Eestikeelne Piibel 1968
Psalm 119 Jehoova on mu osa; ma olen öelnud, et ma pean sinu sõnu!Ma leevendan su palet kõigest südamest, ole mulle armuline oma ütlust mööda!
Ma uurin oma teid ja pööran oma jalad jälle su tunnistuste poole!
Ma tõttan aega viitmata pidama sinu käske!
Õelate köidikud punusid end mu ümber; aga mina ei unusta mitte su käsuõpetust!
Südaööl ma tõusen üles sind tänama su õiguse seaduste eest!
Mina olen kõigi nende kaaslane, kes sind kardavad ja peavad sinu korraldusi!
Ilmamaa on täis sinu heldust, Jehoova; õpeta mulle oma määrusi!
Jeremija 38 Aga Sefatja, Mattani poeg, ja Gedalja, Pashuri poeg, ja Juukal, Selemja poeg, ja Pashur, Malkija poeg, kuulsid neid sõnu, mis Jeremija rääkis kogu rahvale, öeldes:
"Nõnda ütleb Jehoova: kes jääb siia linna, see sureb mõõga läbi, nälja ja katku kätte; aga kes läheb välja kaldealaste juurde, see jääb elama, temale jääb saagiks ta hing ja ta võib elada!
Nõnda ütleb Jehoova: see linn antakse kindlasti Paabeli kuninga sõjaväe kätte ja ta vallutab selle!"
Siis ütlesid vürstid kuningale: "Surmatagu ometi see mees, sest ta teeb lõdvaks nende sõjameeste käed, kes siia linna on alles jäänud, ja kogu rahva käed, rääkides neile seesuguseid sõnu; sest see mees ei otsi sellele rahvale rahu, küll aga õnnetust!"
Ja kuningas Sidkija vastas: "Vaata, ta on teie käes, kuningas ei saa ju teha midagi teie vastu!"
Siis nad võtsid Jeremija ja viskasid ta kuningapoja Malkija kaevu, mis oli vahtkonnaõues; nad lasksid Jeremija köitega alla, aga kaevus ei olnud vett, vaid oli muda, ja Jeremija vajus mudasse.
Kui etiooplane Ebed-Melek, üks hoovkondlane, kes viibis kuningakojas, kuulis, et nad olid Jeremija pannud kaevu - kuningas istus parajasti Benjamini väravas -
siis Ebed-Melek väljus kuningakojast ja rääkis kuningaga, öeldes:
"Mu isand kuningas! Need mehed on talitanud kurjasti kõiges, mis nad on teinud prohvet Jeremijale, et nad viskasid ta kaevu! Seal ta sureb nälga, sest linnas ei ole enam leiba!"
Siis kuningas andis käsu etiooplasele Ebed-Melekile, öeldes: "Võta siit kolmkümmend meest enesele appi ja tõmba prohvet Jeremija kaevust üles, enne kui ta sureb!"
Ja Ebed-Melek võttis mehed enesele appi ning läks kuningakotta, varakambri all olevasse ruumi, võttis sealt räbalaid ja kaltse ja laskis need köitega kaevu Jeremijale.
Ja etiooplane Ebed-Melek ütles Jeremijale: "Pane nüüd need räbalad ja kaltsud enesele kaenlaaluseisse köite alla!" Ja Jeremija tegi nõnda.
Siis nad tõmbasid Jeremija köitega üles ja võtsid ta kaevust välja; ja Jeremija jäi vahtkonnaõue.
Ja kuningas Sidkija läkitas järele ning laskis tuua prohvet Jeremija enese juurde, Jehoova koja kolmanda sissekäigu juurde; ja kuningas ütles Jeremijale: "Ma tahan sinult küsida üht asja, ära salga mulle midagi!"
Aga Jeremija vastas Sidkijale: "Kui ma sulle midagi avaldan, kas sa tõesti siis mind ei tapagi? Aga kuigi ma sulle nõu annaksin, sa ei kuulaks mind!"
Siis kuningas Sidkija vandus Jeremijale salaja ja ütles: "Nii tõesti kui Jehoova elab, kes meile hinge on loonud, mina ei tapa sind ega anna sind nende meeste kätte, kes püüavad su hinge!"
Siis Jeremija ütles Sidkijale: "Nõnda ütleb Jehoova, vägede Jumal, Iisraeli Jumal: kui sa lähed vabatahtlikult välja Paabeli kuninga vürstide juurde, siis su hing jääb elama ja seda linna ei põletata tulega ning sina ja su sugu jääte elama!
Aga kui sa ei lähe välja Paabeli kuninga vürstide juurde, siis antakse see linn kaldealaste kätte ja nad põletavad selle tulega ja sina ei pääse nende käest!"
