Eestikeelne Piibel 1968
Psalm 105 Nõnda tuli Iisrael Egiptusesse ja Jaakob elas võõrana Haami maal!Ja Jehoova sigitas väga oma rahvast ning tegi ta tugevamaks tema rõhujaist!
Ta pööras nende südame, nõnda et nad hakkasid vihkama tema rahvast ja salakavalust pidama tema sulaste vastu!
Ta läkitas Moosese, oma sulase, ja Aaroni, kelle ta oli valinud!
Need tegid tema kästud tunnusteod nende seas ja imetähed Haami maal!
Ta läkitas pimeduse, tegi kõik pimedaks, ja nad ei tõrkunud vastu tema sõnale!
Ta muutis nende veed vereks, ta suretas nende kalad!
Nende maa kihises konnadest, nende kuningate kambriteski oli neid!
Ta käskis, ja siis tuli parme ja sääski kogu nende maadele!
Ta andis neile rahet vihma asemel ja saatis tuleleeke nende maale!
Ta lõi maha nende viinapuud ja viigipuud ning murdis kõik puud nende rajades!
Ta käskis, ja tuli lugematul arvul rohutirtse ja söödikuid,
ja need sõid ära kõik rohu nende maal ja neelasid nende põllu vilja!
Tema lõi maha ka kõik esmasündinud nende maal, kogu nende esimese jõu!
Jesaja 5 Häda neile, kes reastavad koja kõrvale koja ja lisavad põllule põllu, kuni enam ei jää üle paikagi, vaid üksnes teie elate maal!
Mu kõrvu kostab vägede Jehoovalt: tõesti, paljud kojad muutuvad õudseks, suured ja kaunid - elanikest tühjaks!
Sest kümme tündrimaad viinamäge annab ainult üheksa kannu ja viiest vakast seemnest saab pool vakka!
Häda neile, kes tõusevad hommikul vara, et vägijooki taga ajada, kes viidavad aega hilja ööni, kuni viin paneb nad õhetama!
Kandled ja naablid, trummid ja viled, ja viin on nende joominguil, aga Jehoova tegusid nad ei märka ja tema kätetööd nad ei näe!
Sellepärast läheb mu rahvas ootamatult vangi, tema auväärsed mehed näevad nälga ja ta rahvahulgad närbuvad janust!
Sellepärast avab ennast surmavald ja ajab oma suu otsatult pärani: alla peab astuma niihästi hiilgus kui rüsin, niihästi lärm kui rõõmurõkatus!
Inimene painutatakse ja mees heidetakse maha ning suureliste silmad alandatakse!
Aga vägede Jehoova on kõrge kohtus ja Püha Jumal osutub pühaks õigluses!
Ja seal käivad talled karjas kui oma karjamaal ja hävitatute varemeilt söövad sikud!
Häda neile, kes tõmbavad härjanööridega süüd ja otse vankriköitega pattu,
kes ütlevad: "Tõtaku tema, rutaku tegema, et me saaksime näha, ja liginegu ning tulgu Iisraeli Püha nõu, et me saaksime teada!"
Häda neile, kes hüüavad kurja heaks ja head kurjaks, kes teevad pimeduse valguseks ja valguse pimeduseks, kes teevad kibeda magusaks ja magusa kibedaks!
Häda neile, kes iseenese silmis on targad ja iseenese ees arukad!
Häda neile, kes on vägevad viina jooma ja vahvad mehed vägijooki segama,
kes meelehea eest annavad õiguse süüdlastele ja võtavad õiguse õigetelt!
Sellepärast - nagu tulekeel sööb kõrsi ja kuluhein vajub kokku leegis, nõnda kõduneb nende juur ja nende õied muutuvad tolmuks, sest nad on hüljanud vägede Jehoova käsuõpetuse ja on põlanud Iisraeli Püha sõna!
