Eestikeelne Piibel 1968
Iiob 1 Uusimaal oli mees, Iiob nimi. See mees oli vaga ja õiglane, ta kartis Jumalat ja hoidus kurjast.Temale sündis seitse poega ja kolm tütart.
Tema karjas oli seitse tuhat pudulojust, kolm tuhat kaamelit, viissada paari härgi, viissada emaeeslit, ja tal oli väga palju peret; see mees oli rikkaim kõigist hommikumaalasist.
Tema pojad käisid ja pidasid pidusid üksteise kodades, igaüks omal päeval; nad läkitasid järele ja kutsusid oma kolm õde enestega sööma ja jooma.
Aga kui pidupäevad olid ringi teinud, siis Iiob läkitas poegadele järele ja pühitses neid; ta tõusis hommikul vara ja ohverdas põletusohvreid, igaühe eest ühe, sest Iiob mõtles: "Võib-olla on mu pojad pattu teinud ja südames Jumalat neednud!" Nõnda tegi Iiob alati.
Ent ühel päeval, kui Jumala lapsed tulid ja seisid Jehoova ees, tuli ka saatan nende sekka.
Ja Jehoova küsis saatanalt: "Kust sa tuled?" Ja saatan vastas Jehoovale ning ütles: "Maad mööda hulkumast ja rändamast!"
Siis Jehoova ütles saatanale: "Kas oled pannud tähele mu sulast Iiobit? Sest tema sarnast maa peal ei ole: vaga ja õiglane mees, kardab Jumalat ja hoidub kurjast!"
Saatan vastas Jehoovale ning ütles: "Kas Iiob asjata Jumalat kardab?
Eks sa ole teinud igast küljest aia ümber temale ja ta kojale ning kõigele, mis tal on? Sa oled õnnistanud tema kätetööd ja ta kari on siginenud maal.
Aga pista ometi käsi tema külge ja puuduta kõike, mis tal on! Küllap ta sind näkku neab!"
Siis Jehoova ütles saatanale: "Vaata, kõik, mis tal on olgu sinu käes! Ära ainult pista kätt tema enese külge!" Ja saatan läks Jehoova juurest ära.
Ja ühel päeval, kui ta pojad ja tütred olid söömas ja viina joomas oma vanima venna kojas,
tuli käskjalg Iiobi juurde ja ütles: "Härjad olid kündmas ja emaeeslid nende kõrval söömas,
aga seebalased tulid kallale ja võtsid need ära ja lõid poisid mõõgateraga maha. Ainult mina üksi pääsesin seda sulle teatama!"
Kui see alles rääkis, tuli teine ja ütles: "Jumala tuli langes taevast ja süütas pudulojused ja poisid ning põletas need ära. Ainult mina üksi pääsesin seda sulle teatama!"
Kui see alles rääkis, tuli teine ja ütles: "Kaldealased tegid kolm salka ja tungisid kaamelite kallale ning võtsid need ära ja lõid poisid mõõgateraga maha. Ainult mina üksi pääsesin seda sulle teatama!"
Kui see alles rääkis, tuli teine ja ütles: "Su pojad ja tütred olid söömas ja viina joomas oma vanima venna kojas.
Vaata, siis tuli kõrbe poolt suur tuul, tõukas koja nelja nurka ja see langes noorte meeste peale, nõnda et need surid! Ainult mina üksi pääsesin seda sulle teatama!"
Siis Iiob tõusis ja käristas oma kuue lõhki, ajas pea paljaks, heitis maha, kummardas
ja ütles: "Alasti olen ma emaihust tulnud ja alasti ma lähen sinna tagasi! Jehoova on andnud ja Jehoova on võtnud: Jehoova nimi olgu kiidetud!"
Kõige selle juures Iiob ei teinud pattu ega rääkinud Jumala kohta halba.
Iiob 2 Ja ühel päeval, kui Jumala lapsed tulid ja seisid Jehoova ees, tuli ka saatan nende sekka ja seisis Jehoova ees.
Ja Jehoova küsis saatanalt: "Kust sa tuled?" Ja saatan vastas Jehoovale: "Maad mööda hulkumast ja rändamast!"
Siis Jehoova ütles saatanale: "Kas oled pannud tähele mu sulast Iiobit? Sest tema sarnast maa peal ei ole: ta on vaga ja õiglane mees, kardab Jumalat ja hoidub kurjast. Veelgi peab ta kinni oma vagadusest, kuigi sa kihutasid mind tema vastu teda ilma põhjuseta hävitama!"
Aga saatan vastas Jehoovale ning ütles: "Nahk naha vastu, ja mees annab kõik, mis tal on, oma hinge eest!
