Eestikeelne Piibel 1968
Psalm 119 Õndsad need, kelle elutee on laitmatu, kes käivad Jehoova käsuõpetuse järgi!Õndsad need, kes peavad tema tunnistusi ja nõuavad teda kõigest südamest,
kes ei tee ka ülekohut, vaid käivad tema teedel!
Sina oled käskinud oma korraldusi hästi pidada!
Oh, et mu elutee oleks kindel, et ma peaksin su määrusi!
Siis ma ei jää häbisse, tähele pannes kõiki su käske!
Ma tahan sind tänada õiglasest südamest, õppides su õiguse seadusi!
Ma tahan pidada su määrusi, ära mind hülga päriselt!
Jeremija 18 Sõna, mis Jeremijale tuli Jehoovalt, kes ütles:
"Tõuse ja mine alla potissepa kotta, ja ma annan seal sulle kuulda oma sõnu!"
Siis ma läksin alla potissepa kotta, ja vaata, ta tegi tööd potikedra juures.
Ja kui astja, mida ta savist tegi, potiseppa käes rikki läks, siis ta tegi sellest jälle teise astja, nagu potissepa silmis õigem näis olevat teha.
Siis tuli mulle Jehoova sõna; ta ütles:
"Kas mina ei või teiega teha nõnda nagu see potissepp, oh Iisraeli sugu! ütleb Jehoova. Vaata, otsekui savi potissepa käes, nõnda olete teie minu käes, Iisraeli sugu!
Kord ma räägin rahva või kuningriigi kohta, et teda kitkutakse, kistakse ja hävitatakse:
aga kui see rahvas, kelle kohta ma rääkisin, pöördub oma kurjusest, siis ma kahetsen kurja, mida ma kavatsesin temale teha!
Teine kord ma räägin rahva või kuningriigi kohta, et teda ehitatakse ja istutatakse:
aga kui ta teeb kurja minu silmis ega kuula mu häält, siis ma kahetsen head, mida ma temale lubasin teha!
Ja nüüd räägi ometi Juuda meestele ja Jeruusalemma elanikele ning ütle: nõnda ütleb Jehoova: vaata, mina valmistan teile õnnetuse ja pean nõu teie vastu! Pöördugu seepärast igaüks oma kurjalt teelt ja parandagu oma viise ja tegusid!
Aga nad vastavad: asjata! Sest me käime oma nõu järgi ja talitame igaüks oma kurja südame paadumuses!
Seepärast ütleb Jehoova nõnda: küsige ometi rahvaste seas, kes on kuulnud sellesarnast? Väga hirmsaid tegusid on teinud Iisraeli neitsi!
Kas jätab Liibanoni lumi Sirjoni kalju? Või kuivavad veed, võõrad, külmad, voolavad?
Kuid minu rahvas on mind unustanud, nad suitsutavad ebajumalaile! Aga mina panen nad komistama nende teedel, põlistel teedel, käima jalgradadel, sillutamata teel,
tehes nende maa õudseks, igavesti põhjuseks vilistada! Igaüks, kes sealt mööda läheb, kohkub ja vangutab pead!
Ma pillutan nad vaenlase ees otsekui idatuul, ma näitan neile kukalt aga mitte palet nende õnnetusepäeval!
Aga nad ütlevad: "Tulge, peame nõu Jeremija vastu! Sest ei lõpe preestril käsuõpetus, targal nõu ja prohvetil sõna! Tulge, lööme teda ta oma keelega ja paneme tähele igat tema sõna!"
Pane tähele mind, Jehoova, ja kuule mu süüdistajate häält!
Kas head tasutakse kurjaga? Nad on ju mu hingele augu kaevanud! Tuleta meelde, kuidas ma seisin sinu ees, rääkides nende kasuks head, et pöörata nende pealt su viha!
Seepärast jäta nende lapsed nälga ja tõuka nad mõõga ette; nende naised jäägu lasteta ja leskedeks, nende mehi tapku katk ja nende noored mehed löödagu sõjas mõõgaga maha!