Sellepärast Jehoova viha süttis põlema oma rahva vastu: ta sirutas oma käe tema kohale ja lõi teda, nõnda et mäed vabisesid ja nende laibad olid otsekui rämps keset tänavaid! Selle kõige juures ei ole ta viha ära pöördunud ja ta käsi on alles välja sirutatud!
Ja ta tõstab lipu kaugele rahvale, vilistab teda maa äärest, ja vaata, see tuleb kiiresti tõtates!
Ükski neist ei ole väsinud ja ükski ei komista, ei tuku ega maga; ei vallandu ka vöö vöölt ega katke kingapael!
Nende nooled on teritatud ja kõik nende ammud on vinnas; nende hobuste kabjad näivad tulekivina ja nende rattad on nagu tuulispea!
Nende möirgamine on otsekui emalõvi möirgamine, nad möirgavad nagu noored lõvid; nad urisevad ja haaravad saagi ning viivad oma teed, ja päästjat ei ole!
Ja sel päeval on tema kohal mürin otsekui merekohin, ja kui vaadata maale, ennäe, siis on seal ahastuse pimedus ja valgus pimeneb uttu!
Jesaja 6 Sel aastal, mil kuningas Ussija suri, ma nägin Issandat istuvat suurel ja kõrgel aujärjel, ja tema kuuepalistused täitsid templi.
Temast kõrgemal seisid seeravid; igaühel neist oli kuus tiiba: kahega ta kattis oma palet, kahega ta kattis oma jalgu ja kahega ta lendas.
Ja need hüüdsid üksteisele ning ütlesid: "Püha, püha, püha on vägede Jehoova! Kõik maailm on täis tema au!"
Ja lävede alused vabisesid hüüdjast häälest ning koda täitus suitsuga!
Ja ma ütlesin: "Häda mulle, sest ma olen kadunud! Sellepärast, et ma olen roojane mees huultest ja elan roojaste huultega rahva keskel, sellepärast et mu silmad on näinud kuningat, vägede Jehoovat!"
Siis lendas mu juurde üks seeravitest ja tal oli käes elav süsi, mille ta pihtidega oli võtnud altarilt.
Ja ta puudutas mu suud ning ütles: "Vaata, see puudutas sinu huuli ja su süü on lahkunud ning su patt lepitatud!"
Ja ma kuulsin Issanda häält küsivat: "Keda ma läkitan? Kes meilt läheks?" Ja ma ütlesin: "Vaata, siin ma olen, läkita mind!"
Ja tema ütles: "Mine ja ütle sellele rahvale: kuulge kuuldes ja ärge mõistke, nähke nähes ja ärge taibake!
Aja rasva selle rahva süda ja tee raskeks ta kõrvad ning sule ta silmad, et ta oma silmadega ei näeks ja kõrvadega ei kuuleks, oma südamega ei mõistaks ja ei pöörduks ega paraneks!"
Aga mina küsisin: "Kui kauaks, Issand?" Ja tema vastas: "Kuni linnad on rüüstatud, elanikest ilma, kojad inimtühjad, põllud laastatud kõrbeks
ja Jehoova on saatnud inimesed kaugele ning palju sööti on jäänud keset maad!
Ja kui seal veel alles jääb kümnes osa, siis seegi põletatakse ära, nagu terebint või tamm, millest raiudes jääb järele känd! Aga ta känd on püha seeme!"
Jesaja 7 Ja Juuda kuninga Ahase päevil, kes oli Ussija poja Jootami poeg, sündis, et Süüria kuningas Retsin ja Iisraeli kuningas Pekah, Remalja poeg, tulid sõdima Jeruusalemma vastu; aga nad ei suutnud seda vallutada.
Kui Taaveti kojale anti teada ja öeldi, et Süüria on liidus Efraimiga, siis vabises tema ja ta rahva süda, otsekui vabiseksid metsapuud tuule käes!
