Piibel.NET
Otsing Ii 33; Ii 34; Mt 23:1-39; Ps 18:25-36
(121 vastet, leht 1 1-st)
Eestikeelne Piibel 1968
Iiob 33 Aga kuule nüüd ometi, Iiob, mu kõnet, ja pane tähele kõiki mu sõnu!
Vaata, ma avan nüüd oma suu, keel mu suulaes kõneleb!
Mu sõnad tulevad õiglasest südamest ja mu huuled kuulutavad selgesti seda, mis ma tean!
Jumala Vaim on mind loonud ja Kõigevägevama hingeõhk on andnud mulle elu!
Kui sa suudad, siis vasta mulle, sea ennast valmis, astu ette!
Vaata, Jumala ees olen mina samasugune kui sina: savist olen minagi voolitud!
Vaata, hirm minu ees ärgu kohutagu sind ja minu surve ärgu olgu sulle raske!
Tõesti, sa oled kõnelnud mulle kõrvu ja ma olen kuulnud su sõnade kõla:
"Mina olen puhas, mina pole üle astunud, ma olen laitmatu ega ole mul süüd!
Vaata, ta leiab mu vastu põhjusi, peab mind oma vaenlaseks!
Ta pistab mu jalad pakku, valvab kõiki mu radu!"
Vaata, selles ei ole sul õigus, vastan ma sulle, sest Jumal on suurem kui inimene!
Mispärast sa riidled temaga, kui ta ei vasta inimesele iga sõna peale?
Sest Jumal kõneleb ühel ja teisel viisil, aga seda ei märgata!
Unenäos, öises nägemuses, kui sügav uni inimest valdab, voodis suikudes -
seal ta avab inimeste kõrvad ja vapustab neid hoiatustega,
et inimest pahateost eemal hoida ja mehe kõrkust katki raiuda,
et säästa tema hinge hauast ja tema elu oda otsa jooksmast!
Ka manitsetakse teda valu läbi voodis ja kestva kontide kõhetusega!
Siis muutub vastikuks ta elule leib ja hingele maiusroog:
ta ihu kõhetub nähtamatuks, ja ta luud, mida näha ei olnud, paljastuvad!
Nõnda ligineb ta hing hauale ja ta elu sellele, mis toob surma!
Kui aga tema jaoks on ingel, eestkostja, üks tuhandest, kes kuulutab inimesele, mis tema kohus on,
ja annab temale armu ning ütleb: "Vabasta teda haudaminekust, ma olen lunaraha saanud!"
siis muutub ta ihu noorusest lihavaks, ta pöördub tagasi oma nooreea päevadesse!
Ta palub Jumalat ja sellel on temast hea meel; ta saab hõisates näha tema palet ja tema annab inimesele tagasi ta õiguse!
Ta laulab siis inimeste ees ja ütleb: "Ma tegin pattu ja väänasin õigust, aga selle eest ei tasutud mulle kätte!
Tema lunastas mu hinge haudaminekust ja mu elu saab valgust näha!"
Vaata, seda kõike teeb Jumal inimesele kaks, kolm korda,
et ta tema hinge hauast tagasi toob tema valgustamiseks elu valgusega!
Pane tähele, Iiob, kuule mind, vaiki, et mina saaksin rääkida?
Kui sul on sõnu, siis vasta mulle, räägi, sest meeleldi annaksin sulle õiguse?
Aga kui mitte, siis kuule sina mind, vaiki, siis ma õpetan sulle tarkust!"
Iiob 34 Ja Eliihu jätkas ning ütles:
"Kuulge mu sõnu, te targad, ja pöörake oma kõrv minu poole, te teadjad!
Sest kõrv katsub sõnad läbi ja suulagi maitseb rooga!
Valigem endile, mis on õige, tunnetagem isekeskis, mis on hea!
Sest Iiob on öelnud: "Ma olen õige, aga Jumal on võtnud minult õiguse!
Kuigi mul on õigus, pean ma valetama! Mul on parandamatu haav, kuigi ma pole üle astunud!"
Kas on Iiobi sarnast meest kes pilget joob nagu vett,
kes läheb ülekohtutegijate kilda ja käib ühes õelate inimestega?
Sest tema ütleb: "Ei ole inimesel sellest kasu, et tal Jumalaga on sõprus!"
Seepärast kuulge, mõistlikud mehed, mind: kaugel on Jumalast õelus ja Kõigevägevamast ülekohtutegu!
Sest inimese tegu mööda ta tasub temale, ja nagu on kellegi tee, nõnda temale antakse!
