Eestikeelne Piibel 1968
Psalm 88 Mu tuttavad sa oled ajanud minust eemale ja oled mind teinud neile jäleduseks, ma olen kinni ega pääse välja!Mu silmad on otsa jäänud mu viletsuse pärast; sind, Jehoova, ma hüüan appi kogu päeva, ma laotan välja oma käed sinu poole!
Kas sina teed imet surnutele? Või tõusevad kadunud üles sind kiitma? Sela.
Kas jutustatakse hauas sinu heldusest, kadupaigas sinu ustavusest?
Kas tuntakse pimeduses sinu imetöid ja su õigust unustuse maal?
Aga mina hüüan sind appi, Jehoova! Ja mu palve jõuab vara su ette!
Miks sina, Jehoova, heidad ära mu hinge ja paned oma palge mu eest varjule?
Ma olen vilets ja vaagun hinge oma noorest east, ma kannan su koledusi, olen nõutu!
Sinu vihaleegid käivad mu üle, su hirmutused hukutavad mind;
need ümbritsevad mind nagu vesi iga päev, need tiirlevad mu ümber üheskoos!
Hoosea 6 Tulge, pöördugem Jehoova poole, sest tema on meid murdnud ja tema parandab meid; tema on meid löönud ja tema seob meid!
Tema teeb meid elavaks kahe päevaga, kolmandal päeval ta aitab meid üles ja me võime elada tema palge ees!
Tundkem siis, püüdkem tunda Jehoovat: tema tulek on kindel nagu koit; tema tuleb meile nagu vihm, otsekui kevadine vihm, mis kastab maad!
Mis ma teen sinuga, Efraim? Mis ma teen sinuga, Juuda? Sest teie osadus on nagu hommikune pilv, varakult kaduva kaste sarnane!
Sellepärast ma olen raiunud prohvetite läbi, olen tapnud oma suu sõnadega, ja nagu valgus on tulnud otsused su kohta!
Sest mulle meeldib osadus, aga mitte ohver, ja Jumala tundmine rohkem kui põletusohvrid!
Aga Aadamis nad rikkusid lepingu, seal olid nad mu vastu truuduseta!
Gilead on kurjategijate linn, nende jäljed on verised!
Ja nagu varitsevad röövlid on preestrite jõuk: nad tapavad Sekemi teel, nad teevad tõesti häbitegu!
Iisraeli soo keskel ma olen näinud hirmsaid asju: seal on Efraimi hooratöö - Iisrael on ennast roojastanud!
Ka sinule, Juuda, on seatud lõikus, kui ma pööran oma rahva saatuse!
Hoosea 7 Kui ma teen Iisraeli terveks, siis saavad avalikuks Efraimi süü ja Samaaria kuriteod; sest nad teevad pettust, varas tungib sisse ja väljas läheb röövjõuk retkele!
Aga nad ei mõtle oma südames, et ma pean meeles kõik nende kuriteod; nüüd piiravad neid nende teod, need on minu palge ees!
Oma kurjusega nad rõõmustavad kuningat ja oma valedega vürste!
Nad kõik on abielurikkujad; nad on nagu küdev küpsetusahi, mille tule pagar jätab kohendamata taigna sõtkumisest hapnemiseni!
Meie kuninga päeval on vürstid hõõguvast viinast haiged! Ta lööb pilkajatega kätt!
Sest nende sisemus on otsekui küpsetusahi, neil põleb süda sees; nende viha hõõgub kogu öö, aga hommikul lööb lõkkele otsekui tuleleek!
Nad kõik on kuumad otsekui küpsetusahi ja nad neelavad oma kohtumõistjaid; kõik nende kuningad on langenud, ükski neist ei hüüa minu poole!
Efraim seguneb rahvaste hulka; Efraim on nagu kook, millel ei ole pööratud teist külge!
Võõrad söövad tema jõu, aga tema ise ei märkagi; temale on puistatud halle juukseid, aga tema ise ei teagi!
Iisraeli kõrkus tunnistab tema enese vastu; nad ei pöördu Jehoova, oma Jumala poole ega otsi teda kõigest hoolimata!
Efraim on otsekui tuvi, kohtlane ja taipamatu; nad kutsuvad Egiptust, nad lähevad Assurisse!
Aga kui nad lähevad, siis ma laotan nende peale oma võrgu, ma toon nad alla nagu taeva linnud; ma karistan neid, nagu nende koguduses on kuulutatud!
Häda neile, sest nad põgenevad minu juurest! Hukatus neile, sest nad astuvad üles minu vastu! Mina tahtsin neid lunastada, aga nemad räägivad mu kohta valet!
Nad ei hüüa südamest minu poole, vaid uluvad oma asemete peal! Nad lõikavad endile leinamärke vilja ja viina pärast, nad mässavad mu vastu!
Mina olen juhtinud ja kinnitanud nende käsivarsi, aga nemad kavatsevad mu vastu kurja!
Nad pöörduvad, aga mitte ülespoole, nad on otsekui lõtv amb! Nende vürstid langevad mõõga läbi oma pilkava keele pärast: sellepärast pilgatakse neid Egiptusemaal!
Rooma 7 Mis me siis ütleme? Ons käsk patt? Mitte sugugi! Ent pattu ma ei oleks tundnud muidu kui käsu kaudu; sest ma ei oleks kurjast himust midagi teadnud, kui käsk ei oleks öelnud: "Sa ei tohi himustada!"
Aga patt, saades tõuget käsust, äratas minus kõiksugu himusid; sest ilma käsuta on patt surnud.
Mina elasin enne ilma käsuta; aga kui käsusõna tuli, virgus patt ellu
ja mina surin ära, ja nõnda leiti käsusõna, mis mulle pidi olema eluks, mulle olevat surmaks.
Sest kui patt oli saanud käsusõnast tõuke, pettis ta mind ja surmas mind selle abil.
Nõnda on siis käsk püha ja käsusõna püha ja õige ja hea.
Kas siis nüüd see, mis on hea, on saanud mulle surmaks? Mitte sugugi! Vaid patt, et ta ilmneks patuna, on selle hea kaudu mulle toonud surma, et patt ise saaks üliväga patuseks käsusõna läbi.
Sest me teame, et käsk on vaimne, aga mina olen lihalik ja müüdud patu alla.
Ma ei tunne ju ära, mida ma teen; sest ma ei tee seda, mida ma tahan, vaid mida ma vihkan, seda ma teen.
Kui ma aga teen, mida ma ei taha, siis ma möönan, et käsk on hea.
Nii ei tee seda enam mitte mina, vaid patt, mis minus elab.
Sest ma tean, et minus, see on minu lihas, ei ela head. Tahet mul on, aga head teha ma ei suuda;
sest head, mida ma tahan, ma ei tee, vaid kurja, mida ma ei taha, ma teen!
Kui ma nüüd teen seda, mida ma ei taha, siis ei tee seda enam mitte mina, vaid patt, mis minus elab.
Nii ma leian eneses käsu, et kuigi ma tahan teha head, on mulle omane teha kurja.
Sest seespidise inimese poolest on mul Jumala käsust hea meel,
aga oma liikmetes ma tunnen teist käsku, mis paneb vastu mu mõistuse käsule ja võtab mind vangi patu käsu alla, mis on mu liikmetes.
Oh mind viletsat inimest! Kes päästab mind sellest surma ihust?
Tänu olgu Jumalale Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi! Nii ma siis teenin oma mõistusega Jumala käsku, aga lihaga patu käsku.