Eestikeelne Piibel 1968
Psalm 87 Korahi laste lugu ja laul. Tema alusmüür on pühadel mägedel -Jehoova armastab Siioni väravaid rohkem kui kõiki Jaakobi hooneid!
Auväärseid asju räägitakse sinu sees, sa Jumala linn! Sela.
"Ma nimetan Rahabit ja Paabelit minu tundjateks! Vaata, Vilistimaa ja Tüüros ühes Etioopiaga - need on seal sündinud!"
Siioni kohta öeldakse: "See ja teine on seal sündinud!" Ja tema, Kõigekõrgem, kinnitab teda!
Jehoova loeb ära, kui ta rahvast kirjutab raamatusse: "See on seal sündinud!" Sela.
Ja lauldes ning hüpeldes hõisatakse: "Kõik mu allikad on sinus!"
Hoosea 1 Jehoova sõna, mis tuli Hooseale, Beeri pojale Juuda kuningate Ussija, Jootami, Ahase ja Hiskija päevil ja Iisraeli kuninga Jerobeami, Joase poja päevil.
Alguses, kui Jehoova hakkas rääkima Hoosea läbi, ütles Jehoova Hooseale: "Mine võta enesele hooranaine ja sohilapsed, sest maa lahkub üha hoorates Jehoova järelt!"
Siis ta läks ja võttis enesele Gomeri, Diblaimi tütre; see sai käima peale ja tõi temale poja ilmale.
Siis ütles Jehoova talle: "Pane temale nimeks Jisreel, sest veel pisut aega ja ma tasun Jisreeli veresüü Jehu soole ning lõpetan Iisraeli soo kuningriigi!
Sel päeval ma murran katki Iisraeli ammu Jisreeli orus!"
Ja naine sai taas käima peale ja tõi tütre ilmale ning Jehoova ütles Hooseale: "Pane temale nimeks Lo-Ruhama, sest ma ei halasta enam Iisraeli soo peale, nõnda et annaksin neile andeks!
Aga Juuda soo peale ma halastan ja ma päästan nad Jehoova, nende Jumala läbi; kuid ma ei päästa neid ei ammu, mõõga ega sõja läbi, ei hobuste ega ratsanike läbi!"
Kui naine oli võõrutanud Lo-Ruhama, siis sai ta jälle käima peale ja tõi poja ilmale.
Ja Jehoova ütles: "Pane temale nimeks Lo-Ammi, sest teie ei ole minu rahvas ja mina ei ole teie päralt!
Hoosea 2 Aga ükskord on Iisraeli lapsi arvuliselt nagu mereliiva, mida ei saa mõõta ega lugeda; ja selle asemel et neile öeldi: "Teie ei ole minu rahvas!" öeldakse neile: "Elava Jumala lapsed!"
Siis kogunevad ühtekokku Juuda lapsed ja Iisraeli lapsed, panevad ühe endile peaks ja vallutavad maa, sest Jisreeli päev on suur!
Öelge oma vendadele: "Minu rahvas!" ja oma õdedele: "Teie peale on halastatud!"
Riielge oma emaga, riielge, sest ta ei ole minu naine ega ole mina tema mees! Ta eemaldagu oma näost oma hooratööd ja oma rindade vahelt oma abielurikkumised,
et ma ei kooriks teda alasti ega paneks teda seisma, nagu ta oli oma sündimise päeval; et ma ei teeks teda kõrbeks, ei paneks teda põudse maa sarnaseks ega tapaks teda januga!
Ja ma ei halasta tema laste peale, sest need on sohilapsed!
Jah, nende ema on teinud hooratööd, kes neid kandis oma ihus, on elanud häbiväärselt; sest ta ütles: "Ma käin oma armastajate järel, kes annavad mulle leiba ja vett, villu ja linu, õli ja jooki!"
Seepärast, vaata, ma tõkestan kibuvitstega tema tee ja ehitan temale müüri, et ta ei leiaks oma radu!
Ja ta ajab taga oma armukesi, aga ei saa neid kätte; ta otsib neid, aga ei leia. Siis ta ütleb: "Ma lähen ja pöördun tagasi oma esimese mehe juurde, sest mul oli siis parem kui nüüd!"
