Piibel.NET
Otsing Hs 22:23-31; Hs 23; Hb 11:1-16; Õp 27:15-22
(82 vastet, leht 1 1-st)
Eestikeelne Piibel 1968
Õpetussõnad 27 Katuse alaline läbitilkumine saju ajal ja riiakas naine on ühesugused:
teda varjata on otsekui varjaks tuult või kahmaks õli oma parema käega!
Raud ihub rauda ja inimene ihub teist!
Kes hoolitseb viigipuu eest, saab süüa selle vilja, ja kes ümmardab oma isandat, seda austatakse!
Otsekui vees pale vastab palgele, nõnda peegeldab inimsüda inimest!
Surmavald ja kadupaik ei saa iialgi täis, samuti ei küllastu ka mitte inimese silmad!
Hõbeda jaoks on sulatuspott ja kulla jaoks ahi, ja meest hinnatakse tema kuulsuse järgi!
Isegi kui sa meeletut tambiksid nuiaga uhmris liivaterade seas, ei lahkuks temast rumalus!
Hesekiel 22 Ja mulle tuli Jehoova sõna; ta ütles:
"Inimesepoeg, ütle temale: sina oled maa, mida ei kasteta ega niisutata sajatuse päeval,
mille vürstid on keset seda nagu möirgav lõukoer, kes murrab saaki: nad neelavad hingi, võtavad varandusi ja kalleid asju ning teevad paljusid naisi leskedeks seal sees!
Selle preestrid tarvitavad vägivalda mu käsuõpetuse kallal ja teotavad mu pühi asju; nad ei tee vahet püha ja mittepüha vahel, ei õpeta roojase ja puhta vahet; nad peidavad oma silmad mu hingamispäevade eest ja ma olen teotatud nende keskel!
Selle peamehed seal sees on nagu saaki murdvad hundid: valavad verd, hävitavad hingi, et hästi kasu saada!
Selle prohvetid võõpavad neile kõik lubjaga, nähes tühje nägemusi ja ennustades neile valet, öeldes: nõnda ütleb Issand Jehoova, kuigi Jehoova ei ole rääkinud!
Maa rahvas teeb vägivalda ja toimetab röövimist: nad rõhuvad viletsat ja vaest ja teevad õiguse vastaselt liiga võõrale!
Ma otsin nende hulgast meest, kes laoks müüri üles ja seisaks minu ees müüripraos maa heaks, et ma seda ei hävitaks; aga ma ei leia!
Seepärast ma valan oma sajatuse nende peale, teen oma vihatulega neile lõpu ja panen nende eluviisid neile pea peale, ütleb Issand Jehoova!"
Hesekiel 23 Ja mulle tuli Jehoova sõna; ta ütles:
Inimesepoeg! Oli kaks naist, ühe ema tütred.
Nad armatsesid Egiptuses, nad armatsesid oma nooruspõlves. Seal rudjuti nende rindu ja seal pigistati nende neitsilikke põuesid!
Nende nimed olid: vanem Ohola, ja tema õde Oholiba. Nad said mu omaks ning sünnitasid poegi ja tütreid. Ja nende nimed on vasted: Ohola Samaariale ja Oholiba Jeruusalemmale.
Aga Ohola murdis truudust, kuigi ta oli minu, ja ihaldas oma armastajaid, võitlustublisid assüürlasi,
kes olid riietatud purpurisse, asevalitsejaid ja maavanemaid, kes kõik olid toredad noored mehed, ratsanikke, kes ratsutasid hobuste seljas.
Ta pakkus oma armatsemisi neile, kes kõik olid Assuri valitud pojad; ja kõigega, mida ta himustas, kõigi nende ebajumalatega ta rüvetas ennast.
Ta ei jätnud ka oma armatsemisi egiptlastega, sest need olid temaga maganud ta nooruspõlves, olid muljunud ta neitsilikku põue ja olid teda üle puistanud oma armatsemisega!
Seepärast andsin ma tema ta armastajate kätte, Assuri poegade kätte, kelle järele ta igatses!
Need paljastasid ta häbeme, võtsid ära ta pojad ja tütred ning tapsid ta mõõgaga; ta jäi hirmutiseks naistele, kui ta üle oli kohut mõistetud!
Aga kuigi ta õde Oholiba nägi seda, oli ta oma himus temast veelgi pahem ja tema armatsemisi oli rohkem kui ta õe armatsemisi!
Ta himustas Assuri poegi, asevalitsejaid ja maavanemaid, tublisid võitlejaid, kes olid riietatud uhkesti, ratsanikke, kes ratsutasid hobuste seljas - kõik toredad noored mehed!
