Eestikeelne Piibel 1968
Iiob 8 Siis kostis suhiit Bildad ja ütles:"Kui kaua sa tahad seda kuulutada, kui kaua on sõnad su suust nagu tugev tuul?
Kas Jumal peaks väänama õigust? või Kõigevägevam väänama õiglust?
Kui su lapsed pattu tegid tema vastu, siis ta andis nad nende üleastumise võimusesse!
Kui sa otsid Jumalat ja anud Kõigevägevamat,
kui sa oled aus ja otsekohene, siis ta hakkab nüüd tõesti liikuma sinu pärast ja taastab su eluaseme, nagu see peab olema!
Ja olgugi su algus väike, sa saad siiski lõppeks väga suureks!
Aga küsi ometi eelmiselt põlvelt ja pane tähele, mida nende isad on uurinud!
Sest meie oleme eilsed ega tea midagi, meie päevad maa peal on ju nagu vari!
Eks nad õpeta sind ja räägi sulle ja too oma südamest sõnu esile?
Kas kõrkjas kasvab seal, kus pole muda, või sirgub pilliroog ilma veeta?
Alles veel kasvujõus, lõikamata, kuivab see kiiremini kui kõik muu rohi!
Niisugune lõpp on kõigil, kes unustavad Jumala, ja jumalatu inimese lootus kaob!
Ta usk on härmalõnga sarnane ja ta usaldus on otsekui ämblikuvõrk!
Ta toetub oma kojale, aga see ei pea vastu, ta haarab sellest kinni, aga see ei jää püsti!
Ta haljendab päikese paistel ja tema võsud levivad üle ta aia!
Ta juured on põimunud kivikangrusse, ta kinnistub kivide vahele!
Aga kui Jumal hävitab tema ta asemelt, siis ta salgab teda: "Ma ei ole sind näinudki!"
Vaata, niipalju oligi tema teekonna rõõmu! Ja mullast võrsub juba teine!
Vaata, Jumal ei hülga vaga ega haara kinni pahategijate käest!
Veel täidab ta sinu suu naeruga ja su huuled hõiskamisega!
Kes sind vihkavad, peavad ennast katma häbiga ja õelate telki ei ole enam!"
Iiob 9 Siis kostis Iiob ja ütles:
"Ma tean tõesti, et see nõnda on: kuidas võib inimene õige olla Jumala ees?
Kui keegi tahaks temaga vaielda, ei suudaks ta temale vastata mitte ainsalgi korral tuhandest!
Ta on südamelt tark ja jõult tugev - kes võiks teda trotsida ja ise pääseda? -
kes liigutab mägesid, ilma et need märkaksid, kui ta oma vihas neid kummutab,
kes põrutab maa oma asemelt, nõnda et selle sambad vabisevad,
kes käsib päikest, et see ei tõuseks, ja paneb tähed pitseriga kinni,
kes üksinda laotab taevaid ja kõnnib mere lainete peal,
kes teeb Vankri-, Varda- ja Sõelatähed ja lõunapoolsed tähtkujud,
kes teeb suuri ja mõistmatuid asju ning otsatuid imetegusid!
Vaata, ta läheb minust mööda, aga mina ei näe, ta käib üha, aga mina ei märka teda!
Vaata, ta napsab ära, kes võiks teda takistada? Kes ütleks temale: "Mis sa teed?"
Jumal ei hoia tagasi oma viha, temale peavad alistuma Rahabi aitajad!
Kuidas võiksin siis mina temale vastata, oma sõnu tema jaoks valida?
Kuigi olen õige, ma ei saa vastata, vaid pean anuma oma kohtumõistjat!
Kuigi ma hüüaksin ja tema vastaks mulle, ma siiski ei usu, et ta mu häält kuulda võtab,
tema, kes haarab mu järele tormis ja lisab mulle ilma põhjuseta haavu,
kes ei lase mind hinge tõmmata, vaid täidab mind kibedusega!
Kui on küsimus jõust, vaata, ta on tugevam! Või kui on kohtuasi, kes mind ette kutsub?
Kuigi olen õige, mõistab mind hukka mu oma suu; kuigi olen süütu, peab tema mind süüdlaseks!
Ma olen süütu! Ma ei hooli oma hingest, ma põlgan oma elu!
Ükskõik! Seepärast ma ütlen: tema hävitab niihästi õige kui õela!
Kui uputus äkitselt surmab, siis ta pilkab süütute meeleheidet!
Kui maa on antud õela kätte, ta katab selle kohtumõistja palge - kui mitte tema, kes siis muu?
Mu päevad on jooksjast nobedamad, kaovad õnne nägemata!
Need mööduvad otsekui roogvened, nagu kotkas, kes sööstab oma saagi kallale!
Kui ma mõtlen: ma unustan oma kaebuse, jätan oma kurva näo ja olen rõõmus,
siis on mul hirm kõigi oma kannatuste ees, ma tean, et sa ei pea mind süütuks!
Olgu ma siis juba süüdi! Miks peaksin ennast veel ilmaasjata vaevama?
Isegi kui ma peseksin ennast lumega ja puhastaksin oma käsi leelisega,
pistaksid sina mind poriauku ja siis jälestaksid mind mu omad riidedki!
Sest Jumal ei ole inimene nagu mina, et ma temale saaksin vastata, et me üheskoos saaksime kohut käia!
Ei ole meie vahel vahemeest, kes oma käe saaks panna meie mõlemate peale!
Võtku ta oma vits ära mu pealt, et hirm tema ees mind ei heidutaks!
Siis ma saaksin rääkida ilma teda kartmata! Sest ma ei ole omast meelest mitte niisugune!