Ja Jehoova ütles Jesajale: "Mine ometi Ahasele vastu, sina ja su poeg Sear-Jaasub, Ülatiigi veejuhtme otsa juurde, Vanutajavälja maanteele,
ja ütle temale: hoia ennast ja ole rahulik, ära karda ja su süda ärgu mingu araks nende kahe suitseva tukiotsukese pärast - Süüria Retsini ja Remalja poja vihapalangu pärast!
Sellepärast et Süüria, Efraim ja Remalja poeg on pidanud sinu vastu kurja nõu, öeldes:
"Läki üles Juuda vastu, tükeldagem see ja vallutagem endile ning tõstkem seal Taabali poeg kuningaks!"-
ütleb Issand Jehoova nõnda: see ei lähe korda ega sünni!
Sest Süüria pea on Damaskus ja Damaskuse pea on Retsin! Ja veel kuuskümmend viis aastat - siis on Efraim kui rahvas purustatud!
Efraimi pea on Samaaria ja Samaaria pea on Remalja poeg! Kui te ei usu, siis te ei püsi!"
Ja Jehoova käskis öelda Ahasele veel seda:
"Küsi enesele Jehoovalt, oma Jumalalt, tunnustäht alt sügavusest või ülalt kõrgusest!"
Aga Ahas vastas: "Ma ei küsi ega kiusa Jehoovat!"
Siis ta ütles: "Kuulge ometi, Taaveti sugu! Ons teil veel vähe inimeste vaevamisest, et te ka mu Jumalat vaevate?
Sellepärast annab Issand ise teile tunnustähe: ennäe, neitsi saab käima peale ja toob poja ilmale ning paneb temale nimeks Immaanuel!
Ta sööb võid ja mett, kuni ta mõistab põlata halba ja valida head.
Sest enne kui poeglaps mõistab põlata halba ja valida head, on see mahajäetud maa, mille kahe kuninga ees sa tunned hirmu!
Jehoova laseb tulla sinule ja su rahvale ning su isa soole päevi, milliseid ei ole olnud Efraimi Juudast lahkumise ajast, Assuri kuninga läbi!
Sel päeval vilistab Jehoova kärbseid Egiptuse jõgede lähteilt ja mesilasi Assuri maalt,
ja need kõik tulevad ning laskuvad järskudesse orgudesse ja kaljulõhedesse, kõigisse kibuvitsapõõsastesse ja kõigisse jootmispaikadesse!
Sel päeval lõikab Issand noaga, mis on palgatud teiselt poolt jõge - Assuri kuninga läbi - pea- ja häbemekarvad ning rebib habemegi ära!
Sel päeval saab igaüks pidada ainult mullika ja paar lammast,
ja oleneb piimaanni rohkusest, kas võid on süüa, sest võid ja mett peavad sööma kõik, kes maale alles jäävad!
Sel päeval jääb iga paik, kus on tuhat viinapuud, tuhat hõbeseeklit väärt, kibuvitstele ja ohakaile!
Sinna minnakse noolte ja ambudega, sest kogu maa on täis kibuvitsu ja ohakaid!
Ja mitte ühelegi mäele, mida nüüd kõplaga rohitakse, ei minda enam kibuvitste ja ohakate kartuse pärast: need jäävad härgade uitepaigaks ja lammaste tallermaaks!
Jesaja 8 Ja Jehoova ütles mulle: "Võta enesele suur tahvel ja kirjuta selle peale tavalise krihvliga: Maher-Saalal, Haas-Bas!
ja võta minule usaldusväärsed tunnistajad, preester Uurija ja Sakarja, Jeberekja poeg."
Siis ma läksin prohveti naise juurde, ja tema sai käima peale ning tõi poja ilmale. Ja Jehoova ütles mulle: "Pane temale nimeks Maher-Saalal, Haas-Bas!
Sest enne kui poiss oskab hüüda isa ja ema, viiakse Damaskuse varandus ja Samaaria saak Assuri kuninga ette!"
