Eestikeelne Piibel 1968
Psalm 107 Nad sõitsid laevadega merel ja toimetasid asju suurtel vetel!Nad nägid Jehoova tegusid ja tema imetöid meresügavustes!
Sest ta ütles sõna ning laskis tõusta marutuule ja tõstis merelained kõrgele!
Need tõusid üles taeva poole ja vajusid alla ürgvetesse, nende hing sulas õnnetusest!
Nad keerlesid ja taarusid nagu joobnud ja kogu nende tarkus oli ära neelatud!
Aga oma kitsikuses nad karjusid Jehoova poole ja tema päästis nad nende ahastustest!
Ta muutis maru vaikseks ilmaks ja vete lained jäid vakka!
Siis nad rõõmustusid, kui lained soiku jäid, ja ta viis nad igatsetud sadamasse!
Tänagu nad Jehoovat ta helduse eest ja tema imeliste tegude eest inimlastele
ning ülistagu teda rahvakogus ja kiitku vanemate koosolekul!
Jesaja 36 Kuningas Hiskija neljateistkümnendal aastal tuli Assuri kuningas Sanherib kõigi Juuda kindlustatud linnade kallale ja vallutas need.
Ja Assuri kuningas läkitas Laakisest Jeruusalemma kuningas Hiskija vastu ülemjoogikallaja suure väehulgaga, kes jäi peatuma Ülatiigi veejuhtme juurde, mis on Vanutajavälja maantee ääres.
Siis läksid välja tema juurde Eljakim, Hilkija poeg, kes oli kojaülem, kirjutaja Sebna ja nõunik Joa, Aasafi poeg.
Ja ülemjoogikallaja ütles neile: "Öelge ometi Hiskijale: nõnda ütleb suurkuningas, Assuri kuningas: mis lootus see on, mida sa hellitad?
Sa arvad, et paljad sõnad on nõu ja jõud võitluseks! Kelle peale sa nüüd loodad, et oled mulle vastu hakanud?
Vaata, sa loodad Egiptuse, tolle murtud pillirookepi peale, mis tungib pihku ja puurib selle läbi, kui keegi selle peale toetub! Niisugune on vaarao, Egiptuse kuningas kõigile, kes loodavad tema peale!
Või kui sa mulle ütled: meie loodame Jehoova, oma Jumala peale! kas pole siis mitte tema see, kelle ohvrikünkad ja altarid Hiskija kõrvaldas, öeldes Juudale ja Jeruusalemmale: selle altari ees te peate kummardama!?
Nüüd aga vea ometi kihla mu isandaga, Assuri kuningaga: mina annan sulle kaks tuhat hobust, kui sa suudad hankida neile ratsanikke!
Kuidas sa siis saaksid tagasi tõrjuda asevalitseja, ühe mu isanda vähimaist sulaseist? Aga sa loodad Egiptuse, tema sõjavankrite ja ratsanike peale!
Kas ma siis nüüd Jehoovata olen tulnud selle maa vastu, et seda hävitada? Jehoova ise ütles mulle: mine sinna maale ja hävita see!"
Siis ütlesid Eljakim, Sebna ja Joa ülemjoogikallajale: "Räägi ometi oma sulastega aramea keelt, sest me mõistame seda, aga ära räägi meiega juudi keelt müüri peal oleva rahva kuuldes!"
Kuid ülemjoogikallaja vastas: "Kas mu isand on mind läkitanud kõnelema neid sõnu ainult su isandale ja sinule? Küllap ka müüri peal istuvaile meestele, kes ühes teiega peavad sööma oma rooja ja jooma oma uriini!"
Ja ülemjoogikallaja astus ette ja hüüdis valju häälega juudi keeli ning ütles: "Kuulge suurkuninga, Assuri kuninga sõnu!
Nõnda ütleb kuningas: ärge laske endid Hiskijast petta, sest tema ei suuda teid päästa!
Ärgu pangu Hiskija teid lootma Jehoova peale, öeldes: Jehoova päästab meid kindlasti ja seda linna ei anta Assuri kuninga kätte!
Ärge kuulake Hiskijat, sest Assuri kuningas ütleb nõnda: tehke minuga alistusleping ja tulge välja mu juurde, siis te võite süüa igamees oma viinapuust ja igamees oma viigipuust ja juua igamees oma kaevust vett,
kuni ma tulen ja viin teid maale, mis on teie maa sarnane, vilja ja viina maa, leiva ja viinamägede maa -
muidu ässitab teid Hiskija ja ütleb: Jehoova päästab meid! Kas on muude rahvaste jumalaist mõni päästnud oma maa Assuri kuninga käest?
Kus on Hamati ja Arpadi jumalad? Kus on Sefarvaimi jumalad? Kas need päästsid Samaaria minu käest?