Iiob 10 Mu hing on elust tüdinud, ma annan voli oma kaebusele, ma räägin oma hingekibeduses,
ma ütlen Jumalale: ära mõista mind hukka! Anna mulle teada, miks sa mind kimbutad?
Kas on su meelest hea, et sa teed ülekohut, et sa põlgad oma kätetööd, aga valgustad õelate nõupidamist?
Ons sul lihalikud silmad või näed sa, nagu inimene näeb?
Ons su päevad nagu inimese päevad või on su aastad nagu mehe aastad,
et sa uurid mu süüd ja nõuad taga mu pattu,
kuigi sa tead, et mina ei ole süüdlane ja et ei ole kedagi, kes sinu käest võiks päästa?
Sinu käed kujundasid ja valmistasid mind; seejärel sa pöördusid mind neelama!
Pea meeles, et sa mind oled teinud savist! Ja nüüd sa tahad mind jälle tagasi viia põrmu!
Eks sa ole mind valanud nagu piima ja lasknud kalgastuda juustu sarnaselt?
Sa katsid mind naha ja lihaga ning põimisid ühte kontide ja kõõlustega!
Sa andsid mulle elu ja osaduse, ja su hoolitsus hoidis mu vaimu!
Aga selle sa talletasid oma südamesse, ma tean, et sul oli meeles see:
kui mina pattu teen, siis valvad sina mind ega anna andeks mu süütegu!
Häda mulle, kui oleksin süüdi! Aga isegi õigena ma ei julge pead tõsta, olles täis häbi ja nähes oma viletsust!
Ja kui ma tõstaksingi pead, sa ajaksid mind taga nagu lõukoer ja teeksid jälle mu kallal imetegusid!
Sa tood mu vastu uusi omapoolseid tunnistajaid ja kasvatad oma viha mu vastu, üha pannes vaeva mulle peale!
Miks tõid mind välja emaihust? Oleksin ometi hinge heitnud ühegi silma nägemata!
Siis oleks mind viidud emaüsast hauda, otsekui mind ei oleks olnudki!
Eks ole mu elupäevi pisut? Jäta mind, et võiksin olla pisutki rõõmsam,
enne kui ma tagasitulekuta lähen pimeduse ja surmavarju maale,
maale, kus pimedus on pilkane, kus on surmavari ja kaos ja kus valguski on pimedus!"
Õpetussõnad 3 Mu poeg, ära põlga Jehoova karistust ja ärgu olgu sulle vastumeelne tema noomimine,
sest keda Jehoova armastab, seda ta noomib, otsekui isa poega, kellele ta head tahab!
Õnnis on inimene, kes leiab tarkuse, ja inimene, kes jõuab arusaamisele,
sest sellest on rohkem kasu kui hõbedast ja rohkem tulu kui kullast!
See on kallim kui pärlid, ja ükski asi, mida sa ihaldad, ei ole sellega võrreldav!
Selle paremal käel on pikk iga ja vasakul käel rikkus ning au!
Selle teed on armsad teed ja kõik selle rajad on rahu!
See on elupuuks neile, kes sellest kinni haaravad, õnnis, kes seda suudab hoida!
Jehoova on tarkusega rajanud maa, mõistusega valmistanud taevad!
Tema teadmisel lõhkevad sügavused ja pilved tilguvad kastet!
Matteuse 19 Ja vaata, üks mees astus tema juurde ja ütles temale: "Õpetaja, mis head ma pean tegema, et saaksin igavese elu?"
Aga ta ütles talle: "Miks sa mult küsid, mis on hea? Üksainus on, kes on hea. Ent kui sa tahad minna elu sisse, siis pea käsud!"
Tema küsis temalt: "Missugused?" Jeesus ütles: "Sa ei tohi tappa; sa ei tohi abielu rikkuda; sa ei tohi varastada; sa ei tohi valet tunnistada;
sa pead oma isa ja ema austama; ja armasta oma ligimest nagu iseennast!"
Noor mees ütles temale: "Seda kõike ma olen pidanud. Mis puudub mul veel?"
Jeesus ütles talle: "Kui tahad olla täiuslik, siis mine müü oma varandus ja anna vaestele, siis on sul varandus taevas, ja tule ning järgi mind!"
Kui noor mees seda sõna kuulis, läks ta ära kurva meelega, sest tal oli palju vara.
Siis Jeesus ütles oma jüngritele: "Tõesti, ma ütlen teile, rikkal on raske pääseda taevariiki.
Ja taas ma ütlen teile: hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal pääseda Jumala riiki!"
Kui jüngrid seda kuulsid, hämmastusid nad väga ning ütlesid: "Kes siis võib õndsaks saada?"
Aga Jeesus vaatas neile otsa ja ütles neile: "Inimestel on see võimatu, kuid Jumalal on kõik võimalik!"
Siis kostis Peetrus ning ütles temale: "Vaata, meie oleme jätnud maha kõik ja oleme järginud sind. Mis me sellest nüüd saame?"
Aga Jeesus ütles neile: "Tõesti, ma ütlen teile, et teie, kes olete mind järginud, uuestisündimises, kui Inimese Poeg istub oma aujärjele, istute ka ise kaheteistkümnele aujärjele ja mõistate kohut kaheteistkümne Iisraeli suguharu üle!
Ja igaüks, kes on jätnud maha majad või vennad või õed või isa või ema või lapsed või põllud minu nime pärast, saab mitu korda rohkem ja pärib igavese elu.
Aga paljud esimesed jäävad viimseiks ja viimsed saavad esimesteks!