Eestikeelne Piibel 1968
Psalm 119 Kuidas ma armastan sinu käsuõpetust! Iga päev mõlgutan ma mõttes seda!Sinu käsud teevad mind targemaks mu vaenlastest, sest nad on minu päralt igavesti!
Ma olen mõistlikum kui kõik mu õpetajad, sest ma olen mõlgutanud mõttes su tunnistusi!
Ma olen arukam kui vanad, sest ma panen tähele su korraldusi!
Ma hoian oma jalad eemale kõigilt kurjadelt teedelt, et pidada sinu sõna!
Ma ei tagane sinu seadustest, sest sina õpetad mind!
Kui mahe on su ütlus mu suulaele, enam kui mesi mu suule!
Su korraldustest ma olen saanud arukaks, sellepärast ma vihkan kõiki vale teeradu!
Jeremija 51 Tema on oma rammuga teinud maa, tarkusega rajanud maailma ja mõistusega laotanud taevad!
Kui tema teeb häält, siis on taevas vee kohin ja ta tõstab pilved maa äärest; tema teeb vihmale välgud ja toob tuule välja selle aitadest!
Inimesed on kõik rumalad, mõistusest ilma! Iga kullassepp jääb häbisse jumalakuju pärast, sest tema valatud kujud on pettus ja neis pole hinge!
Need on tühised, naeruväärt töö: oma katsumiseajal nad hukkuvad!
Nende sarnane ei ole see, kes on Jaakobi osa, sest tema on kõige looja ja Iisrael on ta pärisosa suguharu! Vägede Jehoova on tema nimi!
Sina olid mulle vasaraks, relvaks, sinuga ma purustasin rahvaid ja sinuga ma hävitasin kuningriike!
Sinuga ma purustasin hobuse ja ratsaniku, sinuga ma purustasin vankri ja sõitja!
Sinuga ma purustasin mehe ja naise, sinuga ma purustasin vana ja noore, sinuga ma purustasin noore mehe ja neitsi!
Sinuga ma purustasin karjase ja karja, sinuga ma purustasin põllumehe ja härjapaari, sinuga ma purustasin maavanemad ja asevalitsejad!
Aga nüüd ma tasun Paabelile ja kõigile Kaldea elanikele teie nähes kõik nende kurja, mis nad tegid Siionile, ütleb Jehoova!
Vaata, ma olen su vastu, sa hävitusemägi, ütleb Jehoova, kes hävitasid kogu maa! Ma sirutan oma käe su vastu ja veeretan sind kaljudelt alla ning teen sind põlenud mäeks!
Ja sinust ei võeta nurgakivi ega kivi alusmüüri jaoks, vaid sa jääd igavesti hävitatuks, ütleb Jehoova!
Tõstke maal lipp, puhuge sarve rahvaste seas, pühitsege rahvad tema vastu, kutsuge tema vastu Ararati, Minni ja Askenase kuningriigid, pange tema vastu värbamispealik, tooge üles hobuseid, otsekui karuseid rohutirtsuvastseid!
Pühitsege ta vastu rahvad, Meeda kuningad, selle maavanemad ja kõik asevalitsejad ning kogu selle valitsusealune maa!
Siis väriseb maa ja viskleb valudes, sest täituvad kavatsused, mis Jehooval on Paabeli vastu, et teha Paabeli maa lagedaks, kus ükski ei ela!
Paabeli kangelased lakkavad sõdimast, nad istuvad kindlustes, nende jõud hääbub, nad muutuvad naisteks; tema hooned põletatakse, tema riivid murtakse!
Jooksja jookseb jooksjale ja sõnumiviija sõnumiviijale vastu, kuulutama Paabeli kuningale, et tema linn on igast küljest vallutatud,
et koolmed on võetud, pilliroopaadid tules põletatud ja sõjamehed kabuhirmus!
Sest nõnda ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: Paabeli tütar on nagu rehepaik selle kõvaks tampimise ajal: veel pisut, siis tuleb temale lõikuseaeg!
