eks Samaarial nagu Damaskusel?
Kuna mu käsi ulatus ebajumalate kuningriikideni, kelle nikerdatud kujud olid võimsamad kui Jeruusalemmal ja Samaarial,
eks ma või siis talitada ka Jeruusalemma ja selle kujudega nõnda, nagu ma talitasin Samaaria ja selle ebajumalatega?"
Aga kui Issand on lõpetanud kõik oma töö Siioni mäel ja Jeruusalemmas, siis ma nuhtlen Assuri kuningat ta südame ülbuse vilja ja suureliste silmade kõrkuse pärast!
Sest ta ütleb: "Ma tegin seda oma käe rammuga ja oma tarkusest, sest ma olen taibukas! Ma nihutasin rahvaste rajasid, riisusin, mis kuulus neile, ja valitsesin elanike üle ainuvalitsejana!
Mu käsi leidis rahvaste vara otsekui linnupesa; ja nagu korjatakse mahajäetud mune, nõnda ma korjasin kõik maad, ja ei olnud kedagi, kes oleks lehvitanud tiibu või teinud noka lahti ja piiksatanud!"
Kas kiitleb kirves selle ees, kes temaga raiub, või suurustab saag saagija ees? Nagu viibutaks vits oma ülestõstjat, või nagu kergitaks kepp seda, kes ei ole puu!
Sellepärast läkitab Issand, vägede Jehoova, tema priskete sekka kõhetustõve, ja tema toreduse all süttib lõõmav tuli!
Iisraeli valgus muutub tuleks ja tema Püha leegiks, mis ühel päeval põletab ja neelab ta ohakad ja kibuvitsad!
Ja ta lõpetab tema metsa ja viljapuuaia toreduse ühes ihu ja hingega! See on otsekui põdeja kidunemine!
Pisut jääb siis üle ta metsapuudest: poisike võib need kirja panna!
2. Korintose 8 Aga me teeme teile, vennad, teatavaks armu, mille Jumal on andnud Makedoonia kogudustele,
et neil keset suurt kitsikuse katsumist oli rõõmu ülikülluses ja nende põhjatu vaesus kasvas nende südamlikkuse rikkuseks.
Sest nad on andnud jõudu mööda - ma tunnistan seda, koguni üle jõu - ja seda vabatahtlikult,
käies meile kangesti peale anumisega võtta vastu see and ja lubada neid osa võtta pühade abistamisest;
ja mitte ainult nõnda nagu lootsime, vaid nad andsid iseendidki esiti Issandale, siis meile, Jumala tahtel,
nii et me õhutasime Tiitust ka teie keskel selle anni korjamist nõnda lõpetama, nagu ta seda juba oli alustanud.
Aga otsekui te kõiges olete rikkad, usus ja sõnas ja tunnetuses ja kõiksuguses usinuses ja armastuses meie poolt teie vastu, nõnda olge helde käega selleski armastustöös.
Ma ei ütle seda käskides, vaid seades teiste usinust teile eeskujuks, ma tahaksin teada saada, kas teiegi armastus on tõsine.
Sest te tunnete meie Issanda Jeesuse Kristuse armu, et tema, kuigi ta oli rikas, sai vaeseks teie pärast, et teie tema vaesusest saaksite rikkaks.
Selle asja poolest ma annan nõu; sest see tuleb kasuks teile, kes juba mullu olite esimesed mitte ainult tegema, vaid ka tahtma.
Aga nüüd viige ka täide oma tegemine, et nõnda nagu teil oli himu tahta, nõnda te ka lõpetaksite oma teo, sedamööda kuidas teil jõudu on.
Sest kui on head tahtmist anda, siis on see vastuvõetav sel määral kuidas jõud kannab, mitte üle jõu.
Sest ei ole vaja, et mis teistele on kergenduseks, teile oleks koormaks, vaid tasakaalustuseks
nende puudusele olgu see, mida teil praegusel ajal on ülearu, et ka see, mida neil on ülearu, aitaks teie puudust ja nõnda sünniks tasakaal,
nagu on kirjutatud: "Sellel, kel oli palju, ei olnud ülearu, ja kel oli pisut, ei olnud puudust!"