Eestikeelne Piibel 1968
Psalm 119 Vaata mu viletsust ja vabasta mind, sest ma ei unusta su käsuõpetust!Riidle mu riidu ja lunasta mind, elusta mind oma ütlust mööda!
Õelaist on õndsus kaugel, sest nad ei hooli su määrustest!
Sinu halastus, Jehoova, on suur! Elusta mind oma seadusi mööda!
Palju on mu tagakiusajaid ja rõhujaid, kuid mina ei pöördu kõrvale su tunnistustest!
Ma nägin äraandjaid ja tundsin tülgastust, sest nemad ei hooli sinu ütlustest!
Vaata, kuidas ma armastan sinu korraldusi, Jehoova! Elusta mind oma heldust mööda!
Su sõna sisu on tõde ja kõik su õiguse seadused jäävad igavesti!
Hesekiel 1 "Kolmekümnendal aastal, neljanda kuu viiendal päeval, kui ma olin vangide seas Kebari jõe ääres, sündis, et taevad avanesid ja ma nägin Jumala nägemusi!"
Kuu viiendal päeval, kuningas Joojakini vangiviimise viiendal aastal
tuli Jehoova sõna preester Hesekielile, Buusi pojale, kaldealaste maal Kebari jõe ääres; ja Jehoova käsi tuli seal tema peale.
"Ja ma vaatasin, ja ennäe, põhja poolt tuli marutuul suure pilve ja leegitseva tulega! Ja pilve ümber oli kuma, ja keskelt, tule keskelt, paistis otsekui hiilgav metall!
Ja keset seda paistis midagi, mis koosnes neljast olendist! Nende välimus oli niisugune: nad olid inimese sarnased,
aga igaühel oli neli nägu ja igaühel oli neli tiiba!
Nende jalad olid sirged ja nende jalatallad olid nagu vasika sõrad! Ja nad hiilgasid nagu läikiv vask!
Neil olid inimese käed tiibade all, neljas küljes; ja neil neljal olid omad näod ja omad tiivad.
Nende tiivad olid üksteise küljes kinni. Liikudes nad ei pöördunud, igaüks läks otse edasi!
Ja nende näod olid niisugused: esiküljes inimese nägu, neliku paremal pool lõukoera nägu, neliku vasakul pool härja nägu ja neliku tagaküljes kotka nägu!
Niisugused olid nende näod. Ja nende tiivad olid laiali laotatud ülespoole; igaühel oli kaks vastastikuseks kinnihoidmiseks ja kaks, mis katsid nende ihu.
Nad läksid igaüks otse edasi: kuhu vaim iganes tahtis minna, sinna nad läksid, liikudes nad ei pöördunud!
Ja olendite vahel oli näha otsekui tuliseid süsi, mis põlesid tõrvikute sarnaselt, olendite vahel sinna-tänna liikudes; ja tulel oli kuma ning tulest väljus välk!
Ja olendid jooksid sinna-tänna, otsekui lööks välku!
Siis ma vaatasin olendeid, ja ennäe, olendite kõrval, igas neljas esiküljes, oli allpool üks ratas!
Rataste välimus ja nende tegumood: paiste otsekui tarsisekivil ja kõigil neljal ühesugune kuju! Need olid välimuselt ja tegumoelt, nagu oleks ratas olnud ratta sees!
Liikudes nad läksid neljas eri suunas, liikudes nad ei pöördunud!
Ja nende pöiad olid kõrged ning kohutavad; ja sel nelikul olid pöiad ümberringi täis silmi!
Ja kui olendid liikusid, siis liikusid rattad nende kõrval; ja kui olendid tõusid maast üles, siis tõusid üles ka rattad!
Kuhu vaim iganes läks, sinna läksid needki, sinna, kuhu vaim tahtis minna! Rattad tõusid üles, samuti kui nemad, sest rattais oli olendite vaim!
Kui olendid liikusid, siis liikusid nemadki, ja kui need seisid, siis seisid nemadki; kui need tõusid maast üles, siis tõusid selsamal kombel ka rattad, sest rattais oli olendite vaim!
Ja olendite peade kohal oli midagi taevalaotuse taolist, kohutava jää sarnast, mis oli välja laotatud ülal nende peade kohal!
Ja laotuse all olid nende tiivad välja sirutatud üksteise poole; igaühel oli kaks oma keha katmiseks.
Kui nad liikusid, siis ma kuulsin nende tiibade kahinat, otsekui suurte vete kohinat, otsekui Kõigevägevama häält, müristamise kaja - otsekui sõjaleeri kära! Kui nad seisid, siis nad lasksid oma tiivad longu.
