Eestikeelne Piibel 1968
Psalm 122 Palveteekonna laul Taavetilt. Ma rõõmustusin, kui mulle öeldi: "Lähme Jehoova kotta!"Meie jalad seisid su väravais, Jeruusalemm!
Jeruusalemm, kes oled ehitatud nagu hästi kokkuliidetud linn,
kuhu läksid üles suguharud, Jehoova suguharud tunnistuseks Iisraelile tänama Jehoova nime!
Sest sinna on seatud aujärjed kohtumõistmiseks, aujärjed Taaveti kojale!
Paluge rahu Jeruusalemmale! Käigu hästi nende käsi, kes sind armastavad!
Rahu olgu su müüride vahel, hea käekäik su kuninglikes kodades!
Oma vendade ja oma sõprade pärast tahan ma nüüd öelda: rahu sinule!
Jehoova, meie Jumala koja pärast tahan ma otsida sulle head!
Hesekiel 19 Aga sina alusta nutulaulu Iisraeli vürstide pärast
ja ütle: Missugune emalõvi küll oli sinu ema lõvide hulgas! Ta lebas noorte lõvide keskel, ta kasvatas oma kutsikaid.
Nõnda ta kasvatas üles ühe oma kutsikaist: sellest sai noor lõvi kes õppis saaki murdma, kes sõi inimesi!
Aga paganad kuulsid temast, ta püüti kinni nende augus ja viidi ninakonksudega Egiptusemaale!
Kui ema nägi, et ta oli asjata oodanud, et ta lootus oli kadunud, siis ta võttis oma kutsikaist teise, kasvatas selle nooreks lõviks!
Ja see käis lõvide keskel, kasvas nooreks lõviks, õppis saaki murdma, sõi inimesi!
Ta rüüstas nende paleesid, laastas nende linnu; maa ja mis seda täitis, kohkus tema möirgamise häälest!
Siis panid paganad tema ümber püüniseid ja laotasid tema üle oma võrgu, ta püüti kinni nende augus!
Ta pandi ahelais puuri ja viidi Paabeli kuninga ette; ta viidi linnusesse, et ta häält enam ei kuulduks Iisraeli mägedel.
Su ema oli otsekui viinapuu su viinamäel, vee äärde istutatud; ta oli viljakas ja täis oksi rohke vee tõttu!
Ja tal oli tugev oks valitsuskepiks; see kasvas kõrgeks okste vahel ja paistis oma kõrguse tõttu tema paljude okste hulgast!
Aga ta kisti üles tulises vihas, paisati maha ja idatuul kuivatas ta vilja; murti ja kuivas ära ta tugev oks - tuli sõi selle!
Nüüd ta on istutatud kõrbe, kuivale ja põudsele maale!
Ta oksast puhkes tuli, mis sõi ära ta võsud ja vilja. Nõnda ei olegi tal tugevat oksa, mis kõlbaks valitsuskepiks!" See on nutulaul ja on jäänud nutulauluks.
Hesekiel 20 Ja seitsmendal aastal, viienda kuu kümnendal päeval tuli mehi Iisraeli vanemaist Jehoovalt nõu küsima, ja nad istusid mu ees.
Ja mulle tuli Jehoova sõna; ta ütles:
"Inimesepoeg, räägi Iisraeli vanematega ja ütle neile: nõnda ütleb Issand Jehoova: te olete tulnud minult nõu küsima! Nii tõesti kui ma elan, ei luba ma teid minult nõu küsida, ütleb Issand Jehoova!
Kas sa ei mõistaks neid hukka, kas sa ei mõistaks hukka, inimesepoeg? Tee neile teatavaks nende vanemate jäledused
ja ütle neile: nõnda ütleb Issand Jehoova: sel päeval, mil ma valisin Iisraeli, ma tõstsin oma käe üles vandudes Jaakobi soo seemnele ja tehes ennast neile tuttavaks Egiptusemaal; ma tõstsin oma käe üles neile vandudes ja öeldes: mina olen Jehoova, teie Jumal!
Sel päeval ma tõstsin oma käe üles, vandudes neile, et ma viin nad Egiptusemaalt maale, mille ma nende jaoks olin välja vaadanud, mis piima ja mett voolab, mis on ilusaim kõigist maadest!
Ja ma ütlesin neile: igaüks heitku ära silma ees olevad põlastusväärsed kujud, ja ärge rüvetage endid Egiptuse ebajumalatega: mina olen Jehoova, teie Jumal!
Aga nad hakkasid mulle vastu ega tahtnud mind kuulata; ükski ei heitnud ära oma silma ees olevaid põlastusväärseid kujusid ega jätnud maha Egiptuse ebajumalaid. Siis ma mõtlesin valada nende peale oma tulise viha, et vaigistada nende kallal oma viha keset Egiptusemaad!