Kes kõigist nende maade jumalaist on päästnud oma maa minu käest, et Jehoova peaks päästma Jeruusalemma minu käest!"
Aga nad vaikisid ega vastanud temale sõnagi, sest niisugune oli kuninga käsk, kes oli öelnud: "Ärge vastake temale!"
Siis tulid kojaülem Eljakim, Hilkija poeg, ja kirjutaja Sebna ja nõunik Joa, Aasafi poeg, Hiskija juurde, riided lõhki käristatud, ja kandsid temale ette ülemjoogikallaja sõnad.
Jesaja 37 Kui kuningas Hiskija seda kuulis, siis ta käristas oma riided lõhki, kattis ennast kotiriidega ja läks Jehoova kotta.
Ja ta läkitas kojaülema Eljakimi, kirjutaja Sebna ja preestrite vanemad, kotiriided seljas, prohvet Jesaja, Aamotsi poja juurde,
et need ütleksid temale: "Nõnda ütleb Hiskija: see päev on ahastuse, sõitluse ja teotuse päev! Jah, lapsed on küll jõudnud emakasuudmeni, aga sünnituseks ei ole rammu!
Vahest Jehoova, su Jumal, kuuleb siiski ülemjoogikallaja sõnu, kelle tema isand, Assuri kuningas, läkitas teotama elavat Jumalat, ja nõuab aru nende sõnade pärast, mida Jehoova, su Jumal, on pidanud kuulma? Tee siis palvet selle jäägi pärast, kes veel on olemas!"
Kui kuningas Hiskija sulased tulid Jesaja juurde,
siis ütles Jesaja neile: "Öelge oma isandale nõnda: nõnda ütleb Jehoova: ära karda sõnade pärast, mida sa oled kuulnud, millega Assuri kuninga poisid mind on teotanud!
Vaata, ma panen temasse niisuguse vaimu, et kui ta kuuleb kuulujuttu, siis ta läheb tagasi omale maale ja ma lasen tema langeda mõõga läbi ta omal maal!"
Ja ülemjoogikallaja pöördus tagasi ning leidis Assuri kuninga sõdivat Libna vastu; sest ta oli kuulnud, et too oli Laakisest edasi läinud.
Aga kui Sanherib kuulis kõneldavat Tirhakast, Etioopia kuningast: "Ta on välja tulnud, et sõdida sinu vastu!" siis seda kuuldes ta läkitas käskjalad Hiskija juurde, öeldes:
"Rääkige nõnda Hiskijaga, Juuda kuningaga, ja öelge: ära lase ennast petta oma Jumalast, kelle peale sa loodad, arvates, et Jeruusalemma ei anta Assuri kuninga kätte!
Vaata, sa oled ju kuulnud, kuidas Assuri kuningad on talitanud kõigi maadega, neid sootuks hävitades! Ja sind peaks päästetama!
Kas rahvaste jumalad päästsid neid, keda mu isad hävitasid: Goosani, Haarani, Resefi ja Telassaris olevaid edenlasi?
Kus on Hamati kuningas ja Arpadi kuningas, Sefarvaimi linna, Heena ja Ivva kuningas?"
Kui Hiskija oli võtnud käskjalgade käest kirja ja oli seda lugenud, siis ta läks üles Jehoova kotta; ja Hiskija laotas selle Jehoova ette.
Ja Hiskija palvetas Jehoova poole, öeldes:
"Vägede Jehoova, Iisraeli Jumal, kes istud keerubite peal! Sina üksi oled kõigi maa kuningriikide Jumal, sina oled teinud taevad ja maa!
Pööra, Jehoova, oma kõrv ja kuule, ava, Jehoova, oma silm ja vaata! Kuule kõiki Sanheribi sõnu, kes on läkitanud teotama elavat Jumalat!
See on tõsi, Jehoova, et Assuri kuningad on rüüstanud kõiki rahvaid ja nende maid
ja on heitnud tulle nende jumalad, sest need ei olnud jumalad, vaid olid inimeste kätetöö, puu ja kivi, ja seepärast nad võisid neid hävitada!
Aga nüüd, Jehoova, meie Jumal, päästa meid tema käest, et kõik maa kuningriigid tunneksid, et sina, Jehoova, oled ainus!"
Siis Jesaja, Aamotsi poeg, läkitas Hiskijale ütlema: "Nõnda ütleb Jehoova, Iisraeli Jumal: et sa mind oled palunud Assuri kuninga Sanheribi pärast,
siis on sõna, mis Jehoova tema kohta kõneleb, niisugune: Neitsi, Siioni tütar, põlastab sind, pilkab sind, Jeruusalemma tütar vangutab su taga pead!