"Nebukadnetsar, Paabeli kuningas, on mind neelanud, kimbutanud, kõrvale pannud nagu tühja astja; ta on mind neelanud nagu lohe, on täitnud oma kõhu minu maiuspaladega, ta on mind ära ajanud!
Vägivald, mida olen kannatanud, ja mu kokkuvarisemine tulgu Paabeli peale!" ütleb Siioni elanik, "Ja mu veri Kaldea elanike peale!" ütleb Jeruusalemm.
Seepärast ütleb Jehoova nõnda: vaata, mina ajan sinu riiuasja ja tasun, mis sul on tasuda; mina lasen taheneda tema mere ja kuivatan tema allika!
Paabel muutub kivihunnikuks, šaakalite asupaigaks, jubeduseks ja vilistamise põhjuseks, kus ükski ei ela!
Nad möirgavad küll üheskoos nagu noored lõvid ja urisevad nagu lõukoera kutsikad:
kui nad on elevil, siis ma teen neile joomingu ja lasen nad purju jääda, et nad minestaksid ja uinuksid igavesse unne ega ärkaks, ütleb Jehoova!
Mina viin nad tappa nagu talled, nagu jäärad ühes sikkudega!
Kuidas küll vallutatakse Seesak, ja võetakse see, kes on kuulus kogu maal! Kuidas küll Paabel saab jubeduseks rahvaste seas!
Meri tõuseb üle Paabeli, ta kaetakse selle kohisevate lainetega!
Tema linnad muutuvad õudseks, maa põudseks ja lagedaks, maaks, kus ükski ei ela ja millest inimlaps läbi ei lähe!
Ma karistan Beeli Paabelis ja kisun ta suust, mis ta on neelanud; rahvad ei voola enam tema juurde, Paabeli müürgi langeb maha!
Minge ära selle keskelt, minu rahvas, ja päästke igaüks oma hing Jehoova tulise viha eest!
Ärgu ainult teie süda mingu araks ja ärge kartke kuulujuttu, mis maal kuuldub, kui ühel aastal tuleb üks kuulujutt ja järgmisel aastal teine kuulujutt, kui maal on vägivald ja valitseja on valitseja vastu!
Sest vaata, päevad tulevad, mil ma karistan Paabeli nikerdatud kujusid; ja kogu tema maa jääb häbisse ning kõik, kes temal maha lüüakse, langevad keset teda!
Siis rõõmustavad Paabeli pärast taevas ja maa ja kõik, mis neis on, kui põhja poolt tulevad tema kallale hävitajad, ütleb Jehoova!
Paabelgi peab langema Iisraeli mahalöödute pärast, nagu ka Paabeli pärast on mahalöödud langenud kogu maal!
Teie, mõõga eest pääsenud, minge, ärge jääge seisma! Mõelge kaugel Jehoovale ja teile meenugu Jeruusalemm!
"Me häbeneme, kui kuuleme laimu; häbi katab meie palet, kui muulased tulevad Jehoova koja pühaduste kallale!"
Seepärast, vaata, päevad tulevad, ütleb Jehoova, mil ma karistan tema nikerdatud kujusid ja kogu ta maal oigavad haavatud!
Kuigi Paabel peaks tõusma taevani ja kuigi ta kindlustaks oma võimsa kõrgendiku, kummatigi tulevad minult tema kallale hävitajad, ütleb Jehoova!
Kuule! Hädakisa Paabelist ja suurest hävingust kaldealaste maal!
Sest Jehoova hävitab Paabeli ja lõpetab sealt suure lärmi, kuigi ta lained kohisevad nagu suured veed ja kostab ta hüüete kära!
Sest tema kallale, Paabeli kallale, tuleb hävitaja, ja tema kangelased võetakse vangi, nende ammud murtakse katki; sest kättemaksu Jumal, Jehoova, maksab kindlasti kätte!
Ja ma teen joobnuks tema vürstid ja targad, maavanemad, asevalitsejad ja kangelased, et nad uinuksid igavesse unne ega ärkaks enam, ütleb kuningas, kelle nimi on vägede Jehoova!
"Nõnda ütleb vägede Jehoova: laiad Paabeli müürid kistakse maani maha, ja tema kõrged väravad põletatakse tules! Rahvad vaevavad endid ilmaaegu ja rahvahõimud väsitavad endid tule tarvis!"