Ja ma nägin, et ta ennast oli rüvetanud: neil mõlemail oli ühesugune tee!
Aga ta läks oma armatsemistes veelgi kaugemale; kui ta nägi seinale maalitud mehi, kaldealaste pilte, värvitud punase värviga,
niudepõlled vööna puusadel, rippuvad mähised peas, võitlejate välimus kõigil, sarnased Paabeli poegadele, kelle sünnimaa on Kaldea,
siis, olles silmadega näinud, hakkas ta neid himustama, ta läkitas käskjalad nende juurde Kaldeasse.
Ja Paabeli pojad tulid tema juurde armuvoodisse ning rüvetasid teda oma armatsemisega; ja kui ta oli ennast nendega rüvetanud, siis alles tõmbus ta hing neist eemale!
Ja kui ta tegi avalikuks oma armatsemised ja paljastas oma häbeme, siis tõmbus minu hing temast eemale, nõnda nagu minu hing oli tõmbunud eemale tema õest!
Aga ta rohkendas oma armatsemisi, mõeldes oma noorusepäevile, mil ta armatses Egiptusemaal!
Ja ta himustas nende liigmehi, kellel on sugutid otsekui eeslite või hobuste kürvad!
Nõnda oli sul igatsus oma nooreea häbiteo järele, kui egiptlased muljusid su põue su nooruslike rindade pärast!
Seepärast, Oholiba, ütleb Issand Jehoova nõnda: vaata, ma kihutan sulle kallale su armastajad, kellest su hing eemale tõmbus, ja toon need su kallale igalt poolt:
Paabeli pojad ja kõik kaldealased, Pekodi, Soa ja Koa, ja ühes nendega kõik Assuri pojad, toredad noored mehed, asevalitsejad ja maavanemad, võitlejad ja tublid mehed, kõik hobuste seljas ratsutajad!
Nad tulevad põhja poolt su kallale vankrite ja ratastega ning rahvaste jõuguga; nad seavad su vastu ümberringi kaitsevarju, kilbi ja kiivri. Ma annan nende kätte kohtumõistmise ja nad mõistavad kohut su üle oma kohtuseaduste järgi!
Ma juhin su vastu oma püha viha, et nad kohtleksid sind vihas: nad lõikavad ära su nina ja kõrvad, ja mis sinust üle jääb, langeb mõõga läbi! Nad võtavad ära su pojad ja tütred ning su jäägi neelab tuli!
Nad rebivad sul riided seljast ja võtavad ära su ehted!
Nõnda teen ma lõpu su häbiteole ja su Egiptusemaalt päritolevale armatsemisele, et sa enam ei tõstaks silmi nende poole ega mõtleks Egiptusele!
Sest nõnda ütleb Issand Jehoova: vaata, ma annan sind nende kätte, keda sa vihkad, nende kätte, kellest su hing on eemale tõmbunud!
Need kohtlevad sind vihaselt, võtavad ära kogu su töövaeva ning jätavad sind paljaks ja alasti: su hooralik häbe, su häbitegu ja su armatsemised saavad avalikuks!
Seda tehakse sinuga, et sa truudust murdes jooksid paganate järele, et sa ennast rüvetasid nende ebajumalatega!
Sa käisid oma õe teed, sellepärast ma annan tema karika sinu kätte!
Nõnda ütleb Issand Jehoova: Sa pead jooma oma õe karikat, sügavat ja laia; sa muutud naeruks ja pilkeks, sest see mahutab palju!
Sa jääd joobnuks ja täitud murega: hirmu- ja õudusekarikas on su õe Samaaria karikas!
Seda pead sa jooma ja rüüpima, närima selle kilde ja rebestama oma rindu! Sest mina olen rääkinud, ütleb Issand Jehoova!
Seepärast ütleb Issand Jehoova nõnda: et sa oled mind unustanud ja heitnud oma selja taha, siis kanna sinagi oma häbitegu ja armatsemisi!"
Ja Jehoova ütles mulle: "Inimesepoeg, kas sa ei tahaks kohut mõista Ohola ja Oholiba üle? Siis tee neile teatavaks nende jäledused!
Sest nad on rikkunud abielu ja nende käte küljes on veri: nad on rikkunud abielu oma ebajumalatega ja nad on ka oma lapsed, keda nad mulle olid sünnitanud, lasknud tulest läbi käia neile roaks!
Nad on mulle teinud veel sedagi: nad on samal ajal rüvetanud mu pühamut ja teotanud mu hingamispäevi!
