Eestikeelne Piibel 1968
Õpetussõnad 25 Õigel ajal räägitud sõnad on otsekui kuldõunad hõbevaagnail!Otsekui kuldrõngas või kuldehe on tark noomija kuuljale kõrvale!
Otsekui lume külmus lõikuseajal on ustav käskjalg oma läkitajale: ta jahutab oma isanda hinge!
Otsekui pilved ja tuul, mis ei too vihma, on mees, kes kiitleb annist, mis on ainult pettus!
Kannatlikkusega saab veenda valitsejat ja mahe keel murrab luud!
Kui sa leiad mett, siis söö mõõdukalt, et sa sellest ei küllastuks ja seda välja ei oksendaks!
Astugu su jalg harva su sõbra kotta, et ta sinust ei tüdineks ega hakkaks sind vihkama!
Mees, kes valet tunnistab oma ligimese vastu, on otsekui vasar, mõõk ja terav nool!
Otsekui haige hammas või lonkav jalg on usaldus kelmi vastu hädaajal!
Otsekui kisuks külmal päeval kuue seljast, või nagu äädikas leelise peale, on laulude laulmine kurvale südamele!
Jeremija 40 Kui kõik sõjaväepealikud, kes olid väljal olnud, kuulsid, nemad ja nende mehed, et Paabeli kuningas oli pannud Gedalja, Ahikami poja, maavalitsejaks ja et ta oli andnud tema hoole alla need mehed ja naised ja lapsed, need maa vaesema rahva hulgast, keda ei viidud vangi Paabelisse,
siis tulid nad Gedalja juurde Mispasse: Ismael, Netanja poeg, Joohanan ja Joonatan, Kaareahi pojad, Seraja, Tanhumeti poeg, netofalase Eefai pojad ja Jaasanja, maakatlase poeg, nemad ja nende mehed.
Ja Gedalja, Saafani poja Ahikami poeg, vandus neile ja nende meestele, öeldes: "Ärge kartke kaldealasi teenida; jääge maale ja teenige Paabeli kuningat, siis on teil hea põli!
Ja mina ise, vaata, jään Mispasse, et olla kaldealaste teenistuses, kes tulevad meie juurde; aga teie koguge viina ja suvist puuvilja ja õli ning pange oma astjaisse ja elage linnades, mis te võtate oma valdusesse!"
Ja kõik needki juudid, kes olid Moabis, ammonlaste hulgas, Edomis ja kõigis teistes maades, kuulsid, et Paabeli kuningas oli Juudasse osa alles jätnud, ja et ta oli pannud neile valitsejaks Gedalja, Saafani poja Ahikami poja.
Siis tulid kõik juudid tagasi kõigist paigust, kuhu neid oli aetud, ja tulid Juudamaale Gedalja juurde Mispasse; ja nad kogusid väga palju viina ja suvist puuvilja.
Aga Joohanan, Kaareahi poeg, ja kõik sõjaväepealikud, kes olid väljal olnud, tulid Gedalja juurde Mispasse
ja ütlesid temale: "Kas sa ka tead, et ammonlaste kuningas Baalis on läkitanud Ismaeli, Netanja poja, sind surnuks lööma?" Aga Gedalja, Ahikami poeg, ei uskunud neid.
Siis Joohanan, Kaareahi poeg, rääkis salaja Gedaljaga Mispas, öeldes: "Lase ma lähen ja löön kellegi teadmata maha Ismaeli, Netanja poja! Miks ta peaks surnuks lööma sinu, millega kogu Juuda, kes on kogunenud sinu juurde, hajutatakse ja Juuda jäänused hukkuvad?"
Aga Gedalja, Ahikami poeg, vastas Joohananile, Kaareahi pojale: "Ära tee seda asja, sest sa räägid valet Ismaeli kohta!"
Jeremija 41 Aga seitsmendas kuus tulid Ismael, Elisama poja Netanja poeg, kuninglikust soost ja üks kuninga pealikuid, ja kümme meest ühes temaga Gedalja, Ahikami poja juurde Mispasse. Kui nad seal Mispas üheskoos leiba võtsid,
siis tõusid Ismael, Netanja poeg, ja need kümme meest, kes olid ühes temaga, ja lõid Gedaljat, Saafani poja Ahikami poega mõõgaga ning surmasid tema, kelle Paabeli kuningas oli pannud maavalitsejaks.
Ka kõik juudid, kes olid Gedalja juures Mispas, ja kaldealased, sõjamehed, kes juhtusid seal olema, Ismael lõi maha.
Ja teisel päeval, kui Gedalja oli tapetud, aga ükski veel ei teadnud seda,
tuli Sekemist, Siilost ja Samaariast kaheksakümmend meest, habemed aetud, riided lõhki käristatud ja märgid ihusse lõigatud, käes roaohvrid ja viiruk Jehoova kotta viimiseks.
