Eestikeelne Piibel 1968
Psalm 118 Ei ma sure, vaid jään elama, ja jutustan Jehoova tegusid!Jehoova karistas mind rängasti, aga ta ei andnud mind mitte surmale!
Avage mulle õiguse väravad! Ma lähen neist sisse ja tänan Jehoovat!
See on Jehoova värav! Õiged lähevad sealt sisse!
Ma tänan sind, et sa mulle vastasid ning tulid mulle päästjaks!
Kivi, mille hooneehitajad põlgasid, on saanud nurgakiviks!
Jehoova käest on see tulnud, see on imeasi meie silmis!
See on päev, mille Jehoova on teinud: ilutsegem ja rõõmustugem temast!
Oh Jehoova, aita nüüd! Oh Jehoova, lase hästi korda minna!
Õnnistatud olgu, kes tuleb Jehoova nimel! Meie õnnistame teid Jehoova kojast!
Jehoova on Jumal ja tema on meile paistnud nagu valgus! Siduge peoohvrid köitega altari sarvedeni!
Sina oled mu Jumal ja sind ma tänan! Mu Jumal, sind ma ülistan!
Tänage Jehoovat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!
Jeremija 16 Ja mulle tuli Jehoova sõna; ta ütles:
"Ära võta enesele naist ja ärgu olgu sul siin paigas poegi ja tütreid!
Sest nõnda ütleb Jehoova poegade ja tütarde kohta, kes sünnivad siin paigas, ja nende emade kohta, kes neid sünnitavad, ja nende isade kohta, kes neid sigitavad siin maal:
nad surevad surmahaigustesse, neid ei leinata ja neid ei maeta, nad jäävad maale sõnnikuks! Nad hukkuvad mõõga ja nälja läbi ning nende laibad saavad roaks taeva lindudele ja maa loomadele!
Sest Jehoova ütleb nõnda: ära mine leinakotta, ära käi kurtmas ja ära tunne neile kaasa, sest mina võtan sellelt rahvalt oma rahu, ütleb Jehoova, armu ja halastuse!
Ja nad surevad, niihästi suured kui väikesed siin maal, neid ei maeta ega peeta neile leinakaebust, ja ükski ei lõika enesele märke ega aja pead paljaks nende pärast!
Ei murta neile leiba troostiks nende leinas surnu pärast ega joodeta neid troostikarikast nende isa ja ema pärast!
Ära mine peomajja ühes nendega istuma, sööma ja jooma!
Sest nõnda ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: vaata, ma lõpetan siit paigast teie silme ees ja teie päevil lustihääle ja rõõmuhääle, peigmehe hääle ja pruudi hääle!
Ja kui sa kuulutad sellele rahvale kõiki neid sõnu ja nemad küsivad sinult: "Mispärast räägib Jehoova meile kõigest sellest suurest õnnetusest ja mis on meie süü ja patt, mida me oleme teinud Jehoova, oma Jumala vastu?"
siis vasta neile: sellepärast et teie vanemad jätsid mind maha, ütleb Jehoova, ja läksid teiste jumalate järele ja teenisid ning kummardasid neid, jätsid mind maha ega pidanud minu käsuõpetust!
Teie aga olete teinud halvemini kui teie vanemad, ja vaata, te käite igaüks oma kurja südame paadumuses, ilma võtmata mind kuulda!
Sellepärast ma paiskan teid sellelt maalt maale, mis on tundmatu teile ja teie vanemaile, ja te teenite seal teisi jumalaid päevad ja ööd, sest mina ei anna teile armu!
Ometi, vaata, päevad tulevad, ütleb Jehoova, mil enam ei öelda: "Nii tõesti kui Jehoova elab, kes tõi Iisraeli lapsed ära Egiptusemaalt!"
vaid: "Nii tõesti kui Jehoova elab, kes tõi Iisraeli lapsed ära põhjamaalt ja kõigist maadest, kuhu ta need oli pillutanud!" Sest ma toon nad tagasi nende maale, mille ma olen andnud nende vanemaile!