Aga siruta ometi oma käsi ning puuduta tema luud ja liha! Küllap ta sind näkku neab!"
Ja Jehoova ütles saatanale: "Vaata, ta on su käes! Säästa ainult tema hing!"
Siis saatan läks Jehoova juurest ära ja lõi Iiobit kurjade paisetega jalatallast pealaeni.
Iiob aga võttis enesele potikillu, et sellega ennast kaapida; ja ta istus tuha sees.
Siis ütles ta naine temale: "Kas sa veelgi oma vagadusest kinni pead? Nea Jumalat ja sure!"
Aga ta vastas temale: "Sinagi räägid nagu rumalad naised räägivad! Kas me peaksime Jumalalt vastu võtma ainult head, aga mitte kurja?" Kõige selle juures ei teinud Iiob oma huultega pattu.
Kui Iiobi kolm sõpra kuulsid kõigest sellest õnnetusest, mis teda oli tabanud, siis tulid nad igaüks oma kodupaigast: teemanlane Eliifas, suhiit Bildad ja naamalane Soofar; ja nad tulid kokku, et minna temale kaastunnet avaldama ja teda trööstima.
Aga kui nad eemalt oma silmad üles tõstsid, siis nad ei tundnud teda! Ja nad tõstsid häält ning nutsid, ja igamees käristas oma kuue lõhki ning riputas enesele vastu taevast tuhka pea peale!
Siis nad istusid maas ühes temaga seitse päeva ja seitse ööd, ja ükski ei rääkinud temaga sõnagi, sest nad nägid, et ta valu oli väga suur.
Iiob 3 Seejärel Iiob avas suu ja needis oma sündimispäeva.
Ja Iiob hakkas rääkima ning ütles:
"Kadugu see päev, mil ma sündisin, ja see öö, mil öeldi: "Poeglaps on eostunud!"
Muutugu pimeduseks see päev: ärgu hooligu temast Jumal ülal ja ärgu paistku temale valgust!
Nõudku teda pimedus ja surmavari, pilved lasugu ta peal, kohutagu teda päeva pimendused!
See öö - võtku teda pilkane pimedus! Ärgu ta seltsigu aasta päevadega, kuude hulka ta ärgu tulgu!
Vaata, see öö jäägu viljatuks, ärgu olgu tal hõiskamist!
Vandugu teda päevaneedjad, kes valmis on Leviatanit äratama!
Pimenegu ta puhtetähed, oodaku ta valgust, mis ei tule, ärgu saagu ta näha koidukiiri,
sellepärast et ta ei sulgenud mu emaihu ust ega varjanud vaeva mu silma eest!
Miks ma ei surnud emakotta, väljudes üsast ei heitnud hinge?
Miks võtsid põlved mind vastu ja miks olid rinnad, et sain imeda?
Tõesti, ma oleksin nüüd maganud ja mul oleks olnud rahu; oleksin siis uinunud, oleks mul puhkus
ühes kuningate ja maanõunikega, kes ehitasid endile püramiidid,
või ühes vürstidega, kellel oli kulda, kes täitsid oma kojad hõbedaga!
Või miks ma ei olnud nagu varjatud nurisünnitis, nagu lapsukesed, kes päevavalgust ei saa näha?
Seal jätavad õelad ässituse ja seal saavad väsinud puhata,
seal on kõik vangid muretud: nad ei kuule enam sundija häält!
Seal on pisuke ja suur ühesugused ja ori on vaba oma isandast!
Miks antakse valgust vaevatule ja elu neile, kelle hing on kibestunud,
kes ootavad surma, mis ei tule, aga kes otsivad seda enam kui varandust,
kes hõiskavad kivihunniku pärast, kes on rõõmsad, kui nad leiavad haua -
mehele, kelle tee on varjul, kellele Jumal igati on teinud takistusi?
Sest ohkamine on mulle leivaks ja mu karjed voolavad nagu vesi!
Sest see, mille ees ma tundsin hirmu, tuli mulle, ja mida ma kartsin, see tabas mind!
Ei ole mul rahu, ei vaikust ega hingamist, küll aga on tulnud rahutus!"
Psalm 16 Taaveti kuldne laul. Kaitse mind, Jumal, sest ma otsin pelgupaika sinu juures!
Ma ütlesin Jehoovale: "Sina oled mu Issand, ei mul ole head ilma sinuta!"
Ja pühade kohta maa peal ma ütlesin: "Nemad on need aulised, kellest mul on väga hea meel!"
Palju piina saab neile, kes ruttavad teise jumala järele; ma ei taha valada nende vereohvreid ega tõsta nende nimesid oma huultele!
