Piibel.NET
Otsing Jr 1; Jr 2:1-30; Fl 1:27-30; Fl 2:1-11; Ps 115:1-11
(75 vastet, leht 1 1-st)
Eestikeelne Piibel 1968
Psalm 115 Mitte meile, Jehoova, mitte meile, vaid oma nimele anna au oma helduse pärast, oma tõe pärast!
Mispärast peaksid paganad ütlema: kus on nüüd nende Jumal?
Aga meie Jumal on taevas, ta teeb kõik, mis temale meeldib!
Nende ebajumalad on hõbe ja kuld, inimeste kätetöö!
Suu on neil, aga nad ei räägi; silmad on neil, aga nad ei näe;
kõrvad on neil, aga nad ei kuule; nina on neil, aga nad ei tunne lõhna;
käed on neil, aga nad ei katsu; jalad on neil, aga nad ei kõnni; nad ei kõnele oma kurguga!
Nende sarnaseks saavad nende tegijad ja kõik, kes nende peale loodavad!
Iisrael, looda Jehoova peale, tema on nende abi ja nende kilp!
Teie, Aaroni sugu, lootke Jehoova peale, tema on nende abi ja nende kilp!
Teie, kes Jehoovat kardate, lootke Jehoova peale; tema on nende abi ja nende kilp!
Jeremija 1 Jeremija, Hilkija poja sõnad, kes oli Benjamini maal Anatotis asuvate preestrite hulgast,
kes sai Jehoova sõna Juuda kuninga Joosija, Aamoni poja päevil, tema valitsuse kolmeteistkümnendal aastal,
ja siis veel Juuda kuninga Joojakimi, Joosija poja päevil kuni Juuda kuninga Sidkija, Joosija poja üheteistkümnenda aasta lõpuni, kuni Jeruusalemma vangiviimiseni viiendas kuus.
Mulle tuli Jehoova sõna; ta ütles:
"Enne kui ma sind emaihus valmistasin, tundsin ma sind, ja enne kui sa emaüsast väljusid, pühitsesin ma sind: ma panin sind rahvaile prohvetiks!"
Aga mina ütlesin: "Oh Issand Jehoova! Vaata, ma ei oska rääkida, sest ma olen noor!"
Kuid Jehoova ütles mulle: "Ära ütle: ma olen noor, vaid mine kõikjale, kuhu ma sind läkitan, ja räägi kõike, mida ma sind käsin!
Ära karda neid, sest mina olen sinuga ja päästan sind, ütleb Jehoova!"
Ja Jehoova sirutas oma käe ning puudutas mu suud; ja Jehoova ütles mulle: "Vaata, ma annan oma sõnad sulle suhu!
Vaata, ma panen sind täna rahvaste ja kuningriikide üle, kitkuma ja rebima, hävitama ja purustama, ehitama ja istutama!"
Ja mulle tuli Jehoova sõna; ta küsis: "Mida sa näed, Jeremija?" Mina vastasin: "Ma näen mandlipuu oksa!"
Ja Jehoova ütles mulle: "Sa oled õieti näinud, sest mina olen valvas oma sõna teoks tegema!"
Ja Jehoova sõna tuli mulle teist korda; ta küsis: "Mida sa näed?" Mina vastasin: "Ma näen hõõguvat sulatusahju, mille pealis paistab põhja poolt!"
Ja Jehoova ütles mulle: "Põhja poolt pääseb õnnetus lahti kõigi maa elanike peale!
Sest vaata, ma kutsun kõiki suguvõsasid põhjapoolseist kuningriikidest, ütleb Jehoova, ja need tulevad ning asetavad igaüks oma aujärje Jeruusalemma väravate suhu ja kõigi selle müüride vastu ümberringi, ja kõigi Juuda linnade vastu!
Siis ma mõistan kohut nende üle kõigi nende pahategude pärast, et nad jätsid mind maha ja suitsutasid teistele jumalatele ning kummardasid oma käte töid!