Vaata, ma läkitan paljude kalameeste järele, ütleb Jehoova, et need püüaksid neid; ja pärast seda ma läkitan paljude küttide järele, et need kütiksid neid kõigilt mägedelt ja kõigilt künkailt ning kaljulõhedest!
Sest minu silmad on kõigi nende teede peal, need ei ole minu eest varjul ja nende süü ei ole peidetud mu silme eest!
Aga esmalt ma tasun kahekordselt nende süü ja patu, sellepärast et nad on teotanud minu maad oma põlastusväärsete ebajumalate laipadega ja on täitnud mu pärisosa oma jäledustega!"
Jehoova, mu tugevus ja varjupaik, mu pelgupaik hädaajal! Sinu juurde tulevad rahvad maa äärist ja ütlevad: "Meie vanemail oli pärisosaks ainult vale, tühised ebajumalad, ja nende hulgas ei olnud ühtki, kellest oleks olnud kasu!"
Kas saab inimene valmistada enesele jumalaid? Need ju ei olegi jumalad!
Seepärast, vaata, nad saavad tunda, seekord ma annan neile tunda oma kätt ja oma võimu, et nad teaksid, et minu nimi on Jehoova!
Jeremija 17 Juuda patt on kirjutatud raudsulega, uurendatud teemanditeravikuga nende südamelauasse ja nende altarisarvede peale!
Nõnda nagu nende lapsed, nõnda mäletavad seda ka nende altarid ja viljakustulbad haljaste puude juures, kõrgetel küngastel, mägedel väljal!
Sinu varanduse, kõik su tagavarad, su ohvrikünkad ma annan riisutavaiks patu pärast kõigis su rajades!
Sa pead oma käe lahti laskma oma pärisosa küljest, mille ma sulle andsin ja ma panen sind teenima su vaenlasi maal, mida sa ei tunne; sest mu vihas on süttinud tuli, mis põleb igavesti!
Nõnda ütleb Jehoova: neetud on mees, kes loodab inimeste peale, teeb liha oma käsivarreks ja kelle süda lahkub Jehoovast!
Tema on otsekui kadakas nõmmel ega näe head tulemas; ta asub kõrbe kivirägas, soolasel, elamiskõlbmatul maal!
Õnnistatud on mees, kes loodab Jehoova peale, kelle lootus on Jehoova!
Tema on otsekui vee äärde istutatud puu, mis ajab oma juuri oja kaldal ega karda, kui palavus tuleb, vaid ta lehed on haljad; ja põua-aastal ta ei muretse ega lakka vilja kandmast!
Süda on kavalam kõigist ja ravimatu - kes seda mõistab?
Mina, Jehoova, uurin südant, katsun neerud läbi, et anda igaühele tema tee kohaselt, tema tegude vilja mööda!
Nagu põldpüü, kes haub, mida ta ei ole munenud, on see, kes kogub rikkust ülekohtuselt; pooles eas peab ta selle jätma ja oma elu lõpus on ta jõle!
Aujärg, kõrge algusest peale, on meie pühamu paik!
Jehoova, Iisraeli lootus! Kõik, kes sind hülgavad, jäävad häbisse! Kes sinust taganevad, kirjutatakse liiva, sest nad on jätnud maha elava vee allika Jehoova!
Tee mind terveks, Jehoova, siis ma saan terveks; aita mind, siis ma saan abi, sest sina oled mu kiitus!
Vaata, nad ütlevad mulle: "Kus on Jehoova sõna? Mingu see ometi täide!"
Mina ei ole sind painanud kurja kavatsusega ega ole soovinud õnnetusepäeva! Sa tead, et mis mu huultest on väljunud, see on sinu palge ees!
Ära ole mulle hirmutuseks, sina, mu varjupaik kurjal ajal!
Jäägu häbisse mu jälitajad, mind aga ära lase jääda häbisse; tundku nad hirmu, mind aga ära lase hirmu tunda; too nende peale õnnetusepäev ja purusta nad kahekordse purustusega!
Jehoova ütles mulle nõnda: mine ja seisa Rahvaväravas, millest Juuda kuningad käivad sisse ja välja, ja kõigis Jeruusalemma väravais,
ja ütle neile: kuulge Jehoova sõna, Juuda kuningad ja kogu Juuda ja kõik Jeruusalemma elanikud, kes tulete sisse neist väravaist!
