Eestikeelne Piibel 1968
Iiob 40 Siis Iiob vastas Jehoovale ja ütles:"Vaata, ma olen selleks liiga tühine! Mida peaksin sulle vastama? Ma panen käe suu peale!
Ma olen kord rääkinud ja ma ei taha korrata, koguni kaks korda, ja enam ma seda ei tee!"
Aga Jehoova vastas Iiobile tormituulest ja ütles:
"Pane nüüd vöö vööle nagu mees, mina küsin sinult ja sina seleta mulle!
Kas tahad isegi mu õigust tühjaks teha, süüdistades mind, et õigustada iseennast?
Ons sul siis käsivars nagu Jumalal, või kas sina oma häälega suudad müristada nagu tema?
Ehi ennast siis uhkuse ja väärikusega, pane enesele ümber hiilgust ja ilu!
Las voolavad ära su vihavood, vaata kõigi kõrkide peale ja alanda neid!
Vaata kõigi kõrkide peale, rudju neid, ja rõhu õelad maha otse kohapeal!
Peida nad kõik üheskoos põrmu, sule nende silmnäod salapaika,
siis minagi kiidan sind, et su parem käsi on sind aidanud!
Vaata ometi jõehobu, kelle ma lõin nagu sinugi: ta sööb rohtu nagu veis!
Ent vaata tema ristluude rammu ja kõhulihaste jõudu!
Ta ajab oma saba rüüsi nagu seedri, ta reite kõõlused on otsekui põimitud!
Ta luud on nagu vaskputked, ta kondid otsekui raudtalad!
Ta on Jumala töödest parim: loodud kandma tema mõõka!
Jah, toidust toodavad temale mäed, seal, kus kõik metsloomad mängivad!
Ta magab lootospõõsaste all, redus pilliroos ja mudas!
Lootospõõsad, olles temale varjuks, katavad teda, jõeremmelgad on ta ümber!
Vaata, kui ka jõgi peale surub, ta ei tõtta minema, ta jääb kindlaks, isegi kui Jordan tormaks temale suhu!
Kas saaks tema nähes teda kinni võtta, temale püüniseid ninna torgata?
Iiob 41 Vaata, niisugune lootuski on petlik, juba teda nähes langetakse maha!
Ükski ei ole nõnda julge, et teda ärritada! Ja kes suudakski püsida tema ees?
Kes saaks astuda temale vastu ja ise jääda terveks? Kogu taeva all ei ole säärast!
Ma ei taha vaikida tema jäsemeist, ta jõust ja varustusest!
Kes paljastaks teda ta pealmisest kattest? Kes tungiks tema kahekordse soomuse vahele?
Kes avaks tema silmnäo väravad? Ta hambad ajavad hirmu peale!
Ta selg on soomuste rida, otsekui kivipitseriga suletud:
üks on teisele nõnda ligi, et tuul ei pääse läbi nende vahelt!
Need on liibunud üksteise külge, seisavad koos ja neid ei saa lahutada!
Tema aevastusist välgub valgust ja ta silmad on nagu koidupuna kiired!
Tema suust käivad otsekui põlevad tõrvikud, kargavad välja tulesädemed!
Tema sõõrmeist väljub suits, otsekui küdevast ja hõõguvast sulatusahjust!
Tema hingeõhk süütab söed ja tema suust väljub leek!
Tema turjal asub tugevus ja tema ees kargab kartus!
Tema lihav vats on otsekui valatud ta külge, liikumatult paigal!
Tema süda on kõva nagu kivi, otse alumise veskikivi kõvadune!
Kui ta tõuseb, siis kohkuvad vägevadki, masenduse tõttu on nad nagu arust ära!
Kui teda tabab mõõk, siis see ei pea vastu, samuti mitte piik, viskoda ega nool!
Ta peab rauda õleks ja vaske pehkinud puuks!
Nool ei aja teda põgenema, lingukivid muutuvad tema vastu kõrteks!
Vemblad on temale nagu kõrred ja ta naerab oda vihinat!
Tal on kõhu all otsekui teravad kivikillud, ta hüpleb nagu pahmavanker mööda muda!
Ta paneb sügavuse keema nagu paja, teeb mere salvipoti sarnaseks!
Enese järel ta jätab läikiva raja, sügavus näib olevat otsekui raugajuuksed!
Ei ole põrmu peal tema sarnast, ta on kartmatuks loodud!
