Eestikeelne Piibel 1968
Psalm 119 Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu jalgteel!Ma olen vandunud ja täidan seda, et ma pean sinu õiguse seadusi!
Ma olen väga vaevatud! Jehoova, elusta mind oma sõna järgi!
Minu suu vabatahtlikud ohvrid olgu su meele järgi, Jehoova, ja õpeta mulle oma seadusi!
Mu hing on alati mu pihus ja sinu käsuõpetust ma ei unusta!
Õelad on mulle pannud püüdepaela, kuid mina ei eksi ära sinu korraldusist!
Su tunnistused ma olen saanud pärandiks igavesti, sest nad on mu südame rõõm!
Ma käänasin oma südame tegema su määruste järgi alaliselt ja otsani!
Jeremija 52 Sidkija oli kuningaks saades kakskümmend üks aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas üksteist aastat; ta ema nimi oli Hamutal, Jeremija tütar Libnast.
Ta tegi kurja Jehoova silmis, just nagu Joojakim oli teinud.
Jah, mis sündis Jeruusalemmas ja Juudas, põhjustas Jehoova viha, kuni ta heitis need ära oma palge eest.
Sidkija nimelt hakkas mässama Paabeli kuninga vastu. Ja tema valitsuse üheksandal aastal, kümnenda kuu kümmendal päeval, tuli Paabeli kuningas Nebukadnetsar, tema ja kogu ta sõjavägi Jeruusalemma vastu ja lõi leeri üles selle alla; ja nad ehitasid selle ümber piiramisseadmed.
Ja linna piirati kuni kuningas Sidkija üheteistkümnenda aastani.
Neljanda kuu üheksandal päeval nälg võttis linnas võimust ja maa rahval ei olnud leiba.
Siis murti linna sisse; aga kõik sõjamehed põgenesid ja läksid öösel linnast välja läbi kuninga rohuaia juures oleva müüride-vahelise värava, kuigi kaldealased olid ümber linna; ja nad läksid lagendiku poole.
Aga kaldealaste sõjavägi ajas taga kuningat ja nad said Sidkija kätte Jeeriko lagendikel, kui kõik ta sõjavägi tema juurest oli laiali läinud.
Ja nad võtsid kuninga kinni ning viisid tema Paabeli kuninga juurde Riblasse Hamatimaale, ja too mõistis kohut tema üle.
Ja Paabeli kuningas tappis Sidkija pojad tema silme ees, samuti tappis ta Riblas ka kõik Juuda vürstid.
Aga Sidkija silmad tehti pimedaks ja ta aheldati vaskahelaisse; siis Paabeli kuningas viis ta Paabelisse ja pani vangikotta kuni ta surma päevani.
Ja viienda kuu kümnendal päeval, see on kuningas Nebukadnetsari, Paabeli kuninga üheksateistkümnendal aastal, tuli Nebusaradan, ihukaitsepealik, kes oli Paabeli kuninga teenistuses, Jeruusalemma.
Ja tema põletas ära Jehoova koja ja kuningakoja ning kõik Jeruusalemma kojad; nimelt kõik suurnike kojad ta põletas tulega.
Ja kogu kaldealaste sõjavägi, kes oli ühes ihukaitsepealikuga, kiskus maha kõik Jeruusalemma müürid ümberringi.
Ja osa vaesemast rahvast ning rahva jäägi, kes olid jäänud linna, ja ülejooksikud, kes Paabeli kuninga poole olid üle jooksnud, ja käsitööliste jäägi viis ihukaitsepealik Nebusaradan vangi.
Aga Nebusaradan, ihukaitsepealik, jättis maa vaesemast rahvast alles viinamägede harijaid ja teopäevade tegijaid.
Vasksambad, mis kuulusid Jehoova koja juurde, ja alused ning vaskmere, mis olid Jehoova kojas, kaldealased purustasid ja viisid kogu nende vase Paabelisse.
Potid, labidad, tahikäärid, piserdusnõud, kausid ja kõik vaskriistad, millega peeti teenistust, võtsid nad ära.
Samuti võttis ihukaitsepealik ära liuad, sütepannid, piserdusnõud, potid, küünlajalad, kausid ja peekrid, mis olid puhtast kullast ja puhtast hõbedast.
Mõlemate sammaste, vaskmere ja kaheteistkümne vaskhärja, mis olid selle all, ja aluste, mis kuningas Saalomon oli teinud Jehoova koja jaoks - kõigi nende asjade vask oli vaagimatu!
Mis puutub sammastesse, siis oli ühe samba kõrgus kaheksateist küünart, ja selle ümber ulatas kaheteistküünrane mõõdunöör; selle paksus oli neli sõrme, see oli seest õõnes.