Aga ma talitasin oma nime pärast, et seda ei teotataks paganate silmis, kelle keskel nad olid, kelle silme ees ma olin ennast neile tutvustanud, viies nad Egiptusemaalt välja.
Ma tõin nad välja Egiptusemaalt ja viisin nad kõrbe.
Ma andsin neile oma seadlused ja õpetasin neid tundma oma kohtuseadusi, mida inimene peab täitma, et ta nende varal võiks elada.
Ja ma andsin neile ka oma hingamispäevad kui märgi minu ja nende vahel, et nad teaksid, et mina olen Jehoova, kes neid pühitseb!
Aga kõrbes hakkas Iisraeli sugu mulle vastu: nad ei käinud mu seadluste järgi ja hülgasid mu kohtuseadused, mida inimene peab täitma, et ta nende varal võiks elada; ja nad teotasid väga mu hingamispäevi. Siis ma mõtlesin valada oma tulise viha nende peale kõrbes, et teha neile lõpp!
Aga ma talitasin oma nime pärast, et seda ei teotataks paganate silmis, kelle nähes ma olin nad välja toonud!
Siis tõstsin mina ka kõrbes oma käe üles neile vandudes, et ma ei vii neid maale, mille ma olin neile andnud, mis piima ja mett voolab, mis on ilusaim kõigist maadest,
sellepärast et nad hülgasid mu kohtuseadused ega käinud mu seadluste järgi, vaid teotasid mu hingamispäevi, sest nende süda käis nende ebajumalate järel.
Aga mu silm andis neile armu, nõnda et ma kõrbes neid ei hävitanud ega teinud neile lõppu!
Ja ma ütlesin kõrbes nende lastele: ärge käige oma vanemate seadluste järgi, ärge pidage nende kohtuseadusi ja ärge rüvetage endid nende ebajumalatega!
Mina olen Jehoova, teie Jumal, käige minu seadluste järgi, pidage minu kohtuseadusi ja täitke neid
ja pühitsege minu hingamispäevi, et need oleksid märgiks minu ja teie vahel, teadmiseks teile, et mina olen Jehoova, teie Jumal!
Aga lapsed hakkasid mulle vastu, nad ei käinud mu seadluste järgi ega pidanud mu kohtuseadusi, et nad oleksid teinud nende järgi, mida inimene peab tegema, et ta nende varal võiks elada; nad teotasid mu hingamispäevi! Siis ma mõtlesin valada oma tulise viha nende peale, et vaigistada oma viha nende kallal kõrbes!
Aga ma tõmbasin oma käe tagasi ja talitasin oma nime pärast, et seda ei teotataks paganate silmis, kelle nähes ma olin nad välja toonud!
Siis ma tõstsin ka kõrbes oma käe üles neile vandudes, et ma pillutan nad paganate sekka ja puistan nad laiali mööda maid,
sellepärast et nad ei olnud teinud mu kohtuseaduste järgi, vaid olid hüljanud mu seadlused ja olid teotanud mu hingamispäevi ja et nende silmad olid olnud nende vanemate ebajumalate poole!
Siis andsin ka mina neile seadlused, mis ei olnud head, ja kohtuseadused, mille varal nad ei saanud elada!
Ma lasksin nad saada rüvedaks nende ohvriandide läbi, kui nad kõik esmasündinud lasksid tulest läbi käia; ma kohutasin neid, et nad tunneksid, et mina olen Jehoova!
Seepärast räägi Iisraeli sooga, inimesepoeg, ja ütle: nõnda ütleb Issand Jehoova: veel sellegagi on teie vanemad mind teotanud, et nad ei olnud mulle truud!
Kui ma olin nad toonud maale, mille pärast olin oma käe üles tõstnud neile vandudes, et ma annan selle neile, ja nad nägid mõnd kõrgemat küngast või mõnd leherikast puud, siis nad ohverdasid seal oma tapaohvreid ja viisid sinna oma pahameelt tekitava ohvrianni; nad tegid seal oma uimastuslõhna ja valasid sinna oma joomaohvreid.
Siis ma ütlesin neile: mis ohvriküngas see on, kuhu te lähete? Ja sellepärast nimetatakse seda tänapäevani ohvrikünkaks.
Seepärast ütle Iisraeli soole: nõnda ütleb Issand Jehoova: kas tahate endid rüvetada oma vanemate viisil ja truudust murdes käia nende põlastusväärsuste järel?
Te rüvetate endid tänapäevani kõigi oma ebajumalatega, tuues oma ohvriande, lastes oma lapsi tulest läbi käia. Ja mina peaksin teid lubama minult nõu küsida, oh Iisraeli sugu! Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jehoova, ei luba ma teid mind küsitleda!
Ja see, mis teile on meelde tulnud, ei sünni iialgi, see, mis te ütlete: "Olgem paganate sarnased, muude maade suguvõsade sarnased, teenides puud ja kivi!"
Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jehoova, tahan ma teid tõepoolest valitseda vägeva käe ja väljasirutatud käsivarrega ning väljavalatud tulise vihaga!
Ja ma toon teid ära rahvaste seast ja kogun teid maadest, kuhu teid on pillutatud, vägeva käe ja väljasirutatud käsivarrega ning tulise vihaga!
Ja ma viin teid rahvaste kõrbe ning käin seal teiega kohut pale palge vastu!
Otsekui ma käisin kohut teie vanematega Egiptusemaa kõrbes, nõnda ma käin kohut teiega, ütleb Issand Jehoova!
Ma lasen teid läbi käia vitsa alt ja viin teid lepingusidemesse!
Ma eraldan teie seast vastupanijad ja minu vastu ülesastujad: ma toon nad välja maalt, kus nad asuvad, aga Iisraeli maale nad ei tule; ja te peate tundma, et mina olen Jehoova!
Aga teie, Iisraeli sugu, nõnda ütleb Issand Jehoova: minge ja teenige igaüks oma ebajumalaid; aga pärast seda te tõepoolest kuulate mind ega teota enam mu püha nime oma ohvriandide ja ebajumalatega!
Sest minu pühal mäel, Iisraeli kõrgel mäel, ütleb Issand Jehoova, teenib mind kogu Iisraeli sugu tervikuna maal; seal on mul neist hea meel ja seal ma nõuan teie tõstelõive ja teie uudseande ühes kõigi teie pühade andidega.
Otsekui meeldivast lõhnast, nõnda on mul hea meel teist, kui ma viin teid ära rahvaste seast ja kogun teid maadest, kuhu teid on pillutatud; ja ma näitan ennast pühana teie juures paganate silma ees!
Ja te peate tundma, et mina olen Jehoova, kui ma toon teid Iisraeli pinnale, maale, mille pärast ma oma käe vandudes üles tõstsin, et ma annan selle teie vanemaile!
Ja seal te peate mõtlema oma teede ja kõigi oma tegude peale, millega te endid olete rüvetanud; siis te tunnete iseeneste ees tülgastust kõigi oma kuritegude pärast, mis te olete teinud!
Ja te peate tundma, et mina olen Jehoova, kui ma teiega nõnda talitan oma nime pärast, aga mitte teie pahade eluviiside ja hukatuslike tegude kohaselt, oh Iisraeli sugu, ütleb Issand Jehoova!"
Heebrealaste 10 Käsk, olles ainult tulevaste hüvede vari, aga mitte asjade täiskuju ise, ei või iialgi samade igaaastaste ohvritega, mida ühtelugu ohverdatakse, teha täiuslikuks nende toojaid,
sest eks muidu oleksid ju ohvrite toomised lõppenud, sellepärast et neil, kes toimetavad jumalateenistust, ei oleks enam mingit patust südametunnistust, kui nad kord on puhtaks tehtud.
Ent ohvritega tuletatakse iga aasta patte meelde.
Sest on võimatu, et härgade ja sikkude veri võib patud ära võtta.
Sellepärast ta maailma tulles ütleb: "Ohvrit ega andi sa ei tahtnud, aga sa valmistasid mulle ihu:
põletus- ja patuohvrid ei olnud sulle meelepärast!
Siis ma ütlesin: vaata, ma tulen - rullraamatus on minust kirjutatud - tegema su tahtmist, oh Jumal!"
Kuna ta eespool ütleb: "Ohvreid ja ande ning põletus- ja patuohvreid sa ei tahtnud ega olegi need su meele järgi, kuigi neid käsu järgi tuuakse",
siis ütleb ta pärast: "Vaata, ma tulen tegema su tahtmist!" Sellega ta tunnistab tühjaks esimese ohvri, et panna kehtima teine.
Selles tahtmises oleme meiegi pühitsetud Jeesuse Kristuse ihu ohvriga ühel hoobil.
Ja iga preester seisab päevast päeva oma ametis ja ohverdab sageli samu ohvreid, mis iialgi ei või patte ära võtta;
aga tema, kui ta üheainsa ohvri oli viinud pattude eest, on istunud jäädavalt Jumala paremale käele
ja ootab nüüd ainult, kuni ta vaenlased pannakse tema jalgealuseks järiks.
Sest ühe ohvriga on ta jäädavalt teinud täiuslikeks need, keda pühitsetakse.
Seda tunnistab meile ju ka Püha Vaim; sest kui ta oli öelnud:
"Niisugune on leping, mille ma teen nendega pärast neid päevi, ütleb Issand: ma panen neile südamesse oma käsud ja kirjutan need neile meelde
ega mäleta enam nende patte ja ülekohtutegusid!"
Aga kus need on andeks antud, seal ei ole enam tarvis ohvrit nende eest.