Kõik, mis kõrge on, kardab teda, tema on kõigi uljaste loomade kuningas!"
Iiob 42 Siis Iiob kostis Jehoovale ja ütles:
"Mina tean, et sina suudad kõike ja et sinul ei ole ükski asi võimatu!
Kes see on, kes mõistmatult püüab varjata sinu nõu? Seepärast ma olen jutustanud, millest ma pole aru saanud, asjadest, mis mulle on imelikud ja mida ma ei mõista!
Kuule siis ometi ja ma räägin, mina küsin sinult ja sina seleta mulle!
Ma olin ainult kõrvaga kuulnud kuuldusi sinust, aga nüüd on mu silm sind näinud!
Seepärast ma võtan kõik tagasi ning kahetsen põrmus ja tuhas!"
Ja pärast seda kui Jehoova oli rääkinud need sõnad Iiobile, Jehoova ütles teemanlasele Eliifasele: "Mu viha on süttinud põlema sinu vastu ja su mõlemate sõprade vastu, sest teie ei ole rääkinud minu kohta tõtt, nagu mu sulane Iiob!
Võtke siis nüüd seitse härjavärssi ja seitse jäära ning minge mu sulase Iiobi juurde ja ohverdage eneste eest põletusohver, ja mu sulane Iiob palugu teie eest; sest ma kuulen ainult tema palvet, et mitte talitada teiega häbistavalt, kuigi te ei ole rääkinud minu kohta tõtt, nagu mu sulane Iiob!"
Siis läksid teemanlane Eliifas, suhiit Bildad ja naamalane Soofar ja tegid, nagu Jehoova neile oli öelnud; ja Jehoova kuulis Iiobi palvet.
Ja Jehoova pööras Iiobi saatuse, kui see palus oma sõprade eest; ja Jehoova andis Iiobile kõike, mis tal oli olnud, kahekordselt.
Ja tema juurde tulid kõik ta vennad ja kõik ta õed ja kõik, kes teda enne olid tundnud, ja võtsid leiba ühes temaga ta kojas; ja nad avaldasid temale kaastunnet ja trööstisid teda kõige selle õnnetuse pärast, mis Jehoova temale oli lasknud tulla; ja igaüks andis temale ühe kaaluühiku raha ja ühe kuldrõnga.
Ja Jehoova õnnistas Iiobi viimast põlve enam kui ta esimest; ja tal oli neliteist tuhat pudulojust, kuus tuhat kaamelit, tuhat paari härgi ja tuhat emaeeslit.
Ja tal oli seitse poega ja kolm tütart.
Ta pani ühele nimeks Jemiima, teisele Ketsia ja kolmandale Keren-Hapuuk.
Ja kogu maal ei leidunud nii ilusaid naisi kui Iiobi tütred; ja nende isa andis neile pärisosa nende vendade keskel.
Pärast seda elas Iiob veel sada nelikümmend aastat ja nägi oma lapsi ja lastelapsi neli põlve.
Ja Iiob suri, olles vana ja elatanud.
Psalm 18 Nüüd ma hõõrun nad pihuks nagu tolmu tuule ees; ma põrmustan nad nagu tänavate pori!
Sina päästad mind rahva riidlemistest; sa sead mind paganate peaks! Rahvad, keda ma ei tunne, hakkavad mind orjama!
Kuulduste peale nad kuulevad mu sõna, võõra rahva lapsed meelitavad mind!
Võõra rahva lapsed nõrkevad ja väljuvad värisedes oma linnustest!
Jehoova elab, kiidetud olgu mu kalju! Ülistatud olgu mu päästmise Jumal,
Jumal, kes mulle annab kättemaksmise ja alistab mulle rahvad,
sina, kes mind päästad mu vaenlaste käest, tõstad mind kõrgele mu vastaste eest ja vabastad mind vägivalla meeste käest!
Sellepärast ma tahan, Jehoova, sind tänada paganate seas ja laulda kiitust su nimele,
Matteuse 25 Sest see on nõnda, nagu üks inimene võõrale maale minnes kutsus oma sulased ja usaldas nende kätte oma vara.
Ühele ta andis viis talenti, teisele kaks ja kolmandale ühe, igaühele tema jõudu mööda, ja läks võõrale maale.
Kes viis talenti oli saanud, läks kohe ja kauples nendega ning saavutas teist viis lisaks.