Nupp selle peal oli vasest ja nupu kõrgus oli viis küünart; võrestik ja granaatõunad ümber nupu olid kõik vasest; ja samasugune oli teine sammas granaatõuntega.
Granaatõunu oli väljaspool üheksakümmend kuus; kõiki granaatõunu võrestikul ümberringi oli sada.
Ja ihukaitsepealik võttis Seraja, ülempreestri, ja Sefanja, temast järgmise preestri, ja kolm lävehoidjat,
ja võttis linnast ühe hoovkondlase, kes oli olnud sõjameeste käsutaja, ja seitse meest kuninga lähikonnast, kes leiti linnast, ja väepealiku kirjutaja, kes värbas maa rahvast sõjaväkke, ja kuuskümmend meest maa rahva hulgast, kes leiti linnast,
need võttis Nebusaradan, ihukaitsepealik, ja viis Paabeli kuninga juurde Riblasse.
Ja Paabeli kuningas lõi need maha ning surmas need Riblas Hamatimaal. Nõnda viidi Juuda vangi omalt maalt.
See on rahva arv, kelle Nebukadnetsar vangi viis: seitsmendal aastal kolm tuhat kakskümmend kolm juuti;
kaheksateistkümnendal Nebukadnetsari aastal kaheksasada kolmkümmend kaks hinge Jeruusalemmast;
kahekümne kolmandal Nebukadnetsari aastal viis Nebusaradan, ihukaitsepealik, juute vangi seitsesada nelikümmend viis hinge; kõiki hingi oli neli tuhat kuussada.
Aga kolmekümne seitsmendal aastal pärast Juuda kuninga Joojakini vangiviimist, kaheteistkümnenda kuu kahekümne viiendal päeval, tõstis Paabeli kuningas Evil-Merodak, sel aastal kui ta sai kuningaks, Juuda kuninga Joojakini pea üles ja tõi tema vangikojast välja.
Ja ta kõneles temaga lahkesti ning andis temale istme ülemale nende kuningate istmeist, kes olid tema juures Paabelis.
Ja Joojakin vahetas oma vangiriided ning sõi alaliselt tema juures leiba kogu oma eluaja.
Ja ta sai Paabeli kuningalt ülalpidamise, kindla ülalpidamise, mida ta vajas iga päev, niikaua kui ta elas.
Tiituse 1 Paulus, Jumala sulane, Jeesuse Kristuse apostel Jumala valitute usu ja tõetunnetuse järgi, mis vastab jumalakartusele,
apostel igavese elu lootuses, mille Jumal, kes ei valeta, on tõotanud enne igavesi aegu -
omal ajal aga tegi tema oma sõna avalikuks jutlustamises, mis minu kätte on usaldatud Jumala, meie Õnnistegija käsul -
Tiitusele, tõelisele pojale meie ühise usu poolest: armu ja rahu Jumalalt Isalt ja Issandalt Kristuselt Jeesuselt, meie Õnnistegijalt!
Selle tarvis ma jätsin sind Kreetasse, et sa korraldaksid, mis veel jäi korraldamata, ja seaksid vanemaid igasse linna, nagu ma sind käskisin,
kui kuskil leidub laitmatu isik, ühe naise mees, kellel on usklikud lapsed, nõnda et neile ei saa ette heita kõlvatut elu ega kangekaelsust.
Sest koguduse ülevaataja peab olema kui Jumala majapidaja, laitmatu, mitte isemeelne, mitte äkiline, mitte joodik, mitte riiakas, mitte liigkasupüüdja,
vaid külalislahke, headuse armastaja, mõistlik, õige, püha, kasin;
ta pidagu kinni ustavast sõnast vastavalt õpetusele, et ta oleks võimeline niihästi manitsema terves õpetuses kui ka kummutama vasturääkijate väited.
Sest on olemas palju kangekaelseid, tühja jutu mehi ja eksitajaid, kõige enam ümberlõigatute seas,
kelle suu tuleb sulgeda, kes pööravad ära terved pered, õpetades sündmatuid asju häbematu kasu pärast.
Üks neist, nende oma prohvet, on öelnud: "Kreetalased on luiskajad, õelad loomad ja laisklejad vatsad!"
See tunnistus on tõsi. Sellepärast noomi neid valjusti, et nad saaksid terveks usus
ega paneks tähele juutide tühje jutte ja tõest eemalepöördunud inimeste käske!
Puhtaile on kõik puhas, aga rüvedaile ja uskmatuile pole miski puhas, vaid rüve on niihästi nende meel kui südametunnistus.
Nemad väidavad, et nad tunnevad Jumalat, aga tegudega nad salgavad; sest nad on jälgid ja sõnakuulmatud ja igaks heaks tööks kõlbmatud.