Ja hääl kuuldus taevalaotuse pealt, mis oli nende peade kohal; kui nad seisid, siis nad lasksid oma tiivad longu.
Ja nende peade kohal oleva taevalaotuse peal oli midagi, mis paistis safiirikividena, midagi aujärje sarnast! Ja selle aujärje sarnase peal, ülal selle peal, oli keegi, kes oli välimuselt inimese sarnane!
Ja ma nägin otsekui hiilgavat metalli, välimuselt nagu tuld, millel oli kuma ümber, ülalpool sellest, mis paistis olevat ta niuded; allpool sellest, mis paistis olevat ta niuded, ma nägin välimuselt nagu tuld ja sellel oli kuma ümber!
Otsekui vikerkaare paiste, mis vihmapäeval on pilvis, oli kuma paiste ümberringi! See oli Jehoova auhiilguse ilmutuse paiste! Ja kui ma seda nägin, siis ma langesin silmili maha ja ma kuulsin häält, mis kõneles!
Hesekiel 2 Ja ta ütles mulle: "Inimesepoeg, tõuse jalule, ma tahan sinuga rääkida!"
Kui ta minuga rääkis, siis tuli mu sisse vaim ja pani mind jalgadele seisma; ja ma kuulsin teda, kes minuga rääkis.
Ta ütles mulle: "Inimesepoeg, mina läkitan sind Iisraeli laste juurde, vastupanija rahva juurde, kes mulle on vastu pannud; nemad ja nende vanemad on mu vastu üles astunud otse tänase päevani!
Neil lastel on jultunud näod ja paadunud südamed; ma läkitan sind nende juurde ja sa pead neile ütlema: nõnda ütleb Issand Jehoova,
ja kuulaku nad või ärgu kuulaku, sest nad on vastupanija sugu, nad peavad siiski teadma, et nende keskel on olnud prohvet!
Aga sina, inimesepoeg, ära karda neid ja ära karda nende sõnu, kuigi nad on tõrksad ja hülgavad sind ja sa pead istuma skorpionide peal! Ära karda nende sõnu ja ära kohku nende ees, sest nad on vastupanija sugu,
vaid sina räägi neile minu sõnu, kuulaku nad või ärgu kuulaku, sest nad on vastupanijad!
Aga sina, inimesepoeg, kuule, mis ma sulle räägin! Ära ole vastupanija, nagu see vastupanija sugu! Ava oma suu ja söö, mis ma sulle annan!"
Siis ma vaatasin, ja ennäe, mu poole oli sirutatud üks käsi, ja vaata, selles oli rullraamat!
Ta laotas selle laiali mu ette ja see oli mõlemalt poolt täis kirjutatud; sinna oli kirjutatud nutulaule, halinaid ja hädahüüdeid!
Hesekiel 3 Ja ta ütles mulle: "Inimesepoeg, söö, mis sulle antakse! Söö ära see rullraamat ja mine räägi Iisraeli soole!"
Siis ma avasin oma suu ja ta andis mulle süüa selle rullraamatu.
Ja ta ütles mulle: "Inimesepoeg, täida oma kõht ja toida oma sisemus selle rullraamatuga, mille ma sulle annan!" Siis ma sõin ja see oli mu suus magus nagu mesi!
Ja ta ütles mulle: "Inimesepoeg, tule, mine Iisraeli soo juurde ja räägi neile minu sõnu!
Sest sind ei läkitata mitte umbkeelse või kange keelega rahva juurde, vaid Iisraeli soo juurde,
mitte paljude rahvaste juurde, kes on umbkeelsed ja kange keelega, kelle sõnu sa ei mõista. Tõesti, kui ma läkitaksin sind nende juurde, nad kuulaksid sind!
Aga Iisraeli sugu ei taha sind kuulata, sest nad ei taha mindki kuulata! Sest kogu Iisraeli sugu on kõva laubaga ja paadunud südamega!
Vaata, ma teen su palge karmiks, nagu on nende palged, ja su lauba kõvaks, nagu on nende laubad!
Teemandi sarnaseks, ränikivist kõvemaks ma teen su lauba. Ära karda neid ja ära kohku nende ees, sest nad on vastupanija sugu!"
Ja ta ütles mulle: "Inimesepoeg, kõik mu sõnad, mis ma sulle räägin, võta südamesse ja kuule neid oma kõrvaga!
Ja tule, mine vangide juurde, oma rahva laste juurde ja räägi nendega ning ütle neile: nõnda ütleb Issand Jehoova, kuulaku nad või ärgu kuulaku!"
Siis tõstis Vaim mind üles ja ma kuulsin oma taga suurt mürinat, kui Jehoova auhiilgus tõusis üles oma paigast,
ja olendite tiibade kahinat, mis üksteist puudutasid, ja nendega üheaegselt rataste raginat ja suurt mürinat!