Nõndasamuti, kes oli saanud kaks, saavutas teist kaks lisaks.
Aga see, kes oli saanud ühe, läks ja kaevas selle maa sisse ja peitis ära oma isanda raha.
Pika aja pärast tuli nende sulaste isand tagasi ja hakkas nendega aru pidama.
Siis astus esile see, kes oli saanud viis talenti, ja lisas teist viis talenti juurde ja ütles: "Isand, viis talenti sa usaldasid mu kätte; vaata, ma olen nendega saavutanud teist viis!"
Tema isand ütles talle: "See on hea, sa hea ja ustav sulane! Sa oled pisku üle ustav olnud, ma panen sind palju üle; mine oma Issanda rõõmusse!"
Esile astus ka see, kes oli saanud kaks talenti, ja ütles: "Isand, sa usaldasid mu kätte kaks talenti; vaata, ma olen nendega saavutanud teist kaks talenti!"
Tema isand ütles talle: "See on hea, sa hea ja ustav sulane! Sa oled pisku üle ustav olnud, ma panen sind palju üle; mine oma Issanda rõõmusse!"
Siis astus esile ka see, kes oli saanud ühe talendi, ja ütles: "Isand, ma teadsin, et sa oled kalk inimene. Sa lõikad, kuhu sa ei ole külvanud, ja kogud sealt, kuhu sa ei ole puistanud.
Ja ma kartsin ning läksin ja matsin su talendi maha. Vaata, siin on su oma!"
Aga tema isand kostis ning ütles temale: "Sa paha ja laisk sulane! Sa teadsid, et ma lõikan, kuhu ma ei ole külvanud, ja kogun sealt, kuhu ma ei ole puistanud.
Sa oleksid siis pidanud mu raha andma rahavahetajate kätte, ja tulles ma oleksin saanud enese oma kasuga tagasi.
Sellepärast võtke talent ära tema käest ja andke see sellele, kellel on kümme talenti.
Sest igaühele, kellel on, antakse, ja temal peab olema küllalt, aga kellel ei ole, selle käest võetakse ära ka see, mis tal on.
Ja kõlvatu sulane heitke välja kõige äärmisemasse pimedusse; seal on ulumine ja hammaste kiristamine."
Aga kui Inimese Poeg tuleb oma auhiilguses ja kõik inglid temaga, siis ta istub oma aujärjele;
ja siis kogutakse tema ette kõik rahvad, ja ta eraldab nad üksteisest, nagu karjane eraldab lambad sikkudest.
Ja ta asetab lambad oma paremale käele, aga sikud vasakule käele.
Siis Kuningas ütleb neile, kes on ta paremal käel: tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis teile on valmistatud maailma asutamisest!
Sest mul oli nälg, ja te andsite mulle süüa; mul oli janu, ja te jootsite mind; ma olin võõras, ja te võtsite mind vastu;
ma olin alasti, ja te riietasite mind; ma olin haige, ja te tulite mind vaatama; ma olin vangis, ja te tulite mu juurde.
Siis vastavad õiged temale: Issand, millal me nägime sind näljasena ja söötsime sind, või millal janusena ja jootsime sind?
Millal me nägime sind võõrana ja võtsime sind vastu, või alasti ja riietasime sind?
Millal me nägime sind haigena või vangis ja tulime su juurde?
Siis vastab Kuningas ja ütleb neile: "Tõesti ma ütlen teile, et mida te iganes olete teinud ühele nende mu vähemate vendade seast, seda te olete minule teinud!"
Siis ta ütleb ka neile, kes on vasakul käel: "Minge ära minu juurest, te neetud, igavesse tulle, mis on valmistatud kuradile ja tema inglitele!
Sest mul oli nälg, ja te ei andnud mulle süüa; mul oli janu, ja te ei jootnud mind;
ma olin võõras, ja te ei võtnud mind vastu; ma olin alasti, ja te ei riietanud mind; ma olin haige ja vang, ja te ei tulnud mind vaatama."
Siis vastavad ka need temale: "Issand, millal me nägime sind näljas või janus või võõrana või alasti või haigena või vangis, ja ei ole sind teeninud?"
Siis ta vastab neile nõnda: "Tõesti ma ütlen teile, et mida te iganes ei ole teinud ühele nende vähemate seast, seda te ei ole minulegi teinud."
Ja need lähevad igavesse karistusse, aga õiged igavesse elusse!"