Aga sina vööta oma niuded, võta kätte ja räägi neile kõik, mida ma sind käsin! Ära kohku nende ees, et mina sind nende ees ei peaks kohutama!
Ja mina, vaata, panen sind täna kindlustatud linnaks ja raudsambaks ning vaskmüüriks kogu maa vastu, Juuda kuningate, selle vürstide, preestrite ja maa rahva vastu!
Nad võitlevad sinu vastu, aga nad ei saa võimust su üle, sest mina olen sinuga, ütleb Jehoova, ja päästan sind!"
Jeremija 2 Ja mulle tuli Jehoova sõna; ta ütles:
"Mine ja kuuluta Jeruusalemma kuuldes ning ütle: nõnda ütleb Jehoova: ma mäletan su nooreea kiindumust, su mõrsjapõlve armastust, kui sa käisid mu järel kõrbes, külvamata maal!
Iisrael oli pühitsetud Jehoovale, olles tema uudsevili: kõik, kes teda sõid, said süüdlasiks, nende peale tuli õnnetus, ütleb Jehoova!
Kuulge Jehoova sõna, Jaakobi sugu ja kõik Iisraeli soo suguvõsad!
Nõnda ütleb Jehoova: missuguse ülekohtu leidsid teie vanemad minus, et nad läksid minust eemale ja käisid tühjuse järel ning said tühjuseks?
Nad ei küsinud: kus on Jehoova, kes tõi meid Egiptusemaalt, kes juhtis meid kõrbes, lagedal ja auklikul maal, põudsel ja süngel maal, kus ei käi mitte keegi ja kus ei ela ükski inimene!
Mina tõin teid viljakale maale sööma selle vilja ja headusi; aga jõudes sinna, te roojastasite mu maa ja tegite jäleduseks mu pärisosa!
Preestrid ei küsinud: "Kus on Jehoova?" Käsuõpetuse seletajad ei tundnud mind, karjased astusid üles mu vastu, prohvetid ennustasid Baali nimel ja käisid asjade järel, millest pole abi!
Sellepärast ma veel riidlen teiega, ütleb Jehoova, ja riidlen ka teie lastelastega!
Sest käige läbi kitiitide saared ja vaadake, läkitage Keedarisse, pange hästi tähele ja vaadake, kas on sündinud selle sarnast?
Kas on ükski rahvas vahetanud oma jumalaid, kuigi need ei olegi jumalad? Aga minu rahvas on vahetanud oma Aulise selle vastu, millest pole abi!
Hämmastuge sellest, taevad, vabisege üpris väga, ütleb Jehoova!
Sest mu rahvas on teinud kahekordse süüteo: mind, elava vee allika, nad jätsid maha, et raiuda enestele kaevusid, pragulisi kaevusid, mis ei pea vett!
Kas Iisrael on sulane? Või on ta pärisori? Miks ta sai riisutavaks?
Tema vastu möirgasid noored lõukoerad, andsid kuulda oma häält; nad tegid ta maa kõledaks, ta linnad on varemeis, elaniketa!
Ka Noofi pojad ja tahpaneslased hoiavad karja su pealael!
Eks sa ise ole seda enesele teinud, hüljates Jehoova, oma Jumala, siis kui ta saatis sind teekonnal?
Miks on sul nüüd vaja minna Egiptusesse jooma Siihori vett? Ja miks on sul vaja minna Assurisse jooma Frati vett?
Sind karistab su oma kurjus ja noomivad su taganemised! Mõista ja näe, et see on halb ja kibe, kui sa jätad maha Jehoova, oma Jumala, kui sul pole kartust minu ees, ütleb Issand, vägede Jehoova!
Sest ammusest ajast oled sa murdnud oma ikke, rebinud katki oma köidikud ja öelnud: Mina ei taha teenida! Jah, igale kõrgemale künkale ja iga halja puu alla laskusid sa truudust murdma!
