Eestikeelne Piibel 1968
Psalm 107 Nad istusid pimeduses ja surmavarjus, olid vangis viletsuses ja raudus,sest nad olid tõrkunud vastu Jumala sõnadele ja olid põlanud Kõigekõrgema nõu!
Siis ta alandas nende südant vaevadega; nad komistasid, ja ei olnud aitajat!
Aga oma kitsikuses nad karjusid Jehoova poole ja tema päästis nad nende ahastustest!
Ta viis nad välja pimedusest ja surmavarjust ning kiskus katki nende köidikud!
Tänagu nad Jehoovat ta helduse eest ja tema imeliste tegude eest inimlastele!
Sest tema on katki murdnud vaskuksed ja puruks raiunud raudtabad!
Nad olid lollid oma üleastumise tee tõttu ja nad said vaevata oma pahategude pärast!
Iga toit oli neile jäle ja nad olid juba surmaväravate lähedal!
Aga oma kitsikuses nad karjusid Jehoova poole ja tema päästis nad nende ahastustest!
Ta läkitas neile oma sõna ja parandas nad ning päästis nad nende hukatuse aukudest!
Tänagu nad Jehoovat ta helduse eest ja tema imeliste tegude eest inimlastele
ja ohverdagu tänuohvreid ning jutustagu tema tegusid hõiskamisega!
Jesaja 33 Häda sulle, hävitaja, kes ise oled hävitamata, reetur, keda ei ole reedetud! Kui oled hävitusega valmis, hävitatakse sind, kui oled reetmise lõpetanud, reedetakse sind!
Jehoova, ole meile armuline, me ootame sind! Kui oled nende käsivars igal hommikul, siis ole meiegi abi kitsikuse ajal!
Kõuehääle eest põgenevad rahvad, sinu müristamine pillutab paganad
ja saak kahmatakse käest, otsekui ahmaksid röövikud; rohutirtsude rünnaku sarnaselt tormatakse selle kallale!
Jehoova on kõrge, sest ta elab kõrgel, tema täidab Siioni õiguse ja õiglusega!
Tema on su aegade tagatis, abi küllus, tarkus ja tunnetus; Jehoova kartus - see on Siioni rikkus!
Vaata, Arieli elanikud kisendavad õues, rahu saadikud nutavad kibedasti!
Maanteed on tühjad, teekäijat ei ole, leping on tühistatud, tunnistajad on hüljatud, inimestest ei hoolita!
Maa leinab, närbub, Liibanon häbeneb, närtsib; Saaron on saanud kõnnumaaks, Baasan ja Karmel varistavad lehti!
Nüüd ma tõusen, ütleb Jehoova, nüüd ma tahan olla kõrge, nüüd ma ülendan ennast!
Kuluheinaga olete käima peal, kõrsi toote ilmale, teie meelsus on tuli, mis teid hävitab!
Jah, rahvad põletatakse lubjaks, otsekui maharaiutud kibuvitsad süüdatakse need tulega!
Kuulge, kaugel viibijad, mida ma olen teinud, ja juuresolijad, tundke mu väge!
Patused Siionis värisevad, vabin valdab jumalatuid: "Kes meist saaks elada hävitavas tules? Kes meist saaks elada igavesel leel?"
See, kes elab õigluses ja räägib tõtt, kes põlgab rõhumisest saadavat kasu, kes raputab käsi, et mitte vastu võtta meelehead, kes topib kõrvad kinni, et mitte kuulda veretööst, ja kes suleb silmad, et mitte näha kurja,
see elab kõrgustikel, ligipääsmatud kaljud on temale varjupaigaks; temale antakse ta leib, temale on vesi kindlustatud!
Su silmad saavad näha kuningat ta ilus, saavad näha ihaldusväärset maad!
Su süda meenutab hirmsaid asju: kus on nüüd kirjutaja, kus on vaagija, kus on tornide lugeja?
Enam sa ei näe jultunud rahvast, rahvast, kelle segast kõnet sa ei taipa, kelle kokutavast keelest sa ei saa aru!