Jehoova ütleb nõnda: hoidke oma hingede pärast, et te ei kanna hingamispäeval koormat ega too seda sisse Jeruusalemma väravaist!
Ärge viige hingamispäeval koormat välja oma kodadest ja ärge tehke ühtki tööd, vaid pühitsege hingamispäeva nõnda, nagu ma olen käskinud teie vanemaid!
Nemad aga ei kuulanud ega pööranud oma kõrva, vaid tegid oma kaela kangeks, et mitte kuulda ja võtta õpetust!
Aga kui te tõesti kuulate mind, ütleb Jehoova, ega too hingamispäeval koormat sisse selle linna väravaist, vaid pühitsete hingamispäeva ega tee ühtki tööd,
siis tulevad selle linna väravaist sisse kuningad ja vürstid, kes istuvad Taaveti aujärjele, sõites vankreis ja hobuste seljas, nemad ja nende vürstid, Juuda mehed ja Jeruusalemma elanikud, ja selles linnas elatakse igavesti!
Ja Juuda linnadest ja Jeruusalemma ümbrusest, Benjamini maalt, madalmaalt, mäestikust ja Lõunamaalt tulevad põletus-, tapa- ja roaohvrite ning viiruki toojad, Jehoova kotta tänuohvri toojad!
Aga kui te ei võta mind kuulda, et te peate pühitsema hingamispäeva ja et te ei tohi kanda koormat ega tulla hingamispäeval sisse Jeruusalemma väravaist, siis ma süütan selle väravais tule, mis neelab Jeruusalemma paleed ega kustu!"
Kolossa 4 Jääge kindlasti palvesse ja valvake palves tänuga,
paludes ühtlasi ka meie eest, et Jumal meile avaks sõna ukse, et saaksime rääkida Kristuse saladust, mille pärast mina olengi seotud,
et ma seda võiksin avaldada, nõnda nagu mul tuleb kõnelda.
Kohelge targasti neid, kes on väljaspool, ja pidage aega kalliks!
Teie kõne olgu alati armu sees, soolaga soolatud, et te teaksite, kuidas teil tuleb igaühele kosta.
Kuidas mu käsi käib, küll seda kõike teatab teile Tühhikos, armas vend ja ustav abiline ning kaassulane Issandas,
kelle ma praegu läkitan teie juurde selle tarvis, et te saaksite teada, kuidas meie käsi käib, ja et ta kinnitaks teie südameid,
ühes ustava ja armsa venna Oneesimosega, kes on teie seast. Küll nad annavad teile teada, kuidas siin kõigega lugu on.
Teile saadab tervisi Aristarhos, mu vangiseltsiline, ja Markus, Barnabase õepoeg, kelle kohta te juba olete saanud juhatusi, et kui ta tuleb teie juurde, te võtaksite ta vastu.
Ja teid tervitab Jeesus, keda hüütakse Justuseks. Need on ümberlõigatuist olnud ainsad kaastöölised Jumala riigi alal, ja nad on olnud mulle troostiks.
Teid tervitab Epafras, kes on teie seast, Kristuse Jeesuse sulane, kes alati võitleb teie eest palveis, et te püsiksite täiuslikena ja oleksite täidetud kõige Jumala tahtmisega.
Sest ma annan temale selle tunnistuse, et ta kannab väga suurt hoolt teie eest ja nende eest, kes on Laodikeas ja kes on Hierapolises.
Teid tervitab arst Luukas, kes mulle on armas, ja Deemas.
Tervitage vendi Laodikeas ja Nümfat ja kogudust ta majas.
Ja kui see kiri on loetud teie juures, siis tehke nii, et seda loetaks ka Laodikea koguduses, ja et teie loeksite ka Laodikeast tulevat kirja.
Ja öelge Arhipposele: "Pea silmas oma ametit, mille sa oled saanud Issandalt, et sa seda täidaksid!"
See tervitus on minu, Pauluse, oma käega. Mõelge mu ahelatele! Arm teiega!