Ülesanne, mille prohvet Jeremija andis Serajale, Mahseja poja Neerija pojale, kui see läks ühes Juuda kuninga Sidkijaga Paabelisse selle valitsuse neljandal aastal; Seraja oli majutuspealik.
Jeremija oli kirjutanud ühte raamatusse kogu selle õnnetuse, mis Paabelile oli tulemas, kõik need sõnad, mis Paabeli kohta on kirjutatud.
Ja Jeremija ütles Serajale: "Kui sa jõuad Paabelisse, siis vaata, et sa loed kõik need sõnad
ja ütled: Jehoova, sina oled rääkinud selle paiga kohta, et sa hävitad selle, nõnda et siin ei ela ükski, ei inimene ega loom, vaid et see jääb igavesti laastatuks!
Ja kui sa selle raamatu oled lugenud lõpuni, siis seo selle külge kivi ja viska see keset Frati jõge
ning ütle: nõnda vajub Paabel ega tõuse enam õnnetuse pärast, mille ma temale toon: nad peavad väsima!" Siitsaadik on Jeremija sõnad.
2. Timoteose 4 Ma tunnistan kindlasti Jumala ja Kristuse Jeesuse ees, kes mõistab kohut elavate ja surnute üle, niihästi tema tulemist kui ka tema riiki.
Kuuluta sõna, astu esile, olgu parajal või ebasobival ajal, noomi, hoiata, manitse kõige pika meelega ja õpetamisega.
Sest tuleb aeg, et nad tervet õpetust ei taha sallida, vaid enestele otsivad õpetajaid iseeneste himude järgi, sedamööda kuidas nende kõrvad sügelevad,
ja käänavad kõrvad ära tõest ning pöörduvad tühjade juttude poole.
Aga sina ole igapidi kaine, kannata kurja, tee evangeeliumikuulutaja tööd, täida oma ametit õieti.
Sest mind juba ohverdatakse ja minu lahkumiseaeg on jõudnud ligi.
Ma olen head võitlemist võidelnud, ma olen oma jooksmise lõpetanud, ma olen usu säilitanud!
Nüüd on minule tallele pandud õiguse pärg, mille Issand, õige kohtumõistja, mulle annab tol päeval, aga mitte ainult minule, vaid ka kõigile, kes armastavad ta ilmumist.
Katsu ruttu minu juurde tulla!
Sest Deemas jättis mind maha ning hakkas armastama seda maailma ja läks Tessaloonikasse, Kreskes Galaatiasse, Tiitus Dalmaatiasse.
Luukas üksi on mu juures. Võta Markus ja too ta enesega, sest teda on mulle väga vaja abiliseametisse.
Tühhikose ma läkitasin Efesosse.
Kuub, mille ma jätsin Troasse Karpose juurde, too tulles kaasa, ja raamatud, eriti pärgamendid.
Vasksepp Aleksandros on mulle teinud palju paha. Issand tasugu talle ta tegusid mööda!
Hoidu ka sina tema eest, sest ta on kõvasti vastu pannud meie sõnadele.
Kui ma esimest korda kohtus kostsin enese eest, ei olnud ükski mulle toeks, vaid kõik jätsid mind maha. Ärgu arvatagu seda neile süüks.
Aga Issand seisis minu eest ja kinnitas mind, et sõna kuulutamine minu läbi teostuks täiel määral ja kõik paganad kuuleksid seda; ja ma pääsesin lõukoera suust.
Küll Issand mind ka välja tõmbab kõigist kurjadest tegudest ja aitab oma taevasesse riiki. Temale olgu austus ajastute ajastuteni! Aamen.
Tervita Priskat ja Akvilat ja Onesiforose peret.
Erastos jäi Korintosesse; Trofimose ma jätsin haigelt Mileetosesse.
Rutta, et sa enne talve saabud! Eubulos ja Puudes ja Linos ja Klaudia ja kõik vennad tervitavad sind.
Issand Jeesus Kristus olgu sinu vaimuga! Arm olgu teiega!