Keda sa oled laimanud ja teotanud ja kelle vastu sa oled kõrgendanud häält? Kõrgele oled tõstnud oma silmad Iisraeli Püha vastu!
Sa laimasid oma sulaste läbi Issandat ja ütlesid: "Ma tõusin oma vankrite hulgaga mägede harjadele, Liibanoni kaugemaisse kurudesse; ma raiusin maha ta kõrged seedrid, ta valitud küpressid, ma tungisin ta suurimasse kõrgusesse, ta tihedaimasse metsa!
Ma kaevasin kaevusid ja jõin vett, ja ma kuivatasin oma jalataldadega kõik Egiptuse jõed!"
Kas sa pole kuulnud, et mina olen seda valmistanud ammusest ajast, kavatsenud muistseist päevist peale? Nüüd olen mina lasknud sündida, et sina võisid laastata kindlustatud linnu varisenud kivivaremeiks,
et nende elanikud olid jõuetud, täis hirmu ja häbi, olid nagu rohi väljal, haljad taimekesed, nagu hein katustel või idatuule ees kõrbev vili!
Ma tean su istumist ja su minekut ning tulekut, ka su raevutsemist minu vastu!
Aga et sa raevutsed mu vastu ja su ülbus on ulatunud mu kõrvu, siis ma panen oma haagi sulle ninna, suulised suhu ja viin sind tagasi sedasama teed, mida mööda sa tulidki!
Ja see olgu sulle, Hiskija, märgiks: sel aastal tuleb süüa isekasvanud vilja ja teisel aastal järelkasvu, aga kolmandal aastal te külvate ja lõikate ning istutate viinamägesid ja sööte nende vilja!
Ja Juuda soost pääsenu, tema jääk, juurdub taas alt ja kannab vilja pealt!
Sest Jeruusalemmast väljub jääk ja Siioni mäelt pääsenu! Seda teeb vägede Jehoova püha viha!
Seepärast ütleb Jehoova Assuri kuninga kohta nõnda: Sellesse linna ta ei tule ja ta ei ammu siia nooli; ta ei tule selle ette kilbiga ega kuhja selle vastu piiramisvalli!
Sedasama teed, mida mööda ta tuli, ta läheb tagasi ja sellesse linna ta ei tule, ütleb Jehoova!
Sest ma kaitsen seda linna, et seda päästa iseenese pärast ja oma sulase Taaveti pärast!"
Ja Jehoova ingel läks välja ning lõi maha Assuri leeris sada kaheksakümmend viis tuhat; ja kui hommikul vara üles tõusti, vaata, siis olid need kõik elutud laibad!
Siis Assuri kuningas Sanherib asus teele, läks tagasi koju ja jäi Niinivesse.
Aga kord, kui ta kummardas oma jumala Nisroki templis, lõid ta pojad Adrammelek ja Sareser tema mõõgaga maha ning põgenesid ise Araratimaale. Ja tema poeg Eesar-Haddon sai tema asemel kuningaks.
Galaatia 2 Siis, neljateistkümne aasta pärast, ma läksin jälle üles Jeruusalemma ühes Barnabasega ja võtsin ka Tiituse kaasa.
Ent ma läksin sinna ilmutuse tagajärjel ja esitasin neile evangeeliumi, mida ma kuulutasin paganate seas, eriti neile tähtsamaile, et ma kuidagi tühja ei jookseks ega oleks jooksnud.
Aga Tiitustki, mu kaaslast, ehk ta küll on kreeklane, ei sunnitud end laskma ümber lõigata.
Ent sissepugenud valevendade pärast, kes olid hiilinud varitsema meie vabadust, mis meil on Kristuses Jeesuses, et meid orjastada,
ei andnud me silmapilkugi järele ega alistunud neile, et evangeeliumi tõde jääks teie juurde.
Ja need, kes näisid midagi olevat - olgu missugused nad iganes olid, mulle on see ükskõik, Jumal ei pea ju ühest inimesest rohkem lugu kui teisest - need, kes olid tähtsamad, ei lisanud mulle midagi juurde,
vaid vastupidi, kui nad nägid, et minu hooleks on usaldatud evangeeliumi kuulutamine ümberlõikamatuile, nõnda nagu Peetruse hooleks ümberlõigatuile -
sest see, kes tegev oli Peetruses apostliametiks ümberlõigatute seas, oli ka minus tegev paganate heaks -
ja kui Jakoobus ja Keefas ja Johannes, keda peeti sambaiks, tundsid ära armu, mis mulle oli antud, andsid nad mulle ja Barnabasele kätt osaduse täheks, et meie paganate seas ja nemad ümberlõigatute seas, kuulutaksime armuõpetust,
ainult et me ka mõtleksime vaestele, ja just seda ma olen olnud usin tegema.