Siis kuningas Sidkija ütles Jeremijale: "Mina kardan neid juute, kes on karanud kaldealaste juurde; vahest antakse mind nende kätte ja nad teevad minuga halba nalja!"
Aga Jeremija ütles: "Ei anta! Kuule ometi Jehoova häält selles, mis mina sulle räägin, siis su käsi käib hästi ja su hing jääb elama!
Aga kui sa tõrgud välja minemast, siis see on sõna, mille Jehoova mulle ilmutas:
vaata, kõik naised, kes on jäänud Juuda kuningakotta, viiakse välja Paabeli kuninga vürstide juurde ja nad ütlevad: "Sinu ustavad sõbrad on sind ahvatlenud ja on sinust jagu saanud: su jalad vajusid mudasse, nemad tõmbusid tagasi!"
Kõik su naised ja lapsed viiakse kaldealaste juurde ja sa ei pääse nende käest, vaid Paabeli kuninga käsi tabab sind ja sinu pärast põletatakse see linn tulega!"
Siis Sidkija ütles Jeremijale: "Keegi ärgu saagu teada neid sõnu, muidu sa sured!
Ja kui vürstid kuulevad, et ma sinuga olen rääkinud, ja nad tulevad su juurde ning ütlevad sulle: kõnele ometi meile, mida sa rääkisid kuningale, muidu me surmame sind, ära meile salga, ja mis kuningas sulle rääkis,
siis ütle neile: ma lasksin langeda kuninga ette oma alandliku palve, et ta ei saadaks mind tagasi Joonatani kotta surema!"
Kõik vürstid tulidki Jeremija juurde ja küsisid temalt; aga ta vastas neile just nende sõnadega, nagu kuningas oli käskinud. Siis nad läksid vaikides ära ta juurest, sest sõnagi ei tulnud kuuldavale.
Ja Jeremija jäi vahtkonnaõue kuni päevani, mil Jeruusalemm vallutati.
Jeremija 39 Ja kui Jeruusalemm oli vallutatud - Juuda kuninga Sidkija üheksandal aastal kümnendas kuus oli Paabeli kuningas Nebukadnetsar ja kogu tema sõjavägi tulnud Jeruusalemma vastu ja oli asunud seda piirama,
ja oli Sidkija üheteistkümnendal aastal neljanda kuu üheksandal päeval tunginud linna sisse -
siis tulid kõik Paabeli kuninga vürstid ja asusid keskmisse väravasse: Neergal Sar-Eser, Samgar-Nebo, Sar-Sekim, ülemkammerhärra, Neergal Sar-Eser, ülemmaag ja kõik muud Paabeli kuninga vürstid.
Aga kui Juuda kuningas Sidkija ja kõik sõjamehed nägid neid, siis nad põgenesid ja läksid öösel linnast välja mööda kuninga rohuaia teed läbi müüridevahelise värava; väljumine sündis lagendiku suunas.
Ent kaldealaste sõjavägi ajas neid taga ja nad said Sidkija kätte Jeeriko lagendikel; nad võtsid tema ja viisid Paabeli kuninga Nebukadnetsari juurde Riblasse Hamatimaale, kes mõistis tema üle kohut.
Ja Paabeli kuningas tappis Sidkija pojad Riblas tema silme ees; Paabeli kuningas tappis ka kõik Juuda suurnikud.
Ja ta tegi Sidkija silmad pimedaks ning aheldas tema vaskahelaisse, et viia teda Paabelisse.
Ja kaldealased põletasid tulega kuningakoja ja rahva kojad ning kiskusid maha Jeruusalemma müürid.
Ja rahva säilinud osa, kes oli linna alles jäänud, ja ülejooksikud, kes olid tema poole üle jooksnud, ja muud rahva riismed viis ihukaitsepealik Nebusaradan vangi Paabelisse.
Aga vaesemat rahvast, kellel midagi ei olnud, jättis, ihukaitsepealik Nebusaradan Juudamaale ja andis neile samal ajal viinamägesid ning töökohustuse.
Ja Paabeli kuningas Nebukadnetsar oli andnud käsu Jeremija kohta ihukaitsepealikule Nebusaradanile, öeldes:
"Võta tema ja kanna hoolt ta eest, ära tee temale midagi kurja, vaid talita temaga, nõnda nagu ta ise sulle ütleb!"
Siis ihukaitsepealik Nebusaradan, ülemkammerhärra Nebusasban, ülemmaag Neergal Sar-Eser ja kõik Paabeli kuninga pealikud läkitasid järele -
nad läkitasid järele ja lasksid tuua Jeremija vahtkonnaõuest ning andsid tema Gedalja, Saafani poja Ahikami poja hoolde, et ta viiks tema oma kotta; nõnda jäi ta rahva keskele.
