Eestikeelne Piibel 1968
Psalm 108 Taaveti laul ja lugu.Kindel on mu süda, oh Jumal! Ma tahan laulda ja mängida, samuti mu au!
Virgu, naabel ja kannel, ma äratan üles koidu!
Jehoova, ma tahan sind tänada rahvaste seas, ja tahan sulle mängida rahvahõimude keskel!
Sest suur kuni taevasteni on sinu heldus ja kuni ülemate pilvedeni su tõde!
Jesaja 43 Aga nõnda ütleb nüüd Jehoova, kes sind, Jaakob, on loonud, ja kes sind, Iisrael, on kujundanud: ära karda, sest ma olen sind lunastanud, ma olen sind nimepidi kutsunud, sa oled minu päralt!
Kui sa lähed läbi vee, siis olen mina sinuga, ja kui sa lähed läbi jõgede, siis ei uputa need sind; kui sa käid tules, siis sa ei põle ja leek ei kõrveta sind!
Sest mina olen Jehoova, su Jumal, Iisraeli Püha, su Päästja; su lunahinnaks ma annan Egiptuse, su asemel Etioopia ja Seba!
Et sa mu silmis oled kallis ja auline ja ma sind armastan, siis annan ma su asemel inimesi ja su hinge eest rahvaid!
Ära karda, sest mina olen sinuga, ma toon su soo päikesetõusu poolt ja ma kogun sind päikeseloojaku poolt!
Ma ütlen põhjamaale: anna! ja lõunamaale: ära keela! Too mu pojad kaugelt ja mu tütred maailma äärest,
kõik, keda nimetatakse minu nimega ja keda ma oma auks olen loonud, kujundanud ning teinud!
Too välja pime rahvas, kellel siiski on silmad, ja kurdid, kellel siiski on kõrvad!
Kõik paganad on kogunenud ühte ja rahvad on kokku tulnud! Kes neist saaks jutustada taolisest ja meile kuulutada endisi sündmusi? Toogu nad oma tunnistajad ja õigustagu endid, las need kuulda ning öelda: "See on tõsi!"
Teie olete minu tunnistajad, ütleb Jehoova, minu sulane, kelle ma olen valinud, et te teaksite, usuksite minusse ja mõistaksite, et mina see olen: enne mind ei ole olnud ühtki jumalat ega tule ühtki pärast mind!
Mina, mina olen Jehoova, ei ole muud päästjat kui mina!
Mina olen teatavaks teinud, päästnud ja kuulutanud, aga mitte mõni võõras teie hulgas; teie olete minu tunnistajad, ütleb Jehoova, ja mina olen Jumal!
Ka edaspidi olen ma seesama ja ükski ei päästa minu käest! Mina teen, ja kes saaks seda takistada?
Nõnda ütleb Jehoova, teie lunastaja, Iisraeli Püha: teie pärast ma läkitan Paabelisse, paiskan maha vanglate riivid ja kaldealased karjudes laevadesse!
Mina, Jehoova, olen teie Püha, mina, Iisraeli Looja, olen teie kuningas!
Nõnda ütleb Jehoova, kes tegi tee merre ja jalgraja võimsasse vette,
kes tõi välja vankrid ja hobused, väe ja vägevad mehed; need lamavad üheskoos ega tõuse enam, nad on vaibunud, kustunud otsekui taht:
ärge tuletage meelde endisi asju ja ärge pange tähele, mis muiste on sündinud!
Vaata, mina teen hoopis uut: see juba tärkab, kas te ei märka? Ma teen kõrbegi tee, tühjale maale jõed!
Mind austavad metsloomad, šaakalid ja jaanalinnud, sest ma annan kõrbes vett, jõgesid tühjal maal, et joota oma valitud rahvast!
Rahvas, kelle ma enesele olen valmistanud, peab jutustama minu kiidetavusest!
Aga ei ole sina, Jaakob, mind kutsunud, ei ole sina, Iisrael, minu pärast vaeva näinud!
Sina ei ole mulle toonud oma põletusohvrite lambaid ega ole mind austanud oma tapaohvritega; mina ei ole sind pannud orjama roaohvriga ega ole vaevanud viirukiga!