Ja Jehoova rääkis minuga veelgi, öeldes:
"Sellepärast et see rahvas põlgab Siiloa hiljukesi voolavaid vesi ning lööb kartma Retsini ja Remalja poja ees,
vaata, sellepärast lasebki Issand tulla nende peale Frati jõe võimsad ja suured veed, Assuri kuninga ja kogu ta hiilguse, kes tõuseb välja kõigist lammidest ja voolab üle kõigist kallastest,
tungib Juudasse, tulvab ja ujutab üle, kuni see ulatab kaelani! Ja tema tiibade sirutus täidab su maa, nii lai kui see ongi, Immaanuel!"
Pange tähele, rahvad, ja ehmuge, ja kuulake, kõik kauged maad: pange vöö vööle ja ehmuge! Pange vöö vööle ja ehmuge!
Pidage nõu, aga see läheb tühja, kõnelge sõna, aga see ei täitu, sest Jumal on meiega!
2. Korintose 7 Andke meile maad oma südames! Me ei ole teinud kellelegi ülekohut, ei ole kellelegi saatnud kahju, ei ole kedagi petnud.
Seda ma ei ütle teie hukkamõistmiseks; sest mina olen juba öelnud, et te olete meie südames, et me ühes sureksime ja ühes elaksime.
Mul on palju lootust teie suhtes, mul on teist palju kiitlemist, ma olen täis troosti; ma olen üliväga rõõmus kõiges meie kitsikuses.
Sest ka Makedooniasse saabudes ei olnud meie lihal mingit rahu, vaid meid vaevati kõikepidi; väljaspool oli võitlusi ja seespool kartust.
Aga Jumal, kes masendatuid kinnitab, on meid kinnitanud Tiituse tulemisega;
kuid mitte ainult tema tulemisega, vaid ka selle troostiga, mille ta oli teilt saanud, sest ta jutustas meile teie igatsemisest, teie kurtmisest, teie innust minu heaks, nõnda et ma rõõmustusin veel enam.
Sest kuigi ma teid kirjaga kurvastasin, ei kahetse ma seda mitte; ja kuigi ma kahetsesin - ma näen ju, et see kiri teid on kurvastanud, olgugi lühikeseks ajaks -
siis olen nüüd rõõmus, mitte sellest, et kurvastusite, vaid et kurvastusite meeleparanduseks; sest te kurvastusite Jumala meele järgi, et teil ei oleks mingit kahju meilt.
Sest kurvastus Jumala meele järgi saavutab meeleparanduse, mis toob pääste, mida ei kahetseta; aga maailma kurvastus toob surma.
Sest vaadake, kuidas otse see, et te saite kurvaks Jumala meele järgi, on teis tekitanud millise hoole, millise vabandamise, millise meelepaha, millise kartuse, millise igatsemise, millise innukuse, millise karistuse! Te olete kõikepidi osutanud endid puhtaiks selles asjas.
Nõnda siis: kuigi ma teile kirjutasin, siis ei sündinud see mitte tema pärast, kes tegi paha, ega tema pärast, kellele tehti paha, vaid selleks, et teie hool meie heaks saaks avalikuks teie keskel Jumala ees.
Selle poolest oleme trööstitud. Oma troostiks me rõõmustusime aga veel rohkem Tiituse rõõmust, et tema vaim kosutust on saanud teie kõikide poolt.
Sest kui ma temale teist midagi olen kiidelnud, ei ole ma jäänud häbisse, vaid otsekui me teile oleme rääkinud tervet tõtt, nõnda on ka meie kiitlemine teist Tiitusele osutunud tõeks.
Ja tema süda on seda rohkem teie poole, kui ta meenutab teie kõikide sõnakuulelikkust, kuidas te kartuse ja väristusega võtsite ta vastu.
Olen rõõmus, et ma kõiges võin olla julge teie suhtes!