Kuuldagu nende kodadest kisendamist, kui sa äkitselt tood nende kallale röövjõugu! Sest nad on kaevanud minu püüdmiseks augu ja on salaja seadnud mu jalgadele paelu!
Aga sina, Jehoova, tead kõiki nende mõrvakavatsusi minu vastu! Ära lepita nende süüd ja ära kustuta nende pattu oma palge eest! Komistagu nad sinu palge ees - talita nendega nõnda oma viha ajal!
Jeremija 19 Nõnda ütleb Jehoova: "Mine ja osta potissepa tehtud savikruus, võta ühes rahva vanemaid ja preestrite vanemaid
ja mine välja Ben-Hinnomi orgu, mis on Potikillu värava ees, hüüa seal need sõnad, mis ma sulle räägin,
ja ütle: kuulge Jehoova sõna, Juuda kuningad ja Jeruusalemma elanikud! Nõnda ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: vaata, ma lasen tulla sellele paigale niisuguse õnnetuse, et igaühel, kes sellest kuuleb, hakkavad kõrvad kumisema,
sellepärast et nad hülgasid mind ja muutsid tundmatuseni selle paiga ning suitsutasid seal teistele jumalatele, keda ei tundnud nemad ise ega nende vanemad ja Juuda kuningad, ja täitsid selle paiga süütute verega
ning ehitasid ohvrikünkaid Baalile, et põletada tules oma lapsi põletusohvriks Baalile, mida mina ei ole käskinud ega millest ma ei ole rääkinud ja mis mulle ei ole meeldegi tulnud!
Seepärast, vaata, päevad tulevad, ütleb Jehoova, mil seda paika enam ei nimetata Põletuspaigaks ega Ben-Hinnomi oruks, vaid Tapaoruks!
Ja ma tühistan siin paigas Juuda ja Jeruusalemma nõu ning lasen neid langeda mõõga läbi nende vaenlaste ees, ja nende käe läbi, kes püüavad nende hinge; ja ma annan nende laibad roaks taeva lindudele ja maa loomadele!
Ja ma teen selle linna jubeduseks ja vilistamise põhjuseks! Igaüks, kes sellest mööda läheb, kohkub ja vilistab kõigi selle nuhtluste pärast!
Ja ma panen nad sööma oma poegade ja tütarde liha, ja nad söövad üksteise liha piiramise ajal ja kitsikuses, millega nende vaenlased ja need, kes püüavad nende hinge, neid kimbutavad!
Siis purusta kruus nende meeste nähes, kes ühes sinuga on tulnud,
ja ütle neile: nõnda ütleb vägede Jehoova: nõndasamuti ma purustan selle rahva ja selle linna, otsekui purustatakse potissepa astja, mida ei saa enam parandada; ja Põletuspaika maetaksegi, sest muud matmispaika ei ole!
Nõnda talitan ma selle paigaga, ütleb Jehoova, ja selle elanikega, et teha seda linna Põletuspaiga sarnaseks!
Jeruusalemma kojad ja Juuda kuningate kojad saavad Põletuspaiga sarnaselt roojastatuiks, kõik need kojad, mille katustel on suitsutatud kõigile taevavägedele ja on valatud joomaohvreid teistele jumalatele!"
Kui Jeremija tuli Põletuspaigast, kuhu Jehoova tema oli läkitanud prohvetlikult kuulutama, siis ta seisis Jehoova koja õues ning ütles kogu rahvale:
"Nõnda ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: vaata, ma toon sellele linnale ja kõigile ta linnadele õnnetuse, mille ma temale olen tõotanud, sest nad on teinud oma kaela kangeks, et mitte kuulda minu sõnu!"