Sina ei ole mulle ostnud raha eest kalmuseid ega ole mind küllastanud oma tapaohvrite rasvaga, vaid sa oled mulle tüli teinud oma pattudega, oled mind vaevanud oma süütegudega!
Mina, mina olen see, kes kustutab su üleastumised iseenese pärast ega tuleta meelde su patte!
Tuleta mulle meelde, käigem isekeskis kohut, räägi sina, et sa võiksid õigeks saada!
Su esiisa tegi pattu ja su eestkõnelejad astusid üles mu vastu!
Seepärast ma teotasin pühamu vürste, jätsin Jaakobi hävima ja Iisraeli laimualuseks!
Jesaja 44 Nüüd aga kuule, Jaakob, mu sulane, ja Iisrael, mu valitu!
Nõnda ütleb Jehoova, sinu Looja, emaihus valmistaja, sinu aitaja: ära karda, mu sulane Jaakob, ja Jesurun, mu valitu!
Sest ma valan janusele vett ja kuivale voogusid; ma valan sinu soo peale oma Vaimu ja su järglaste peale oma õnnistuse,
et nad võrsuksid roogude vahel, otsekui remmelgad veeojade ääres!
Üks ütleb: "Mina kuulun Jehoovale!" teine nimetab ennast Jaakobi nimega, kolmas kirjutab oma käe peale: "Jehoova oma!" ja võtab enesele aunimeks: "Iisrael!"
Nõnda ütleb Jehoova, Iisraeli kuningas, ja tema lunastaja, vägede Jehoova: Mina olen esimene ja viimne, ja ei ole muud Jumalat kui mina!
Kes on minu sarnane? See hüüdku, jutustagu sellest ja kandku mulle ette! Kes on muistsest ajast alates kuulutanud tulevasi sündmusi? Jutustagu nad meile sellest, mis on tulemas!
Ärge värisege ja ärge kartke! Kas ma ei ole sulle juba ammu kuulutanud ja teatavaks teinud? Teie olete mu tunnistajad! Kas on muud Jumalat kui mina? Mina küll ei tea, ei, muud kaljut ei ole!
Nikerdatud kujude valmistajad on kõik tühised ja nende lemmikud ei suuda aidata; nende tunnistajad ise ei näe ega tea, et nad peaksid häbenema.
Kes küll peakski valmistama jumala ja valama kuju, millest ei ole kasu?
Vaata, kõik selle austajad jäävad häbisse ja sepistajad ise on ainult inimesed; las nad kõik tulevad kokku, astuvad ette: nad hakkavad üheskoos värisema ja häbenema!
Raudsepp võtab tööriista ja töötab ääsitulel, vormib vasaratega ja taob oma käsivarre jõul; temalgi tuleb nälg ja ta jõud kaob; kui ta vett ei joo, siis ta väsib.
Puusepp pingutab mõõdunööri, tähistab kriidiga, voolib kaabitsatega, märgib sirkliga ja valmistab mehesarnase kuju, ilusa inimese taolise, et see asuks kojas.
Ta raiub enesele seedreid; ta valib raudtamme või tamme ja laseb metsapuude hulgas oma tarbeks tugevaks kasvada; ta istutab loorberipuu, vihm kasvatab selle suureks
ja sellest saab inimesele kütet: ta võtab seda enese soojendamiseks, samuti ta süütab, et leiba küpsetada; ta valmistab sellest koguni jumala ja kummardab seda, ta teeb sellest nikerdatud kuju ja põlvitab selle ette.
Osa sellest ta põletab tules; ta sööb süte pealt liha: küpsetab prae ja sööb kõhu täis, soojendab siis ennast ja ütleb: "Küll on hea, mul on soe, ma tunnen tulepaistest mõnu!"
Aga selle jäänusest ta teeb jumala, oma nikerdatud kuju, põlvitab selle ette ja kummardab, palvetab selle poole ning ütleb: "Päästa mind, sest sina oled mu jumal!"
Nad ei tea ega taipa midagi, sest neil on silmad nägemiseks ja südamed mõistmiseks suletud!