Vaata Siionit, meie pidupäevade linna! Su silmad näevad Jeruusalemma, rahulikku paika, liigutamatut telki, mille vaiu iialgi ei tõmmata välja ja mille nööridest ainustki ei kista katki!
Sest seal on Vägev: meiega on Jehoova, igati laiade jõgede ja vooluste kogumik: sellel ei kulge sõudelaev ja seda ei ületa võimsaimgi alus!
Sest Jehoova on meie kohtumõistja, Jehoova on meie käsuandja, Jehoova on meie kuningas, tema päästab meid!
Su köied lõtvuvad, ei pea paigal peelepuud ega lase purjel paisuda! Siis jagatakse suurt saaki, jalutudki võtavad noosi
ja ükski elanik ei ütle: "Ma olen nõder!" Rahvale, kes seal elab, antakse süü andeks!
Jesaja 34 Rahvad, astuge ligi kuulma, ja rahvahõimud, pange tähele! Kuulgu maa ja need, kes seda täidavad, maailm ja kõik, kes seal võrsuvad!
Sest Jehooval on raev kõigi rahvaste ja viha kõigi nende väehulkade vastu: ta on pannud need vande alla, ta on andnud need tappa!
Kes neist maha lüüakse, visatakse ära, nende laipadest tõuseb lehk, nende verest nõretavad mäed!
Kõik taevaväed kaovad, taevad keerduvad otsekui rullraamat: kogu nende vägi variseb, nagu variseb viinapuust leht või viigipuust kuivanud mari!
Sest taevas sööstab mu mõõk, vaata, see tuleb alla Edomi peale, minu poolt neetud rahva peale kohtumõistmiseks!
Jehoova mõõk on verine, tilgub rasvast, tallede ja sikkude verest, jäärade neerurasvast, sest Jehooval on ohver Bosras ja suur tapp Edomi maal!
Metshärjadki langevad ühes nendega, värsid sõnnidega seltsis: nende maa joobub verest ja muld muutub rasvast rammusaks!
Sest see on Jehoova kättemaksupäev, tasumisaasta riiu eest Siioniga!
Edomi jõed muutuvad tõrvaks, muld väävliks, ja ta maa on otsekui põlev tõrv!
See ei kustu ööl ega päeval, igavesti tõuseb selle suits! See jääb laastatuks põlvest põlve, iialgi ei käi keegi sealtkaudu!
Puguhani ja siil pärivad selle, öökull ja kaaren elutsevad seal; selle üle veetakse tühjuse mõõdunöör ja paljasoleku lood!
Seal ei ole enam ülimusi, et kedagi kuningaks kuulutada, ja kõik ta vürstid saavad otsa!
Tema paleedes kasvavad kibuvitsad, linnustes nõgesed ja ohakad; see saab šaakalite asukohaks ja jaanalindude pesitsuspaigaks!
Kurjad vaimud kohtuvad seal sortsidega ja sikujalgne paharet hüüab seltsilist! Tõesti, seal viibib tont ja leiab enesele puhkepaiga!
Seal pesitseb süstmadu, muneb, koorib pojad välja ja kogub oma varju alla! Tõesti, sinna kogunevad raisakotkad, igaüks oma paarilisega!
Uurige Jehoova raamatust ja lugege: ühtki neist ei ole vajaka, ükski neist ei ole teist kaotanud, sest Jehoova suu on andnud käsu ja tema vaim on need kogunud!
Tema on neile liisku heitnud, tema käsi on selle neile mõõdunööriga jaotanud: nad pärivad selle igaveseks, nad elavad seal põlvest põlve!
Jesaja 35 Kõrb ja liivik rõõmutsevad, nõmmemaa hõiskab ja õitseb nagu liilia!
Ta õitseb kaunisti ja ilutseb rõõmu ning hõiskamisega, temale antakse Liibanoni toredus, Karmeli ja Saaroni ilu! Nad saavad näha Jehoova toredust, meie Jumala ilu!
Kinnitage lõtvu käsi ja tehke tugevaks komistavad põlved!
Öelge neile, kel rahutu süda: olge kindlad, ärge kartke! Vaata, teie Jumal! Kättemaks tuleb, teie Jumala karistus; tema ise tuleb ja päästab teid!
