Eestikeelne Piibel 1968
Joosua 11 Kui Jaabin, Haasori kuningas, seda kuulis, siis ta läkitas sõna Maadoni kuningale Joobabile ja Simroni kuningale ja Aksafi kuningale,ja kuningaile, kes olid põhja pool mäestikus ja lagendikul Kinarotist lõunas, ja madalikul ja Doori mäeseljakuil lääne pool,
kaananlastele ida ja lääne pool, ja emorlastele, hetiitidele, perislastele ja jebuuslastele mäestikus, ja hiivlastele Hermoni jalamil Mispamaal.
Need läksid välja ja ühes nendega kõik nende sõjaleerid, palju rahvast, nii palju nagu liiva mererannas, ja väga palju hobuseid ja sõjavankreid.
Kõik need kuningad kogunesid ja tulid ning lõid üheskoos leeri üles Meeromi vee äärde, et sõdida Iisraeli vastu.
Aga Jehoova ütles Joosuale: "Ära karda neid, sest homme sel ajal ma annan need kõik lööduina Iisraeli kätte; raiu katki nende hobuste õndlad ja põleta tulega nende sõjavankrid!"
Ja Joosua ning ühes temaga kõik ta sõjamehed tulid ootamatult nende vastu Meeromi vee ääres ja tungisid neile kallale.
Ja Jehoova andis nad Iisraeli kätte, ja nemad lõid neid ning ajasid taga kuni suure Siidonini, ja kuni Misrefot-Maimini, ja kuni Mispa oruni ida pool; ja nad lõid neid, kuni neile ei jäänud ainustki pääsenut.
Ja Joosua talitas nendega nõnda, nagu Jehoova temale oli öelnud: ta raius katki nende hobuste õndlad ja põletas tulega nende sõjavankrid.
Ja Joosua läks selsamal ajal tagasi ning vallutas Haasori ja lõi selle kuninga mõõgateraga maha, sest Haasor oli varem kõigi nende kuningriikide pealinn.
Ja nad lõid mõõgateraga maha kõik hingelised, kes seal olid, hävitades need sootuks; ühtki elavat olendit ei jäänud järele, ja ta põletas Haasori tulega.
Ja kõik nende kuningate linnad ja kõik nende kuningad sai Joosua oma valdusesse ja ta lõi neid mõõgateraga, hävitades need sootuks, nõnda nagu Mooses, Jehoova sulane, oli käskinud.
Ühtki neist linnadest, mis asetsesid mägedel, Iisrael ei põletanud, peale üksnes Haasori, mille Joosua põletas.
Ja kõik neist linnadest saadava saagi ja lojused Iisraeli lapsed riisusid endile, lüües mõõgateraga maha ainult kõik inimesed, kuni nad olid need hävitanud; nad ei jätnud alles ainustki hinge.
Nõnda nagu Jehoova oli käskinud oma sulast Moosest, nõnda oli Mooses käskinud Joosuat ja nõnda Joosua tegi; ta ei kaotanud sõnagi kõigest, milleks Jehoova oli Moosesele käsu andnud.
Nõnda võttis Joosua kogu selle maa mäestiku ja kogu Lõunamaa, ja kogu Goosenimaa, ja madalmaa ja lagendiku, ja Iisraeli mäestiku ja madaliku,
alates Paljasmäest, mis tõuseb Seiri suunas, kuni Baal-Gaadini Liibanoni orus Hermoni mäe all; ja kõik nende kuningad sai ta oma valdusesse, lõi neid ja surmas nad.
Kaua aega pidas Joosua sõda kõigi nende kuningatega.
Ei olnud linna, kes oleks teinud rahu Iisraeli lastega, kui ainult need hiivlased, kes elasid Gibeonis; nad võitsid kõiki sõjaga.
Sest see olenes Jehoovast, kes tegi nende südamed kangeks, nõnda et nad tulid sõdima Iisraeli vastu, et neid hävitataks sootuks, ilma et neile armu antaks, vaid just hävitataks, nagu Jehoova oli Moosesele käsu andnud.
Ja sel ajal Joosua tuli ning hävitas anaklased mäestikust, Hebronist, Debirist, Anabist, kogu Juuda mäestikust; ja kogu Iisraeli mäestikust; Joosua hävitas nad sootuks ühes nende linnadega.
Iisraeli laste maale ei jäänud anaklasi; neid jäi ainult Assasse, Gatti ja Asdodisse.