Ja Vaim tõstis mind üles ja võttis mind, ja ma läksin oma kibedas vaimustusehoos; Jehoova käsi oli tugevasti mu peal.
Ja ma tulin Tel-Abibi vangide juurde, kes elasid Kebari jõe ääres; ja seal, kus nad elasid, ma istusin masendunult nende keskel seitse päeva.
Aga seitsme päeva pärast tuli mulle Jehoova sõna; ta ütles:
"Inimesepoeg, ma olen sind pannud vahimeheks Iisraeli soole! Ja kui sa kuuled sõna mu suust, siis sa pead neid minu poolt manitsema!
Kui ma ütlen õelale: "Sa pead surema!" kuid sina ei manitse teda ega räägi, et manitseda õelat pöörduma oma õeluse teelt, et hoida teda elus, siis see õel küll sureb oma süü pärast, aga tema verd ma nõuan sinu käest!
Aga kui sa õelat manitsed ja tema ei pöördu oma õelusest või oma õeluse teelt, siis ta sureb oma süü pärast, sina aga oled päästnud oma hinge!
Ja kui õige pöördub oma õigusest ja teeb ülekohut, siis ma panen ta ette komistuskivi ja ta peab surema; kui sa teda ei ole manitsenud, siis ta peab surema oma patu pärast ja ta õigeid tegusid, mis ta oli teinud, ei peeta meeles; aga tema verd ma nõuan sinu käest!
Aga kui sa õiget manitsed, et õige ei teeks pattu ja tema ei teegi pattu, siis ta jääb tõesti elama, sest ta on lasknud ennast manitseda ja sina oled päästnud oma hinge!"
Jehoova käsi tuli seal minu peale ja ta ütles mulle: "Tõuse, mine orgu, ja seal ma räägin sinuga!"
Ja ma tõusin ning läksin orgu, ja vaata, seal seisis Jehoova auhiilgus, samasugune auhiilgus, mida ma olin näinud Kebari jõe ääres; ja ma langesin silmili.
Aga minu sisse tuli Vaim ja tõstis mind jalgadele seisma; ta rääkis minuga ja ütles mulle: "Mine, sule ennast oma kotta!
Ja sina, inimesepoeg! Vaata, su peale pannakse köied ja sind seotakse nendega, et sa ei saaks minna välja nende sekka!
Ja ma kinnitan su keele su suulae külge, nõnda et sa jääd tummaks ega saa olla neile noomijaks; sest nad on vastupanija sugu.
Aga kui mina räägin sinuga, siis ma avan sinu suu, et sa räägiksid nendega: nõnda ütleb Issand Jehoova: kes tahab kuulata, see kuulaku, kes mitte, see jätku kuulamata, sest nad on vastupanija sugu!
Heebrealaste 4 Et meil nüüd on suur ülempreester Jeesus, Jumala Poeg, kes taevad on läbinud, siis pidagem kinni tunnistusest!
Sest meil pole niisugune ülempreester, kellel ei oleks kaastundmust meie nõtrustega, vaid kes kõiges on kiusatud otsekui meie, siiski ilma patuta.
Läki siis julgusega armuaujärje ette, et me saaksime halastust ja leiaksime armu oma abiks õigeks ajaks.
Heebrealaste 5 Sest iga ülempreester, kes võetakse inimeste seast, seatakse inimeste heaks toimetama teenistust Jumala ees, tooma ande ja ohvreid pattude eest;
ja tema võib säästa mõistmatuid ning eksijaid; on ta ju ise ka nõtruse sees.
Ja selle nõtruse pärast peab tema niisamuti nagu rahva eest, ka iseenese eest ohvrit tooma pattude pärast.
Ka ei võta keegi enesele ise seda au, vaid Jumala kutsel nagu Aarongi.
Nõnda Kristuski ei võtnud ise enesele au saada ülempreestriks, vaid ta sai selle temalt, kes temale ütles: "Sina oled mu Poeg, täna ma sünnitasin sind!",
nõnda nagu ta teiseski kohas ütleb: "Sina oled preester igavesti Melkisedeki korra järgi!"
Tema ohverdas oma liha päevil palveid ja anumisi suure hüüdmise ja silmaveega sellele, kes teda võis päästa surmast, ja tema palvet kuuldi ta jumalakartuse pärast.
Ja ehk ta oligi Poeg, õppis ta sõnakuulmist sellest, mida ta kannatas.
Ja kui ta oli saanud täielikuks, sai tema igavese õndsuse alustajaks kõigile, kes on temale sõnakuulelikud,
ja Jumal nimetas tema ülempreestriks Melkisedeki korra järgi.