Ja Ismael, Netanja poeg, läks Mispast neile vastu, käies ise lakkamatult nuttes; ja kui ta neid kohtas, ütles ta neile: "Tulge Gedalja, Ahikami poja juurde!"
Aga kui nad olid jõudnud linna keskele, siis Ismael, Netanja poeg ja mehed, kes olid ühes temaga, tapsid nad ära ja viskasid kaevu.
Aga nende hulgas leidus kümme meest, kes ütlesid Ismaelile: "Ära meid surma, sest meil on peidetud varandusi väljal: nisu ja otri, õli ja mett!" Siis ta jättis nad ega surmanud neid ühes nende vendadega.
Ja kaev, kuhu Ismael viskas kõik nende meeste laibad, keda ta oli maha löönud, kes olid olnud Gedalja käsilased, oli seesama, mille kuningas Aasa oli teinud Iisraeli kuninga Baesa pärast; selle täitis Ismael, Netanja poeg mahalöödutega.
Ja Ismael võttis vangi kogu rahva jäägi, kes oli Mispas, kuningatütred ja kogu rahva, kes olid jäänud Mispasse, keda ihukaitsepealik Nebusaradan oli jätnud Gedalja, Ahikami poja hoolde; Ismael, Netanja poeg, võttis need vangi ja läks teele, et minna ammonlaste juurde.
Aga kui Joohanan, Kaareahi poeg, ja kõik sõjaväepealikud, kes olid ühes temaga, kuulsid kõigest sellest kurjast, mida Ismael, Netanja poeg oli teinud,
siis võtsid nad kõik omad mehed ja läksid sõdima Ismaeli, Netanja poja vastu; ja nad leidsid tema suure vee äärest, mis on Gibeonis.
Aga kui kõik rahvas, kes oli Ismaeli juures, nägi Joohanani, Kaareahi poega, ja kõiki sõjaväepealikuid, kes olid ühes temaga, siis nad rõõmutsesid,
ja kõik rahvas, kelle Ismael Mispast oli võtnud vangi, pöördus ja läks tagasi ning tuli Joohanani, Kaareahi poja juurde.
Aga Ismael, Netanja poeg, pääses Joohanani eest kaheksa mehega ja läks ammonlaste juurde.
Ja Joohanan, Kaareahi poeg, ja kõik sõjaväepealikud, kes olid ühes temaga, võtsid kogu ülejäänud rahva, kelle Ismael, Netanja poeg, Mispast oli viinud vangi, pärast seda kui ta oli maha löönud Gedalja, Ahikami poja: mehed, sõjakõlvulised mehed, naised ja lapsed ja kammerteenrid, keda ta oli Gibeonist tagasi toonud,
ja läksid, aga peatusid Kimhami majutuspaigas, mis on Petlemma lähedal, et siis minna ja jõuda Egiptusesse
kaldealaste eest, sest nad kartsid neid, kuna Ismael, Netanja poeg oli maha löönud Gedalja, Ahikami poja, kelle Paabeli kuningas oli pannud maavalitsejaks.
Jeremija 42 Siis astusid ligi kõik sõjaväepealikud ja Joohanan, Kaareahi poeg, ja Jesanja, Hoosaja poeg ja kogu rahvas pisemast suuremani,
ja ütlesid prohvet Jeremijale: "Langegu nüüd meie alandlik palve sinu ette ja sina palu meie eest Jehoovat, oma Jumalat, kogu selle jäägi eest; sest suurest hulgast on meid pisut järele jäänud, nagu sa näed meid oma silmaga!
Jehoova, su Jumal, andku meile teada tee, mida meil tuleks käia, ja seda, mida meil tuleks teha!"
Ja prohvet Jeremija vastas neile: "Küllap ma kuulen! Vaata, ma palun Jehoovat, teie Jumalat, nõnda nagu soovite, ja ma ilmutan teile iga sõna, mis Jehoova teile kostab, ega salga teie ees sõnagi!"
Siis nad ütlesid Jeremijale: "Jehoova olgu meie vastu tõsine ja ustav tunnistaja, kui me ei tee iga sõna järgi, millega Jehoova, su Jumal läkitab sind meie juurde!
Olgu see hea või kuri: Jehoova, oma Jumala häält, kelle juurde me sind läkitame, me kuulame, et meil võiks olla hea põli, kui me kuulame Jehoova, oma Jumala häält!"