Jeremija 20 Kui preester Pashur, Immeri poeg, kes oli Jehoova koja kõrgeim ülevaataja, kuulis Jeremijat prohvetlikult rääkivat neid sõnu,
siis lõi Pashur prohvet Jeremijat ja pani tema jalgpakku, mis oli Jehoova koja juures Benjamini Ülaväravas.
Kui Pashur järgmisel päeval vabastas Jeremija jalgpakust, ütles Jeremija temale: "Jehoova ei nimeta sind Pashuriks, vaid "Hirm kõikjal!"
Sest Jehoova ütleb nõnda: vaata, ma panen sind hirmuks sulle enesele ja kõigile su sõpradele: need langevad oma vaenlaste mõõga läbi sinu silmade nähes! Ja ma annan kogu Juuda Paabeli kuninga kätte ning tema viib nad Paabelisse vangi ja lööb neid mõõgaga maha!
Ja ma annan ära kõik selle linna vara, kõik ta töötulu ja kõik ta kallid asjad; kõik Juuda kuningate varandused ma annan nende vaenlaste kätte: need riisuvad neid, võtavad kaasa ja viivad Paabelisse!
Ja sina, Pashur, ja kõik, kes elavad su kojas, lähete vangi ja sa tuled Paabelisse: seal sa sured ja sinna sind maetakse, sind ja kõiki su sõpru, kellele sa oled prohvetlikult kuulutanud valet!
Sa valmistasid mulle pettumuse, Jehoova, ja ma olen pettunud; sa oled tugevam mind ja võitsid! Ma olen iga päev olnud naeruks, kõik pilkavad mind!
Sest iga kord, kui ma räägin, ma pean kisendama! Ma hüüan: "Vägivald ja rüüstamine!" Sest Jehoova sõna on saanud mulle igapäevaseks teotuseks ja pilkeks!
Aga kui ma mõtlesin: ma ei taha enam mõelda tema peale ega rääkida tema nimel - siis oli mu südames nagu põletav tuli, suletud mu luudesse-kontidesse! Ma nägin vaeva, et seda taluda, aga ma ei suutnud!
Sest ma olen kuulnud paljude laimu, hirmust kõikjal: "Andke üles! Anname ta üles!" Kõik mu sõbrad luuravad mu vääratust: vahest ta laseb ennast tüssata, et saaksime teda võita ja temale kätte tasuda!
Aga Jehoova on minuga, nagu võimas kangelane; seepärast komistavad mu jälitajad ega suuda midagi! Nad jäävad suurde häbisse, sest neil ei ole tulemusi! See on igavene häbi, mida ei unustata!
Vägede Jehoova, kes katsud õige läbi, kes näed neerusid ja südant, lase mind näha, et sa neile kätte tasud, sest ma olen sinule avaldanud oma riiuasja!
Laulge Jehoovale, kiitke Jehoovat, sest tema päästab vaese hinge kurjategijate käest!
Neetud olgu päev, mil ma sündisin; päev, mil mu ema mind sünnitas, jäägu õnnistuseta!
Neetud olgu mees, kes tõi mu isale sõnumi, öeldes: "Sulle sündis poeglaps!" ja teda väga rõõmustas!
Selle mehe käsi käigu nagu linnadel, mis Jehoova kahetsemata segi paiskas! Kuulgu ta hädahüüdu hommikul ja sõjakisa keskpäeval,
kes ei surmanud mind emaihus, et mu ema oleks olnud mulle hauaks ja ta üsk oleks jäänud igavesti rasedaks!
Mispärast ma olen väljunud emaihust nägema vaeva ja muret, nõnda et mu päevad lõpevad häbis?"
1. Tessaloonika 1 Paulus ja Silvaanus ja Timoteos tessalooniklaste kogudusele Jumalas Isas ja Issandas Jeesuses Kristuses. Armu teile ja rahu!
Me täname alati Jumalat teie kõikide eest ning tuletame teid meelde oma palvetes, lakkamatult
meenutades teie usu tegu ja armastuse tööd ning kannatlikkust lootuses meie Issandale Jeesusele Kristusele Jumala ja meie Isa ees,
teades, et teie, Jumala armastatud vennad, olete valitud.
