Eestikeelne Piibel 1968
Psalm 106 Nad vihastasid teda Meriba vee ääres, nõnda et Mooseski sai paha nende tõttu!Sest nad tegid ta meele väga kibedaks, nõnda et ta huultele tulid mõtlemata sõnad!
Nad ei hävitanud rahvaid, keda Jehoova oli neid käskinud hävitada,
vaid nad segasid endid paganrahvastega ning õppisid nende tegusid!
Nad teenisid nende ebajumalaid ja need said neile püüniseks!
Nad ohverdasid oma poegi ja tütreid haldjaile
ja valasid süüta verd, oma poegade ja tütarde verd, mida nad ohverdasid Kaanani ebajumalaile! Ja maa reostati veresüüga!
Ja nad rüvetusid oma tegudest ning hoorasid oma eluviisidega!
Jesaja 24 Vaata, Jehoova laastab maa ja rüüstab selle, paiskab segi selle pinna ja pillutab elanikud!
Ja nagu rahvaga, nõnda sünnib preestriga, nagu sulasega, nõnda ta isandaga, nagu ümmardajaga, nõnda ta emandaga, nagu ostjaga, nõnda müüjaga, nagu laenuandjaga, nõnda laenajaga, nagu võlausaldajaga, nõnda võlgnikuga!
Maa laastatakse täiesti ja riisutakse sootuks, sest Jehoova on öelnud selle sõna!
Maa leinab, laostub, ilmamaa närbub, laostub, maa rahva ülimused rammestuvad!
Maa on rüvetunud oma elanike all, sest need on üle astunud käsuõpetusest, muutnud seadusi, murdnud igavese lepingu!
Seepärast neelab needus maa ja selle elanikud jäävad süüdlasteks; seepärast kahaneb maa elanike hulk ja vähe inimesi jääb järele!
Viin leinab, viinapuu kuivab, ägavad kõik, kes olid südamest rõõmsad!
Lõpeb trummide lõbu, lakkab hõikajate lärm, kaob kandle rõõm!
Viina ei jooda lauldes, vägijook on joojale kibe!
Tühi linn purustatakse, kõik kojad suletakse, sissepääsu ei ole!
Tänavail karjutakse viina järele, kõik rõõm kaob, maa lust lahkub!
Linna jääb häving ja värav taotakse puruks!
Sest nõnda peab sündima keset maad, rahvaste keskel, otsekui õlipuu raputus, otsekui järelnoppimine pärast viinamarjalõikuse lõpetust!
Need seal tõstavad häält, rõkatavad rõõmust, Jehoova kõrguse tõttu hüüavad lääne poolt:
"Seepärast austage valguse maades Jehoovat, mere saartel Jehoova, Iisraeli Jumala nime!"
Maa äärest kuuleme kiituslaule: "Aupaistus õigele!" Aga mina ütlen: "Kadu mulle, kadu mulle! Häda mulle, petised petavad, jah, petised petavad petise kombel!
Pelg, püügiauk ja püüdepael on su ees, maa elanik!
Kes siis põgeneb peletushüüu eest, langeb püügiauku; aga kes tuleb püügiaugust välja, selle püüab püüdepael! Sest kõrguse luugid avanevad ja maa alused vabisevad!
Maa põrub põrmuks, maa lõheneb lõhki, maa kõigub kõvasti!
Maa taarutab tugevasti, joobnu sarnaselt, ja õõtsub otsekui vahionn! Tema üleastumine lasub raskesti ta peal, ta langeb ega tõuse enam!
Sel päeval nuhtleb Jehoova kõrguse väehulka kõrgel ja maa kuningaid maa peal!
Need kogutakse kokku, kogutakse vangidena auku, suletakse vangitorni ja hulga aja pärast nuheldakse neid!
Siis on kuul häbi ja päike häbeneb, sest vägede Jehoova on kuningas Siioni mäel ja Jeruusalemmas, ja tema vanemate ees paistab auhiilgus!
Jesaja 25 Jehoova, sina oled mu Jumal, ma tahan sind ülistada, su nime kiita, sest sa oled teinud imet, su otsused muistsest ajast on õiged ja kindlad!
Sest sa tegid linna kivivaremeks ja kindlustatud linna rusuhunnikuks! Jultunute kants ei olegi enam linn, seda ei ehitata iialgi üles!
Seepärast austab sind vägev rahvas, kardab julmade paganate linn!
Sest sa oled kindluseks viletsale, pelgupaigaks vaesele ta kitsikuses, ulualuseks saju eest, varjuks palavuse eest; on ju julmade viha otsekui sadu vastu seina,
otsekui palavus põudses paigas! Sina vaigistad jultunute möllu, otsekui palavus pilve varjus vaikib julmade võidulaul!
Ja vägede Jehoova valmistab sellel mäel kõigile rahvaile võõruspeo rasvaste roogadega, võõruspeo kangete viinadega, üdirasvaste roogadega, selitatud viinadega!
Ta hävitab sel mäel loori, mis looritab kõiki rahvaid, ja katte, mis katab kõiki paganaid!
Ta neelab surma ära igaveseks ajaks! Ja Issand Jehoova pühib pisarad kõigilt palgeilt ning kõrvaldab oma rahva teotuse kogu maalt! Jah, Jehoova on rääkinud!
Ja sel päeval öeldakse: "Vaata, see on meie Jumal, keda me ootasime, et ta meid päästaks! See on Jehoova, keda me ootasime, hõisakem ja tundkem rõõmu tema päästest,
sest Jehoova käsi viibib sellel mäel!" Aga Moab tallatakse ta omas paigas, otsekui tallataks õlekubu virtsalompi!