Ja Joosua võttis kogu maa, just nagu Jehoova oli Moosesele öelnud; ja Joosua andis selle Iisraelile pärisosaks osade viisi, vastavalt nende suguharudele. Ja maa puhkas sõjast.
Joosua 12 Ja need on maa kuningad, keda Iisraeli lapsed lõid ja kelle maa nad pärisid sealpool Jordanit, päikesetõusu pool, Arnoni jõest kuni Hermoni mäeni ja kogu idapoolsel lagendikul;
Siihon, emorlaste kuningas, kes elas Hesbonis ja valitses Aroerist, mis on Arnoni jõe ääres ja keset orgu, poolt Gileadi kuni Jabboki jõeni, mis on ammonlaste rajaks,
ja lagendikku kuni Kinaroti järve idakaldani ja kuni lausikmaa mere, Soolamere idakaldani Beet-Jesimoti suunas, ja lõunas Pisga järsandiku all.
Ja Baasani kuninga Oogi maa-ala, kes oli refalasist üle jäänud, kes elas Astarotis ja Edreis
ning valitses Hermoni mäge ja Salkat ja kogu Baasanit kuni gesurlaste ja maakatlaste rajani ja poolt Gileadi kuni Hesboni kuninga Siihoni rajani.
Jehoova sulane Mooses ja Iisraeli lapsed olid neid löönud, ja Mooses, Jehoova sulane, oli andnud maa omandiks ruubenlastele, gaadlastele ja Manasse poolele suguharule.
Ja need on maa kuningad, keda Joosua ja Iisraeli lapsed lõid siinpool Jordanit, lääne pool, Baal-Gaadist Liibanoni orus kuni Seiri suunas tõusva Paljasmäeni; Joosua andis selle maa osade viisi omandiks Iisraeli suguharudele
mäestikus, madalmaal, lagendikul, nõlvakuil, kõrbes ja Lõunamaal - hetiitide, emorlaste, kaananlaste, perislaste, hiivlaste ja jebuuslaste maa:
Jeeriko kuningas - üks; Peeteli kõrval oleva Ai kuningas - üks;
Jeruusalemma kuningas - üks; Hebroni kuningas - üks;
Jarmuti kuningas - üks; Laakise kuningas - üks;
Egloni kuningas - üks; Geseri kuningas - üks;
Debiri kuningas - üks; Gederi kuningas - üks;
Horma kuningas - üks; Aradi kuningas - üks;
Libna kuningas - üks; Adullami kuningas - üks;
Makkeda kuningas - üks; Peeteli kuningas - üks;
Tappuahi kuningas - üks; Heeferi kuningas - üks;
Afeki kuningas - üks; Saaroni kuningas - üks;
Maadoni kuningas - üks; Haasori kuningas - üks;
Simron-Meeroni kuningas - üks; Aksafi kuningas - üks;
Taanaki kuningas - üks; Megiddo kuningas - üks;
Kedesi kuningas - üks; Karmeli juures oleva Jokneami kuningas - üks;
Doori mäeseljakuil oleva Doori kuningas - üks; Galilea rahvaste kuningas - üks;
Tirsa kuningas - üks. Kõiki kuningaid ühtekokku - kolmkümmend üks.
Psalm 51 Anna mulle kuulda rõõmustust ja rõõmu, et ilutseksid mu luud-kondid, mis sina oled puruks löönud!
Peida oma pale mu pattude eest ning kustuta kõik mu pahateod!
Loo mulle, Jumal, puhas süda, ja uuenda mu sees kindel vaim!
Ära heida mind ära oma palge eest ja ära võta minult ära oma Püha Vaimu!
Anna mulle tagasi rõõmustus sinu päästest, ja heameelne Vaim toetagu mind!
Ma tahan üleastujaile õpetada sinu teid, et patused sinu poole pöörduksid!
Kisu mind välja veresüüst, oh Jumal, mu pääste Jumal! Siis mu keel laulab rõõmsasti sinu õiglusest!
Issand, ava mu huuled, et mu suu kuulutaks sinu kiidetavust!
Sest tapaohvrid ei meeldi sulle, muidu ma annaksin neid; põletusohvrist ei ole sul head meelt!
Jumala meelepärased ohvrid on murtud vaim, murtud ja purukslöödud südant ei põlga Jumal!
Luuka 24 Aga nädala esimesel päeval puhteajal läksid naised hauale, viies ühes lõhnarohud, mis nad olid valmistanud.