Ükski ei võta südamesse, ei ole tal teadmist ega taipu, et ta mõtleks: osa sellest olen põletanud tules, samuti olen selle süte peal küpsetanud leiba, praadinud liha ja söönud, ja nüüd peaksin ma selle jäänusest valmistama jäleduse, põlvitama puutüki ette!
Kes armastab tuhka, seda on võrgutanud petetud süda ja see ei päästa oma hinge ega mõtle: kas ei ole viimaks pettus mu paremas käes?
Tuleta seda meelde, Jaakob, ja sina, Iisrael, sest sa oled mu sulane: ma olen sind valmistanud, sa oled mu sulane: Iisrael, ma ei unusta sind!
Ma kaotan su üleastumised nagu pilvituse ja su patud nagu pilve! Pöördu minu poole, sest ma lunastan sind!
Hõisake, taevad, et Jehoova seda teeb, hüüdke, maa sügavused, rõkatage rõõmust, mäed, metsad ja kõik selle puud, et Jehoova lunastab Jaakobi ja ilmutab Iisraelis oma au!
Galaatia 3 Sest te olete kõik usu kaudu Jumala lapsed Kristuses Jeesuses.
Sest nii paljud kui teid on Kristusesse ristitud, olete Kristusega riietatud!
Ei ole siin juuti ega kreeklast, ei ole siin orja ega vaba, ei ole siin meest ega naist, sest te kõik olete üks Kristuses Jeesuses.
Aga kui te olete Kristuse omad, siis olete ka Aabrahami sugu ja pärijad tõotuse järgi.
Galaatia 4 Aga ma ütlen: niikaua kui pärija on alaealine, ei ole mingit vahet orja ja tema vahel, ehk ta küll on kõige isand;
vaid ta on eestkostjate ja valitsejate all kuni isa poolt määratud ajani.
Nõnda ka meie: kui olime alaealised, siis olime orjastatud maailma algjõudude alla.
Aga kui aeg täis sai, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest ja sai käsu alla,
lahti ostma käsualuseid, et me saaksime lapse seisuse.
Aga et te nüüd olete lapsed, on Jumal läkitanud teie südamesse oma Poja Vaimu, kes hüüab: "Abba, Isa!"
Nõnda ei ole sa enam ori, vaid laps; aga kui sa oled laps, siis oled ka pärija Jumala kaudu.
Aga siis, kui te ei tundnud Jumalat, te orjasite neid, kes olemise poolest ei olegi jumalad.
Ent nüüd, kus te olete Jumala ära tundnud, või õigemini, Jumal on teid ära tundnud, kuidas te pöördute jälle nõrkade ja viletsate algjõudude poole, mida te jälle tahate uuesti orjata?
Te arvestate päevi ja kuid ja aegu ja aastaid.
Ma kardan teie pärast, et ma teie kallal ehk asjata olen vaeva näinud.
Saage minusuguseiks, sest minagi olen saanud teiesuguseks, vennad, ma palun teid! Te ei ole mind millegagi solvanud.
Te ju teate, et ma liha nõtruses teile kuulutasin evangeeliumi esimesel korral,
ja te ei pannud kiusatust, mis teil oli minu kehalisest seisukorrast, mitte halvaks ega võõrastanud mind, vaid võtsite mind vastu kui Jumala ingli, kui Kristuse Jeesuse.
Kus on nüüd teie õndsuse kiitlus? Sest ma tunnistan teile, et teie, kui see oleks olnud võimalik, oleksite oma silmad kiskunud välja ja andnud minule.
Kas ma nüüd olen saanud teie vaenlaseks, et ma olen teile tõtt öelnud?
Nad on õhinal teie ümber, kuid mitte kaunil viisil, vaid nad tahavad teid välja jätta, et te innukad oleksite nende kasuks.
Hea on olla innukas hea suhtes alatasa ja mitte ainult siis, kui mina teie juures olen.
Mu lapsukesed, kelle pärast ma nüüd jälle olen lapsevaevas, kuni Kristus teie sees saab kuju!
Küll ma tahaksin nüüd olla teie juures ja oma häältki muuta, sest ma olen päris nõutu teie pärast!