Kümne päeva pärast tuli Jeremijale Jehoova sõna
ja ta kutsus Joohanani, Kaareahi poja, ja kõik sõjaväepealikud, kes olid ühes temaga, ja kogu rahva pisemast suuremani
ning ütles neile: "Nõnda ütleb Jehoova, Iisraeli Jumal, kelle juurde te mind läkitasite, et ma paneksin teie alandliku palve tema ette:
kui te jääte siia maale, siis ma ehitan teid ega kisu maha, siis ma istutan teid ega kitku välja, sest ma kahetsen kurja, mida ma teile olen teinud!
Ärge kartke Paabeli kuningat, keda te nüüd kardate; ärge teda kartke, ütleb Jehoova, sest mina olen teiega, et teid aidata ja tema käest päästa!
Ja mina annan teile armu, et tema halastab teie peale ja laseb teid tulla tagasi teie omale maale!
Aga kui te ütlete: me ei jää siia maale! ega kuule Jehoova, oma Jumala häält,
vaid ütlete: ei, me läheme tõesti Egiptusesse, kus meil ei ole vaja näha sõda ega kuulda sarvehäält ja kus meil ei ole leiva nälga, ja me jäämegi sinna -
siis kuulge seepärast nüüd Jehoova sõna, Juuda jäänused: nõnda ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: kui te tõesti pöörate oma näod Egiptuse poole ja lähete sinna võõraina elama,
siis saab mõõk, mida te kardate, teid kätte seal, Egiptusemaal, ja nälg, mille pärast te olete mures, tuleb teile järele sinna, Egiptusesse, ja te surete seal!
Ja kõik need mehed, kes pööravad oma näo Egiptuse poole, et seal võõraina elada, surevad mõõga läbi, nälga ja katku, ja ükski neist ei saa põgeneda ega pääse õnnetuse eest, mille ma neile saadan!
Sest nõnda ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: otsekui mu viha ja raev on valatud Jeruusalemma elanike peale, nõnda valatakse mu raev teie peale, kui te lähete Egiptusesse, ja te saate sajatuseks ja hirmutuseks, needuseks ja teotuseks, ja te ei saa enam näha seda paika!
Jehoova ütleb teile, Juuda jäänused: ärge minge Egiptusesse! Olgu teil hästi teada, et ma täna olen teid hoiatanud!
Sest te petsite iseendid, kui te läkitasite mind Jehoova, oma Jumala juurde, öeldes: palu meie eest Jehoovat, meie Jumalat; ja mida iganes Jehoova, meie Jumal, ütleb, seda ilmuta meile ja me teeme nõnda!
Aga olles teile täna ilmutanud, te siiski ei kuula Jehoova, oma Jumala häält kõiges, milleks ta mind teie juurde on läkitanud.
Ja nüüd teadke hästi, et mõõga, nälja ja katku läbi te surete seal paigas, kuhu te tahate minna võõraina elama!"
1. Timoteose 4 Aga Vaim ütleb selge sõnaga, et viimsel ajal mõned taganevad usust ja hoiavad eksitajate vaimude ja kurjade vaimude õpetuste poole,
valekuulutajate silmakirjaliku vagaduse tõttu, kes oma südametunnistusse otsekui tulise märgi on põletanud
ja keelavad abiellumast ning maitsmast rooga, mis Jumal on loonud selleks, et usklikud ja tõetundjad seda vastu võtaksid tänuga.
Sest kõik, mis Jumal on loonud, on hea, ja miski ei ole hüljatav, kui seda vastu võetakse tänuga.
Sest seda pühitsetakse Jumala sõna ja palve läbi.
Kui sa seda vendadele ette paned, oled sa Kristuse Jeesuse hea abiline ja toidad ennast usu ja hea õpetuse sõnadega, mida sa oled järginud.
Ent kõlvatut ja vananaiste vada väldi, aga harjuta ennast jumalakartuses.
Sest ihulikust harjutusest on pisut kasu; aga jumalakartusest on kasu kõigile asjadele ja sellel on käesoleva ja tulevase elu tõotus.
Ustav on see sõna ja kõigiti vastuvõetav.
Sest selleks me näeme vaeva ja võitleme, et me oleme lootnud elava Jumala peale, kes on kõigi inimeste, iseäranis usklike, Õnnistegija.
Seda käsi ja õpeta!
Ükski ärgu põlaku sinu noorust, vaid ole usklikele eeskujuks sõnas, elus, armastuses, usus, meelepuhtuses.
Kuni ma tulen, ole hoolas ette lugema, manitsema ja õpetama.
Ära jäta eneses peituvat armuannet hooletusse, mis sulle anti ennustuse läbi, kui vanemad panid oma käed sinu peale.
Seda harrasta, selles ela, et sinu edenemine oleks ilmne kõikidele.
Pane tähele iseennast ja õpetust; püsi kindlasti selles; sest kui sa seda teed, päästad sa enese ja need, kes sind kuulevad.