Sest meie evangeelium ei tulnud teie juurde mitte ainult sõnaga, vaid ka väega ning Püha Vaimuga ja väga kindla veendumusega, nagu te ju isegi teate, missugused me olime teie seas teie pärast.
Ja teist said meie ja Issanda järgijad, kui te võtsite sõna vastu suures viletsuses Püha Vaimu rõõmuga,
nii et te olete saanud eeskujuks kõigile usklikele Makedoonias ja Ahhaias.
Sest teie juurest on Issanda sõna kostnud mitte ainult Makedooniasse ja Ahhaiasse, vaid ka igale poole on levinud teie usk Jumalasse, nõnda et meil pole tarvis sellest midagi rääkida.
Ise nad ju jutustavad meist, kuidas me oleme tulnud teie juurde ja kuidas te olete pöördunud ebajumalaist Jumala poole teenima elavat ja tõelist Jumalat
ning ootama taevast tema Poega, kelle tema on surnuist üles äratanud, Jeesust, kes meid tõmbab välja tulevasest vihast.
1. Tessaloonika 2 Teie ise ju teate, vennad, et meie tulek teie juurde ei ole olnud tühine;
vaid, kuigi meie, nagu te teate, olime kannatanud Filipis ja saanud teotada, võtsime siiski oma Jumalas julguse kuulutada teile Jumala evangeeliumi suure võitlusega.
Sest meie manitsus ei tule mitte eksimeelest, ei ebapuhtast mõttest ega kavalusest,
vaid nõnda nagu Jumal on meid arvanud kõlbavaks usaldada evangeelium meie kätte, nõnda me ka räägime, ei mitte, nagu tahaksime olla inimestele, vaid Jumalale meelepärast, kes katsub läbi meie südamed.
Sest me ei ole iialgi tarvitanud meelitavaid sõnu, nagu te teate, ega ka ettekäändeid ahnuseks: Jumal on tunnistaja.
Me ei otsi ka austust inimestelt, ei teilt ega muilt,
kuigi me Kristuse apostlitena oleksime võinud esineda tähtsatena; vaid me oleme saanud leebeiks teie seas nagu imetaja ema, kes hellitab oma lapsi;
nõnda meie, teid ihaldades, olime valmis teile andma mitte ainult Jumala evangeeliumi, vaid ka oma hinged, sest te olite meile armsaks saanud.
Te mäletate ju, vennad, meie tööd ja vaeva: ööd ja päevad me tegime tööd selleks, et mitte kedagi teie seast koormata, ja kuulutasime teie seas Jumala evangeeliumi.
Teie ja Jumal olete tunnistajad, kui pühasti ja õigesti ja laitmatult me suhtusime teisse usklikesse;
nagu te ka teate, kuidas me igaüht teie seast otsekui isa oma lapsi
õhutasime ja julgustasime, teid manitsedes elama nõnda, kuidas kohus on Jumala ees, kes teid kutsub oma riiki ja ausse.
Ja seepärast meiegi täname lakkamatult Jumalat, et teie, kuuldes meilt Jumala sõna, ei võtnud seda vastu mitte inimeste sõnana, vaid sellena, mida see tõesti on, Jumala sõnana, mis ka on tegev teie sees, kes usute.
Sest teie, vennad, olete saanud nende Kristuses Jeesuses olevate Jumala koguduste järgijaiks, mis on Judeas, sest ka teie olete saanud sedasama kannatada oma suguvendade poolt, nõnda nagu nemadki juutide poolt,
kes tapsid Issanda Jeesuse ja prohvetid, ja kiusasid meid taga, ja ei ole Jumalale meelepärast, ja on kõigi inimeste vastased
ning keelavad meid rääkimast paganaile nende päästmiseks, et täita kõigiti oma pattude mõõtu. Aga viha ongi juba tulnud nende peale lõpuni.