Ja Jehoova sõna oli tulnud Jeremijale, kui teda vahtkonnaõues kinni peeti; ta oli öelnud:
"Mine ja räägi etiooplase Ebed-Melekiga ning ütle: nõnda ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: vaata, ma teen tõeks oma sõnad selle linna kohta, õnnetuseks aga mitte õnneks, ja sel päeval sünnib see sinu nähes!
Aga sind ma päästan sel päeval, ütleb Jehoova, ja sind ei anta nende meeste kätte, keda sa kardad!
Sest ma päästan sind tõesti, nõnda et sa ei lange mõõga läbi, vaid saad enesele saagiks oma hinge, sellepärast et sa oled lootnud minu peale, ütleb Jehoova!"
Jeremija 40 Sõna, mis Jeremijale tuli Jehoovalt pärast seda, kui ihukaitsepealik Nebusaradan oli teda lasknud Raamast ära minna. Kui ihukaitsepealik laskis ta tuua, siis oli ta käeraudadesse aheldatuna kõigi Jeruusalemma ja Juuda vangide seas, keda viidi Paabelisse.
Ja ihukaitsepealik võttis Jeremija ning ütles temale: "Jehoova, sinu Jumal, on tõotanud selle õnnetuse sellele paigale.
Jehoova on saatnud selle ja on teinud nõnda, nagu ta on rääkinud; sest te olete pattu teinud Jehoova vastu ega ole kuulanud tema häält, ja nõnda on see asi teiega sündinud!
Ja nüüd, vaata, ma vabastan sind täna raudadest, mis sul on käte ümber! Kui sulle meeldib tulla ühes minuga Paabelisse, siis tule ja ma kannan su eest hoolt; aga kui sulle ei meeldi tulla ühes minuga Paabelisse, siis ära tule. Vaata, kogu maa on su ees lahti: kuhu pead heaks ja õigeks minna, sinna mine!"
Aga kui ta veel viivitas tagasi minemast, ütles Nebusaradan: "Mine Gedalja, Saafani poja Ahikami poja juurde, kelle Paabeli kuningas pani Juuda linnade valitsejaks, ja jää tema juurde rahva sekka; või mine ükskõik kuhu paika sa heaks arvad minna!" Ja ihukaitsepealik andis temale teerooga ja kingituse ning saatis ta ära.
Ja Jeremija tuli Gedalja, Ahikami poja juurde Mispasse ning jäi tema juurde rahva sekka, kes oli jäänud maale.
1. Timoteose 3 Ustav on see sõna: kui keegi püüab koguduse ülevaataja ametisse, siis ta igatseb kaunist tööd.
Niisiis tuleb koguduse ülevaatajal olla laitmatu, ühe naise mees, kaine, mõistlik, viisakas, külalislahke, osav õpetama;
mitte joodik, mitte riiakas, vaid leebe, rahunõudja, mitte rahaahne,
vaid kes oma maja hästi valitseb, kes oma lapsi peab sõnakuulmises kõige aususega.
Sest kui keegi iseenese maja ei oska juhtida, kuidas ta võib hoolt kanda Jumala koguduse eest?
Ta ärgu olgu alles vastpöördunu, et ta ei läheks uhkeks ega langeks sama nuhtluse alla kui kurat.
Ka olgu tal hea tunnistus neilt, kes on väljaspool kogudust, et ta ei satuks naeru alla ja kuradi köitesse.
Nõndasamuti tuleb ka abilistel olla ausad, mitte kahekeelsed, mitte joomamehed, mitte liigkasuvõtjad, vaid sellised,
kellel usu saladus on puhtas südametunnistuses.
Ent nad katsutagu enne läbi ja siis, kui nad on laitmatud, astugu nad ametisse.
Nõndasamuti olgu nende naised ausad, mitte keelepeksjad, kained, ustavad kõigis asjus.
Koguduse abilised olgu ühe naise mehed, kes oma lapsi ja oma peret hästi juhivad.
Sest need, kes on hästi pidanud oma ametit, saavutavad enestele kauni lugupidamise ja suure julguse usus, mis on Kristuses Jeesuses.
Seda kirjutan sulle, ehk ma küll loodan pea tulla sinu juurde,
et kui ma viibin, sa teaksid, kuidas tuleb käituda Jumala kojas, mis on elava Jumala kogudus, tõe sammas ja alustugi.
Ja vastuvaieldamatu suur on jumalakartuse saladus: Jumal on avalikuks saanud lihas, õigeks mõistetud Vaimus, ilmunud inglitele, kuulutatud paganate seas, usutud maailmas, üles võetud ausse!