Olles tapnud oma lapsi oma ebajumalaile, tulid nad samal ajal mu pühamusse seda teotama; jah, vaata, nõnda on nad teinud keset mu koda!
Veelgi enam, nad läkitasid meeste järele, kes tulid kaugelt; kui nende juurde läkitati käskjalg, vaata, siis tulid need, kelle jaoks sa ennast olid pesnud, silmi värvinud ja ehetega ehtinud!
Ja sa istusid valmis seatud voodi peale ning selle ette kaeti laud; sa panid selle peale mu suitsutusrohtu ja õli!
Siis kostis sealt muretu jõugu lärm ning lisaks inimhulka kuuluvaile meestele toodi kõrbest joomareid; need panid naistele käte ümber keed ja pähe ilusad kroonid!
Aga mina ütlesin: nõnda rikutakse abielu! Nüüd hooravad nad temaga ja tema omalt poolt!
Tema juurde mindi, nagu minnakse hooranaise juurde: nõnda läksid nad Ohola ja Oholiba juurde, nende häbitute naiste juurde!
Aga õiglased mehed mõistavad kohut nende üle abielurikkujate seaduse ja verevalajate seaduse järgi, sest nad on abielurikkujad ja nende kätel on veri!
Sest nõnda ütleb Issand Jehoova: rahvahulk tõusku nende vastu ja nad antagu hirmutada ning rüüstata!
Jõuk visaku neid kividega ja raiugu oma mõõkadega; nad tapku nende pojad ja tütred ja põletagu nende kojad tulega!
Nõnda ma lõpetan maalt häbiteo ja kõik naised peavad laskma endid hoiatada, et nad ei teeks häbitegu nagu teie!
Teie häbitegu pannakse teie peale ja te peate kandma oma ebajumalatega tehtud patte! Ja te peate tundma, et mina olen Issand Jehoova!"
Heebrealaste 11 Aga usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mida ei nähta.
Selle kohta on ju vanad saanud tunnistuse.
Usu kaudu me tunneme, et maailmad on valmistatud Jumala sõna läbi, nii et mitte sellest, mida võib näha, ei ole tekkinud see, mida nähakse.
Usu läbi tõi Aabel Jumalale parema ohvri kui Kain, ja usu kaudu ta sai tunnistuse, et tema oli õige, kui Jumal andis tunnistuse tema andide kohta, ja usu kaudu ta räägib veel pärast surmagi.
Usu läbi võeti ära Eenok, et ta surma ei näeks, ja teda ei leitud enam, sest Jumal oli ta ära võtnud. Sest enne äravõttu oli ta juba saanud tunnistuse, et ta oli Jumalale meelepärane.
Aga ilma usuta on võimatu olla meelepärane; sest kes Jumala juurde tuleb, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad.
Usu kaudu sai Noa ilmutuse sellest, mida veel ei olnud näha, ja ehitas pühas kartuses laeva oma perekonna päästmiseks; ja selle kaudu ta mõistis hukka maailma ning sai selle õiguse pärijaks, mis tuleb usust.
Usu läbi kuulas Aabraham sõna, kui teda kutsuti välja minema paika, mille ta pidi saama pärandiks; ja ta läks välja ilma teadmata, kuhu ta läheb.
Usu läbi asus ta võõrana elama tõotusemaale otsekui võõrale maale ja elas telkides ühes Iisaki ja Jaakobiga, kes olid sama tõotuse kaaspärijad;
sest ta ootas linna, millel on alused ja mille ehitaja ning valmistaja on Jumal.
Usu läbi sai isegi Saara rammu soo rajamiseks ja pealegi üle oma ea, sellepärast et ta pidas ustavaks teda, kes tõotuse oli andnud.
Sellepärast sündis ka ühest ja pealegi elatanud mehest nii palju nagu taevas tähti ja nagu mere ääres liiva, mida ei saa ära lugeda.
Usus need kõik surid ega saanud tõotusi kätte, vaid nägid neid kaugelt ja teretasid neid ning tunnistasid endid olevat võõrad ja majalised maa peal.
Sest need, kes seda ütlevad, näitavad, et nad otsivad kodumaad.
Ja kui nad oleksid mõelnud seda kodumaad, kust nad olid väljunud, siis oleks neil ju olnud juhust minna tagasi.
Ent nüüd nad igatsevad paremat kodumaad, see on taevast; seepärast ei ole Jumalal neist häbi ja ta laseb ennast nimetada nende Jumalaks; sest ta on neile valmistanud linna.