Siis avanevad pimedate silmad ja kurtide kõrvad lähevad lahti!
Siis hüppab jalutu otsekui hirv ja keeletu keel hõiskab, sest veed keevad üles kõrbes ja ojad nõmmemaal!
Kuumavirvendusest saab järv ja põudsest pinnast veeallikaid; šaakalite asupaigast saab soo, kaislaid, kõrkjaid ja pilliroogu!
Ja seal on maantee ja tee, mida nimetatakse pühaks teeks; ükski roojane ei või sellel käia, vaid see on tema rahva jaoks: kes seda teed käib, ei eksi, rumaladki mitte!
Seal ei ole lõukoera ega lähe sinna murdjad metsalised, neid seal ei leidu! Aga lunastatud käivad!
Ja Jehoova lunastatud pöörduvad tagasi ning tulevad Siionisse hõisates! Nende pea kohal on igavene rõõm: rõõmustus ja rõõm valdavad neid, aga kurbus ja ohkamine põgenevad ära!"
Galaatia 1 Paulus, apostel, mitte inimeste poolt valitud ega ühegi inimese kaudu, vaid Jeesuse Kristuse ja Jumala Isa läbi, kes tema on surnuist üles äratanud,
ja kõik vennad, kes on minu juures, Galaatia kogudustele:
Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt,
kes enese andis meie pattude eest, et ta meid viiks välja praegusest kurjast ajastust Jumala ja meie Isa tahte järgi,
kellele olgu austus ajastute ajastuteni! Aamen.
Ma panen imeks, et te Kristusest, kes teid on armus kutsunud, nii ruttu ära pöördute teistsuguse evangeeliumi juurde,
mis ei olegi teine evangeelium; on vaid mõningaid, kes teid segavad ja tahavad Kristuse evangeeliumi pöörata teiseks.
Aga kui me ise, või isegi mõni ingel taevast, peaks teile kuulutama evangeeliumi peale selle, mida meie teile oleme kuulutanud - ta olgu neetud!
Nagu me ennegi oleme öelnud, nõnda ütlen mina ka nüüd jälle: kui keegi teile kuulutab evangeeliumi peale selle, mis te olete saanud, siis ta olgu neetud!
Kas ma nüüd püüan inimeste või Jumala heakskiitmist? Või püüan ma olla inimestele meelepärane? Sest kui ma veel tahaksin olla inimestele meelepärane, siis ma ei oleks Kristuse sulane!
Sest ma annan teile teada, vennad, et evangeelium, mida mina olen kuulutanud, ei ole inimestelt.
Sest ma pole seda saanud ega õppinud inimestelt, vaid Jeesuse Kristuse ilmutuse kaudu.
Sest te olete kuulnud minu endisest elust juudi õpetuses, et ma üliväga taga kiusasin Jumala kogudust ja hävitasin seda,
ja et ma juudi õpetuses ette jõudsin mitmest samaealisest oma hõimus, olles palju innukam harrastama oma esiisade pärimusi.
Aga kui oli sellele meelepärane, kes mind mu ema ihust valis ja oma armu läbi kutsus,
ilmutada minus oma Poega, et ma kuulutaksin teda paganate seas, siis ma ei hakanud kohe nõu pidama liha ja verega
ega läinud ka Jeruusalemma nende juurde, kes enne mind olid apostlid, vaid ma läksin Araabiasse ja tulin jälle tagasi Damaskusesse.
Hiljemini alles, kolme aasta pärast, ma läksin Jeruusalemma tegema tutvust Keefasega ja jäin tema juurde viieteistkümneks päevaks.
Kedagi muud apostlitest ma ei näinud kui vaid Jakoobust, Issanda venda.
Ja mida ma teile kirjutan, vaata, ma kinnitan Jumala ees, et ma ei valeta!
Pärast ma tulin Süüria ja Kiliikia maakohtadesse.
Aga ma olin näo poolest tundmatu Judea kogudustele, kes on Kristuses.
Nad olid ainult kuulnud, et see, kes meid enne taga kiusas, nüüd jutlustab seda usku, mida ta enne hävitas.
Ja nad andsid Jumalale austust minu pärast.