Jah, tõesti, Jumal ei tee ülekohut ja Kõigevägevam ei vääna õigust!
Kes on temale usaldanud maa? Ja kes on loonud kogu maailma?
Kui ta iseenesesse tõmbuks, oma vaimu ja hingeõhu tagasi võtaks,
siis heidaks kõik liha üheskoos hinge ja inimene saaks jälle põrmuks!
Kui sul nüüd on mõistust, siis kuule seda, võta kõrvu mu sõnade kõla!
Kas siis tõesti peaks valitsema õiguse vihkaja? Või tahad sa süüdi mõista õiget ja võimast,
kes ütleb kuningale: "Kõlvatu!", vürstidele: "Õel!",
kes ei pea lugu vürstidest ega eelista suursugust viletsale, sest et need kõik on tema kätetöö?
Nad surevad äkitselt, keset ööd: inimesed vaaruvad ja lähevad, ja nähtamatu käsi võtab ära vägevagi!
Sest tema silmad on igaühe teede peal ja ta näeb kõiki tema samme!
Ei ole pimedust ega varjulist paika, kuhu ülekohtutegijad saaksid peitu pugeda!
Sest tema ei anna inimesele aega Jumala juurde kohtusse minekuks:
ta peksab vägevad üle kuulamata puruks ja paneb teised nende asemele!
Sellepärast et ta nende tegusid tunneb, hävitab ta nad öösel ja nad purutatakse!
Ta peksab neid nagu kurjategijaid paigas, kus on nägijaid,
sellepärast et nad taganesid tema järelt ega hoolinud ühestki tema teest,
vaid saatsid viletsate hädakisa tema ette, ja tema kuulis vaeste appihüüdeid!
Kui ta on vait, kes võiks teda süüdistada? Ja kui ta oma palge peidab, kes saaks teda näha? Niihästi rahva kui inimese üle tema aga valvab,
et jumalavallatu inimene ei pääseks valitsema ega rahvast võrgutama!
Kui keegi ütleb Jumalale: "Mind on petetud, ma ei tee enam kurja;
kui olen patustanud, siis õpeta mind; kui olen ülekohut teinud, siis ma seda enam ei tee!",
kas ta siis sinu arust peaks kätte maksma, sellepärast et sina ei ole sellega rahul? Kuid sina pead otsustama, mitte mina, seepärast räägi, mida sa tead!
Mõistlikud inimesed ütlevad mulle, samuti tark mees, kes mind kuuleb:
"Iiob räägib mõistmatult ja tema sõnad pole targad!"
Ah, peaks ometi Iiob pandama lõpuni proovile, kuna ta on vastanud nurjatul viisil!
Sest ta lisab oma patule üleastumise, lööb meie keskel käsi kokku ja räägib palju Jumala vastu!"
Psalm 18 Seepärast Jehoova tasus mulle mu õigust mööda, mu käte puhtust mööda tema silma ees!
Heldele sa osutad heldust, laitmatu mehe vastu sa oled laitmatu;
puhta vastu sa oled puhas ja kõvera vastu sa osutud keeruliseks!
Sest sina päästad viletsa rahva, aga alandad suurelised silmad!
Sest sina süütad mu lambi. Jehoova, mu Jumal, valgustab mu pimedust!
Sest sinuga ma jooksen väehulga kallale, oma Jumalaga ma hüppan üle müüri!
Jumala tee on laitmatu, Jehoova kõne on sulatatud puhtaks; tema on kilbiks kõigile, kes tema juures pelgupaika otsivad!
Sest kes on Jumal peale Jehoova? Ja kes muu on kalju, kui mitte meie Jumal?
See on Jumal, kes paneb rammu mu vööle ja teeb laitmatuks mu tee!
Ta teeb mu jalad emahirve jalgade sarnaseks ja paneb mind seisma mu kõrgustikele!
Ta õpetab mu käsi sõdima ja mu käsivart vaskambu vinnastama!
Sa annad mulle oma päästekilbi, su parem käsi toetab mind, su alandus teeb mind suureks!
Matteuse 23 Siis rääkis Jeesus rahvale ja oma jüngritele
ning ütles: "Moosese istmel istuvad kirjatundjad ja variserid.
Kõike nüüd, mis nad iganes teile ütlevad, seda tehke ja pidage, aga nende tegude järgi ärge tehke, sest nad ütlevad küll, aga ei tee;
nad seovad kokku raskeid ja ränki koormaid ja panevad neid inimeste õlgadele, aga ise nad ei taha sõrmegagi neid liigutada.