Jehoova on mu põllu- ja mu karikaosa; sina hoiad alles, mis ma liisu teel olen saanud!
Mõõdunöörid on mulle langenud meeldivate paikade peale, ka on pärisosa ilus mu meelest!
Ma tänan Jehoovat, kes mulle on nõu andnud; isegi öösiti manitsevad mind mu neerud!
Ma pean Jehoovat alati oma silma ees, sest tema on mu paremal pool, ma ei kõigu!
Sellepärast rõõmutseb mu süda ja mu hing ilutseb; ka mu ihu võib julgesti elada!
Sest sina ei jäta mu hinge surmavalla kätte ega lase oma vagal näha kõdunemist!
Sina annad mulle teada elu teerada; rõõmu on rohkesti su palge ees, meeldivaid asju on su paremas käes alatiseks!
Matteuse 18 Vaadake ette, et te ühtki neist pisukesist ei põlga; sest ma ütlen teile, et nende inglid taevas alati näevad mu Isa palet, kes on taevas.
[Sest Inimese Poeg on tulnud päästma seda, mis on kadunud.]
Mis te arvate? Kui kellelgi inimesel juhtub olema sada lammast ja üks neist eksib ära, eks ta jäta need üheksakümmend üheksa mägedele ja lähe otsima seda, kes on ära eksinud?
Ja kui juhtub, et ta selle leiab, tõesti ma ütlen teile, et ta sellest tunneb rohkem rõõmu kui üheksakümne üheksast, kes ei olnud ära eksinud.
Nõnda ei ole ka teie Isa tahtmine, kes on taevas, et üks neist pisukesist hukka läheks.
Aga kui su vend eksib sinu vastu, siis mine ja noomi teda nelja silma all. Kui ta sind kuulab, siis sa oled oma venna võitnud.
Aga kui ta sind ei kuula, siis võta enesega veel üks või kaks, et iga asi kinnitataks kahe või kolme tunnistaja sõnaga.
Aga kui ta neid ei kuula, siis ütle kogudusele; aga kui ta kogudustki ei kuula, siis ta olgu sinu meelest nagu pagan ja tölner.
Tõesti ma ütlen teile, et mis te iganes maa peal seote, on ka taevas seotud, ja mis te iganes maa peal lahti päästate, on ka taevas lahti päästetud.
Taas ütlen ma tõesti teile, et kui kaks teie seast ühel nõul on maa peal mingi asja pärast, mida nad iganes paluvad, siis see saab neile minu Isalt, kes on taevas.
Sest kus kaks või kolm koos on minu nimel, seal olen mina nende keskel."
Siis astus Peetrus tema juurde ja ütles: "Issand, mitu korda ma pean, kui mu vend mu vastu eksib, temale andeks andma? Ons küllalt seitsmest korrast?"
Jeesus ütles temale: "Ma ei ütle sulle mitte seitse korda, vaid seitsekümmend korda seitse korda!
Sellepärast on taevariik kuninga sarnane, kes oma sulastega tahtis aru teha.
Aga kui ta hakkas aru tegema, toodi üks ta ette, kes oli talle kümme tuhat talenti võlgu.
Aga kui tal ei olnud maksta, käskis isand müüa tema ja ta naise ja ta lapsed ja kõik, mis tal oli ja maksta.
Siis sulane heitis maha, kummardas teda ja ütles: kannata minuga, ja ma maksan sulle kõik!
Siis oli isandal hale meel sellest sulasest, ta laskis tema lahti ja kinkis talle võla.
Aga seesama sulane läks välja ja leidis ühe oma kaassulase, kes temale oli võlgu sada teenarit. Ja ta võttis tema kinni, kägistas teda ja ütles: maksa, mis sa oled võlgu!
Siis tema kaassulane heitis maha tema jalge ette, palus teda ning ütles: kannata minuga, ja ma maksan sulle kõik!
Aga tema ei tahtnud, vaid läks ära ja heitis ta vangi kuni ta maksab oma võla.
Aga kui tema kaassulased nägid, mis sündis, said nad väga kurvaks ja tulid ning kaebasid oma isandale kõik, mis oli sündinud.
Siis kutsus ta isand tema enese ette ja ütles temale: sa tige sulane! Kõik selle võla ma kinkisin sulle, sellepärast et sa mind palusid,
eks siis sinagi pidanud halastama oma kaassulase peale, nõnda nagu mina sinu peale halastasin?
Ja ta isand sai vihaseks ja andis tema piinajate kätte, kuni ta maksab kõik, mis tal temaga oli võlgu.
Nõnda teeb ka minu taevane Isa teile, kui te igaüks omast südamest andeks ei anna oma vennale!"