Aga ta ei tea, et mina andsin temale vilja, viina ja õli, andsin temale palju hõbedat ja kulda, millest nad tegid Baali!
Seepärast ma võtan tagasi oma vilja, kui selle aeg on käes, ja oma viina vastaval ajal; ma kisun ära oma villa ja lina, mis pidid katma tema alastust!
Nüüd ma paljastan tema häbeme ta armukeste silme ees ja ükski ei päästa teda minu käest!
Ma lõpetan kõik ta rõõmu, tema pidustused, noorkuud ja hingamispäevad ja kõik ta pühad!
Ja ma hävitan tema viina- ja viigipuud, mille kohta ta ütles: "Need on minu kingitused, mis mu armukesed mulle on andnud!" Mina teen need metsikuks ja metselajad söövad neist!
Ja ma karistan teda päevade pärast, mis kuulusid baalidele, mil ta suitsutas neile, ehtis ennast oma rõngaste ja ehetega ning läks järele oma armukestele, aga unustas mind, ütleb Jehoova!
Seepärast, vaata, meelitan mina teda, viin ta kõrbe ja räägin tema meele järgi!
Sealt alates annan ma temale ta viinamäed ja lootuse ukseks Aakori oru; siis ta läheb sinna, nagu oma nooruspäevil, nagu siis, kui ta tuli Egiptusemaalt!
Sel päeval, ütleb Jehoova, sa hüüad mind: "Minu mees!" ega hüüa mind enam: "Minu Baal!"
Ma kõrvaldan tema suust baalide nimed ja enam ei meenutata neid nimepidi!
Ja sel päeval ma teen nende heaks lepingu metsloomade, taeva lindude ja maa roomajatega; ammu, mõõga ja sõja ma murran maalt ja nad võivad elada julgesti!
Ja ma kihlan sind enesele igaveseks ajaks; ma kihlan sind enesele õiguse ja kohtu pärast, armastuse ja halastuse pärast!
Ma kihlan sind enesele usu pärast ja sina pead tundma Jehoovat!
Sel päeval ma kuulan, ütleb Jehoova: mina kuulan taevaid ja need kuulavad maad;
maa kuulab vilja, viina ja õli ja need kuulavad Jisreeli!
Ja mina külvan teda enesele sellel maal, halastan Lo-Ruhama peale ja ütlen Lo-Ammile: "Sina oled minu rahvas!" ja tema ütleb: "Minu Jumal!""
Rooma 6 Mis me nüüd ütleme? Kas peame jääma patusse, et arm suureneks?
Ei milgi kombel! Meie, kes oleme ära surnud patule, kuidas peaksime veel elama selles?
Või te ei tea, et nii mitu, kui meid on ristitud Kristusesse Jeesusesse, oleme ristitud tema surmasse?
Me oleme siis surmasse ristimise kaudu ühes temaga maha maetud, et otsekui Kristus on surnuist üles äratatud Isa au läbi, nõnda meiegi käiksime uues elus.
Sest kui me oleme kasvanud ühte tema surma sarnasusega, siis saame üheks ka tema ülestõusmise sarnasusega,
kuna me seda teame, et meie vana inimene on ühes temaga risti löödud, et patuihu kaotataks, nõnda et me enam ei orjaks pattu;
sest kes on surnud, see on õigeks mõistetud patust.
Aga kui me ühes Kristusega oleme surnud, siis usume, et me ühes temaga saame ka elama.
Sest me teame, et Kristus pärast seda, kui ta surnuist üles äratati, enam ei sure; surm ei valitse enam tema üle.
Sest mis ta suri, seda ta suri patule ühe korra; aga mis ta elab, elab ta Jumalale.
Nõnda arvake teiegi endid surnud olevat patule, aga elavat Jumalale Kristuses Jeesuses.
Seepärast ärgu valitsegu siis patt teie surelikus ihus, et te kuulaksite teda tema himudes.
Ärge ka mitte andke oma liikmeid ülekohtu relviks patule, vaid andke iseendid Jumalale kui need, kes surnuist on saanud elavaks, ja oma liikmed õiguse relviks Jumalale.
Sest patt ei tohi teie üle valitseda, sellepärast et teie ei ole käsu all, vaid armu all.