Kõik oma teod nad teevad selleks, et inimesed neid näeksid; sest nad teevad oma palvekaukad laiad ja oma rüüde tupsud suured.
Nad armastavad ülemat paika lauas võõruspidudel ja esimesi istmeid kogudusekodades,
ja teretusi turgudel ja et inimesed neid kutsuksid "Rabi!"
Aga teie ärge laske endid hüüda rabiks, sest üks on teie õpetaja; aga teie kõik olete vennad.
Ja ärge te kutsuge kedagi maa peal oma isaks, sest üks on teie Isa, kes on taevas.
Ja ärge te laske ka endid kutsuda juhatajaks, sest üks on teie juhataja - Kristus!
Aga kes on ülem teie seast, see olgu teie teenija.
Sest kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, ja kes ennast ise alandab, seda ülendatakse.
Aga häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te sulete taevariigi inimeste eest! Ise te ei lähe sisse ega lase sisse minna neid, kes tahavad sisse minna.
[Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te sööte ära leskede hooned ja loete silmakirjaks pikki palveid! Sellepärast te langete seda raskema kohtu alla.]
Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te käite läbi mered ja maad, et saavutada ühegi, kes heidab teie usku; ja kui ta on heitnud, siis te teete temast põrgulapse, kaks korda hullema kui te ise olete!
Häda teile, te sõgedad teejuhid, kes ütlete: kes iganes vannub templi juures, sellel ei ole sest midagi, aga kes vannub templi kulla juures, sellel on kohustus!
Te jõledad ja sõgedad! Sest kumb on suurem, kuld või tempel, mis kulda pühitseb?
Ja: kes iganes vannub altari juures, sellel ei ole sest midagi; aga kes vannub annetuse juures, mis on seal peal, sellel on kohustus!
Te jõledad ja sõgedad! Sest kumb on suurem, ohver või altar, mis ohvrit pühitseb?
Seepärast, kes vannub altari juures, vannub tema juures ja kõige selle juures, mis tema peal on.
Ja kes vannub templi juures, see vannub tema ja selle juures, kes seal elab.
Ja kes vannub taeva juures, see vannub Jumala aujärje juures ja tema juures, kes sellel istub.
Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te maksate kümnist mündist ja tillist ja köömnest ja jätate kõrvale, mis on tähtsaim käsuõpetuses, õigluse ja halastuse ja ustavuse! Seda tuleks teha, aga teist mitte jätta tegemata.
Te sõgedad teejuhid, kes kurnate sääski, aga neelate alla kaameleid!
Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te karika ja vaagna teete puhtaks väljastpoolt, aga seestpoolt on need täis röövi ja aplust!
Sa sõge variser! Tee esmalt karikas puhtaks seestpoolt, et see ka väljastpoolt saaks puhtaks!
Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te olete lubjatud haudade sarnased, mis küll väljastpoolt on nägusad, aga seestpoolt on täis surnute luid ja kõike räpasust!
Nõnda olete ka teie küll väljastpoolt näha õiged inimeste ees, kuid seestpoolt te olete täis salalikku meelt ja ülekohut.
Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te ehitate prohvetite haudu ja kaunistate õigete hauasambaid
ja ütlete: kui me oleksime elanud oma esiisade ajal, ei meie küll nende osalised oleks olnud prohvetite verd valamas!
Nõnda te siis tunnistate iseeneste vastu, et te olete nende lapsed, kes tapsid prohveteid!
Et täitke siis ka oma vanemate mõõt!
Te maod, te rästikute sigitis, kuidas te põgenete põrgu hukatuse eest?
Seepärast, vaata, ma läkitan teie juurde prohveteid ja tarku ja kirjatundjaid! Ja muist neist te tapate ja lööte risti, ja muist neist te piitsutate oma kogudusekodades ja kiusate neid taga ühest linnast teise,
et teie peale tuleks kõik vaga veri, mis on valatud maa peal alates õige Aabeli verest Sakarja, Berekja poja vereni, kelle te tapsite templi ja altari vahel.
Tõesti ma ütlen teile, see kõik tuleb selle sugupõlve peale!
Jeruusalemm, Jeruusalemm, kes tapad prohvetid ja viskad kividega surnuks need, kes sinu juurde on läkitatud! Kui mitu korda ma olen tahtnud su lapsi koguda, otsekui kana kogub oma pojakesi tiibade alla, ja teie ei ole tahtnud!
Vaata, teie koda jäetakse teil maha!
Sest mina ütlen teile: nüüdsest peale ei saa te mind näha, seni kui te ütlete: õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel!"