Mina olen sind istutanud heaks viinapuuks täiesti puhtast seemnest; kuidas sa küll oled muutunud võõramaiseks roiskunud viinapuuks?
Kuigi sa ennast peseksid leelisega ja võtaksid palju seepi, jääb su süü minu ees mustuselaiguks, ütleb Issand Jehoova!
Kuidas sa võid öelda: "Mina ei ole ennast roojastanud, mina ei ole käinud baalide järel?" Vaata oma teekonda orus, mõista, mis sa oled teinud, sa nobe märakaamel, kes jooksed oma teedel sinna ja tänna,
kõrbe tormaja, kes kogu hingest ihaldab ahmida tuult! Kes saaks keelata tema kiima? Ühelgi, kes teda otsib, ei ole vaja ennast väsitada: ta leiab tema ta innaajal!
Hoia oma jalga paljaks jäämast ja oma kurku janu eest! Aga sina ütled: "Asjata! Ei, sest ma armastan võõraid ja käin nende järel!"
Otsekui varas häbeneb, kui ta tabatakse, nõnda jääb häbisse Iisraeli sugu, nemad, nende kuningad, vürstid, preestrid ja prohvetid,
kes ütlevad puule: "Sina oled mu isa!" ja kivile: "Sina oled mind sünnitanud!" sest nad on pööranud mu poole kuklataguse, aga mitte näo! Ent oma hädaajal nad ütlevad: "Tõuse ja päästa meid!"
Aga kus on su jumalad, keda sa enesele valmistasid? Tõusku nemad, kui nad su hädaajal suudavad sind päästa! Sest nõnda palju kui sul on linnu, on sul jumalaid, Juuda!
Mispärast riidlete minuga? Teie kõik olete astunud üles mu vastu, ütleb Jehoova!
Ilmaaegu olen ma löönud teie lapsi, nad ei ole võtnud õpetust! Teie oma mõõk on neelanud teie prohvetid, otsekui murdja lõukoer!
Filipi 1 Ainult käituge Kristuse evangeeliumi vääriliselt, et ma, olgu tulles ja teid nähes või tulemata jäädes, kuuleksin teist, et te püsite ühes vaimus ja ühel meelel minuga võitlete evangeeliumi usu eest
ega lase endid heidutada mitte millestki vastaste poolt. See on neile hukatuse, teile aga pääste tähiseks, ja nimelt Jumalalt.
Sest teile on armust antud Kristuse pärast mitte ainult uskuda temasse, vaid ka kannatada tema pärast
ja võidelda sama võitlust, mida te olete näinud minust ja nüüd minust kuulete.
Filipi 2 Kui nüüd mingisugune manitsus Kristuses, kui mingisugune armastuse troost, kui mingisugune Vaimu osadus, kui mingisugune südamlikkus ja kaastundmus kehtib,
siis tehke mu rõõm täielikuks sellega, et mõtlete sama ja peate ühesugust armastust, olles üksmeelsed ja ühemõttelised
ega tee midagi riiu ega tühja au pärast, vaid arvate alanduses üksteist ülemaks kui iseennast,
ja et ükski ei vaata selle peale, mis on tulus temale, vaid ka selle peale, mis on tulus teistele.
Olgu teil samasugune meel, mis oli ka Kristusel Jeesusel,
kes, kuigi ta oli Jumala nägu, ei arvanud saagiks olla Jumalaga ühesugune,
vaid loobus iseenese olust ning võttis orja näo, saades inimeste sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena;
ta alandas iseennast, saades sõnakuulelikuks surmani, pealegi ristisurmani.
Sellepärast ongi Jumal tema ülendanud kõrgele ja andnud temale nime üle kõigi nimede,
et Jeesuse nimes nõtkuksid kõik põlved, niihästi taevaliste kui maapealsete kui ka maa-aluste omad,
ja iga keel tunnistaks, et Jeesus Kristus on Issand, Jumala Isa auks.