Ja nad leidsid kivi haualt ära veeretatud.
Siis nad läksid sisse, kuid ei leidnud mitte Issanda Jeesuse ihu.
Ja kui nad selle pärast kahevahel olid, vaata, siis seisid kaks meest nende kõrval säravais riideis!
Aga kui naised hakkasid kartma ja oma silmad maha lõid, ütlesid mehed neile: "Miks te elavat otsite surnute juurest?
Tema ei ole siin, vaid on üles tõusnud! Tuletage meelde, mis ta teile rääkis veel Galileas olles,
kui ta teile ütles, et Inimese Poeg antakse patuste inimeste kätte ja lüüakse risti ja kolmandal päeval ta tõuseb jälle üles!"
Siis nad tuletasid meelde tema sõnad
ja läksid tagasi haua juurest ja kuulutasid seda kõike neile üheteistkümnele ja kõigile teistele.
Aga Maarja Magdaleena ja Johanna ja Maarja, Jakoobuse ema, ja teised nende kaaslased jutustasid seda apostlitele.
Ent need kõned olid nende meelest nagu tühi jutt ja nad ei uskunud naisi.
Aga Peetrus võttis kätte ja jooksis hauale. Ja kui ta kummargile sisse vaatas, nägi ta üksnes surnulinad maas olevat. Ja ta läks ära ja pani seda imeks, mis oli sündinud.
Ja vaata, kaks nende seast olid minemas selsamal päeval külasse, mis on ligi kuuskümmend vagu maad Jeruusalemmast ja mille nimi on Emmaus.
Ja nad kõnelesid isekeskis kõigest, mis oli sündinud.
Ja nende kõneldes ja vaieldes lähenes ka Jeesus ise neile ja käis nendega.
Aga nende silmad peeti, nii et nad teda ei tundnud.
Ja ta ütles neile: "Mis kõned need on, mis te käies kõnelete isekeskis?" Siis nad seisatasid kurvanäolistena.
Aga teine, nimega Kleopas, vastas ning ütles temale: "Sinaks üksi elad kui võõras Jeruusalemmas ega tea, mis neil päevil seal on sündinud?"
Ta küsis neilt: "Mis?" Aga nad ütlesid temale: "See, mis sündis Jeesus Naatsaretlasega, kes oli prohvet, vägev teolt ja sõnalt Jumala ja kõige rahva ees,
kuidas meie ülempreestrid ja vanemad on andnud ta surma mõista ja on ta risti löönud.
Ent meie lootsime tema olevat selle, kes Iisraeli rahva lunastab; aga peale selle kõige on täna kolmas päev, kui see sündis!
Ka mõned naised meie seast, kes puhteajal haual käisid, on meid ehmatanud:
kui nad tema ihu ei leidnud, tulid nad ja ütlesid endid näinud olevat ka inglite nägemust, kes ütlevad tema elavat!
Ja mõningad neist, kes olid meiega, läksid hauale ja leidsid nõnda olevat, nagu naised olid öelnud; kuid teda ennast nad ei näinud!"
Tema ütles neile: "Oh te mõistmatud ja südamest pikaldased uskuma seda kõike, mis prohvetid on rääkinud!
Eks Kristus pidanud seda kannatama ja oma auhiilgusesse minema?"
Ja ta hakkas peale Moosesest ja kõigist prohveteist ja seletas neile, mis temast kõigis kirjades oli öeldud.
Ja kui nad lähenesid külale, kuhu nad olid minemas, tegi ta enese eemale minema.
Ja nad käisid temale peale ning ütlesid: "Jää meie juurde, sest õhtu jõuab ja päev veereb!" Ja tema läks sisse, et nende juurde jääda.
Ja sündis, kui ta nendega lauas istus, et ta võttis leiva, õnnistas ja murdis ning andis neile.
Siis nende silmad läksid lahti ja nad tundsid tema ära! Ja tema kadus nende silmist.
Ja nad ütlesid üksteisele: "Eks meie süda põlenud meie sees, kui ta teel meiega rääkis ja meile kirju seletas?"
Ja nad tõusid samal tunnil ja läksid tagasi Jeruusalemma ja leidsid koos olevat need üksteist ja kaaslased,
kes ütlesid: "Issand on tõesti üles tõusnud ja Siimonale ilmunud!"
Ja nemad ise jutustasid, mis teel oli sündinud ja kuidas nad tema olid leiva murdmisest ära tundnud.