Ja kui ta selle sees laotab oma käsi, otsekui ujuja laotab ujudes, siis alandatakse tema suurelisus hoolimata ta käte kunstist!
Jah, kindel linn, ta laseb langeda su kaitsvad müürid, alandab, paiskab maha põrmuks!
Jesaja 26 Sel päeval lauldakse Juudamaal seda laulu: "Meil on tugev linn, õnnistus on pandud müürideks ja kaitsevalliks!
Avage väravad, et saaks sisse minna õige rahvas, kes püsib usus!
Kindlameelsele sa hoiad rahu, rahu, sest ta loodab sinu peale!
Lootke alati Jehoova peale, sest Issand Jehoova on igavene kalju!
Sest tema langetab need, kes elavad kõrgel, ligipääsmatu linna; ta alandab seda, alandab maani, paiskab põrmu!
Seda tallab jalg, õnnetute jalad, viletsate sammud!
Õigete tee on tasane, sina sillutad siledaks õigete raja!
Jehoova! Me ootame sind ka su kohtumõistmiste teel, hing igatseb su nime ja su mälestust!
Mu hing igatseb sind öösel, vaimgi mu sees otsib sind, sest kui sinu kohtumõistmised tabavad maad, õpivad ilmamaa elanikud õiglust!
Leiab aga õel armu, ei õpi ta õiglust, õigusemaalgi teeb ta ülekohut ega näe Jehoova kõrgust!
Jehoova, sinu käsi on tõstetud kõrgele aga nad ei näe seda! Nähku nad siis su püha viha rahva pärast ja häbenegu! Jah, su vaenlastena neelaku neid tuli!
Jehoova, sina saadad meile rahu, sest kõik meie teodki oled sina teinud!
Jehoova, meie Jumal! Meid on valitsenud muud isandad peale sinu - me kiidame üksnes sind, sinu nime!
Surnud ei ärka ellu, kadunud ei tõuse üles! Seepärast sa siis nuhtlesid neid ja hävitasid nad ning kaotasid neist iga mälestuse!
Sina oled lisanud rahvast, Jehoova, oled lisanud rahvast, oled näidanud oma au, oled laiendanud kõik maa rajad!
Jehoova, nad otsisid sind kitsikuses, võristasid salapalveid, kui sina neid karistasid!
Otsekui käima peal olija, kel sünnitus ligineb, vaevleb ja kisendab oma valudes, nõnda olime meiegi sinu ees, Jehoova!
Me olime käima peal, vaevlesime, aga otsekui oleksime sünnitanud tuult: päästet me maale ei toonud ja ilmamaa elanikke ei sündinud mitte!
Aga sinu surnud ärkavad ellu, minu laibad tõusevad üles! Ärgake ja hõisake, põrmus lamajad! Sest sinu kaste on valguse kaste ja sa lased seda langeda kadunute maale!
Tule, mu rahvas, mine oma kambritesse ja sule uksed enese takka, peitu üürikeseks ajaks, kuni meelepaha möödub!
Sest vaata, Jehoova väljub oma asupaigast nuhtlema maa elanikke nende ülekohtu pärast! Siis paljastab maa oma veresüü ega kata enam neid, kes ta peal on tapetud!
2. Korintose 11 Veel ma ütlen: ükski ärgu arvaku mind rumala olevat; aga kui ometi, siis võtke mind vastu kui rumalat, et ka mina võiksin pisut kiidelda.
Mida ma nüüd räägin, seda ma ei räägi Issanda nõu järgi, vaid otsekui rumaluses, selles kindlas arvamises, et mul on asja kiitlemiseks.
Kuna paljud kiitlevad liha poolest, siis kiitlen minagi.
Sest te sallite rumalaid heal meelel, olles ise mõistlikud.
Sest te sallite, kui keegi teid orjastab, kui keegi teid paljaks sööb, kui keegi teid koorib, kui keegi on ülbe, kui keegi lööb teile vastu silmi.
Häbi pärast ma ütlen, et meie nagu oleksime olnud nõdrad. Aga mille üle keegi uhke on - ma räägin rumalusest - selle üle olen ka mina uhke.
Nemad on heebrea mehed, mina ka; nemad on Iisraeli lapsed, mina ka; nemad on Aabrahami sugu, mina ka.
Nemad on Kristuse teenijad - ma räägin pööraselt - mina olen rohkem. Ma olen rohkem näinud vaeva, olen rohkem olnud vangis, olen palju rohkem saanud hoope, olen sagedasti olnud surmahädas.
Juutide käest ma olen saanud viis korda ühe hoobi vähem kui nelikümmend.
Kolm korda on mind vitstega pekstud, üks kord kividega visatud, kolm korda on laev hukka läinud, terve öö ja päeva ma olen olnud mere sügavuses.
Sagedasti olen ma oma teekondadel hädaohus olnud jõgedel, hädas mõrtsukate käes, hädas oma rahva seas, hädas paganate keskel, hädas linnas, hädas kõrbes, hädas merel, hädas valevendade seas,
töös ning vaevas; sagedasti valvamises, näljas ja janus, sagedasti paastumistes, külmas ja alastiolekus;
peale muude asjade igapäevane rahva kokkuvool, mure kõigi koguduste eest.
Kes on nõder, ja mina ei peaks jääma nõdraks? Kes pahandab, ja minu hing ei peaks süttima?
Kui tuleb kiidelda, siis ma kiitlen oma nõtrusest!
Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes on igavesti kiidetud, teab, et ma ei valeta.
Damaskuses valvas kuningas Aretase pealik damasklaste linna ja tahtis mind kinni võtta,
ja mind lasti aknaaugust korviga üle müüri alla ja nõnda ma pääsesin tema käest.