Eestikeelne Piibel 1968
Psalm 89 Jehoova, vägede Jumal, kes on nii võimas kui sina, Jehoova? Ja sinu ustavus on sinu ümber!Sina valitsed mere uhkust; kui ta oma lained tõstab, vaigistad sina need!
Sina purustasid Rahabi nagu mahalöödu; oma vägeva käsivarrega sa pillutasid laiali oma vaenlased!
Sinu oma on taevas ja sinu on ka maa; maailmale ja kõigele, mis seda täidab, oled sina rajanud aluse!
Põhja ja lõuna oled sina loonud; Taabor ja Hermon laulavad hõisates sinu nimele!
Hoosea 11 Kui Iisrael oli noor, siis ma armastasin teda ja ma kutsusin oma poja Egiptusest!
Mida rohkem neid kutsuti, seda rohkem nad läksid eest ära, ohverdasid baalidele ja suitsutasid nikerdatud kujudele!
Mina õpetasin Efraimi käima, võtsin nad oma kätele, aga nad ei mõistnud, et ma tahtsin neid terveks teha!
Ma tõmbasin neid inimlike sidemetega, armastuse paeltega; ma olin neile nagu ikke kergitajaks nende kaela pealt; ma kummardasin tema juurde ja toitsin teda!
Ta peab minema tagasi Egiptusemaale ja ta kuningaks saab Assur, sest nad on tõrkunud pöördumast!
Mõõk tantsib ta linnades, lõpetab ta lobisemised ja neelab nad nende kavatsuste pärast!
Minu rahval on kalduvus minust ära pöörduda: kuigi teda kutsutakse ülespoole, ometi ei tõuse neist ükski!
Kuidas ma annaksin ära sind, Efraim, loovutaksin sind, Iisrael? Kuidas ma teeksin sind Adma sarnaseks, talitaksin sinuga nagu Seboimiga? Mu süda muutub mu sees, ühtlasi ärkab mu halastus!
Ma ei tee teoks oma tulist viha, ma ei hävita enam Efraimi, sest ma olen Jumal, aga mitte inimene, su keskel püha, ja ma ei tule põletama!
Nad hakkavad käima Jehoova järel, kes möirgab nagu lõukoer! Kui tema ise möirgab, siis tulevad ta pojad värisedes mere poolt!
Nad tulevad Egiptusest värisedes nagu linnud ja Assurimaalt nagu tuvid! Ja mina luban neid elada nende oma kodades, ütleb Jehoova!
Hoosea 12 Efraim on mind ümbritsenud valega ja Iisraeli sugu pettusega; aga Juuda tunneb veel Jumalat ja on truu Kõigepühamale!
Efraimil on tegemist tuulega ja ta ajab kogu päeva idatuult taga; vale ja vägivald kasvab, Assuriga tehakse leping ja Egiptusesse viiakse õli!
Aga Jehooval on riid Iisraeliga ja ta tahab nuhelda Jaakobit tema eluviiside pärast, tasuda temale ta tegusid mööda!
Emaihus ta haaras oma vennal kannast ja meheeas ta võitles Jumalaga!
Ta võitles ingliga ja võitis, ta nuttis ja anus teda; Peetelis ta leidis tema ja seal ta rääkis temaga -
Jehoova, vägede Jumal, Jehoova on tema nimi:
"Aga sina pöördu tagasi oma telki, hoia osadust ja õigust ja oota alati oma Jumalat!"
Kaupmees, kelle käes on väärad vaekausid, armastab tüssata!
Ja Efraim ütleb: "Ma olen ometi saanud rikkaks, olen saavutanud enesele jõukuse, kõiges mu töövaevas ei leita mulle süütegu, mis oleks patt!"
Aga mina olen Jehoova, su Jumal, Egiptusemaalt alates; ma lasen sind jälle elada telkides nagu meie kohtumispäevil!
Mina olen rääkinud prohvetitele, olen andnud palju nägemusi ja ilmutusi prohvetite läbi!
Kui Gileadis on nurjatust, siis nad hävivad tõesti; kui nad Gilgalis ohverdavad härgi, siis saab ka nende altareist kivihunnikuid põlluvagudel!
Jaakob põgenes Süüria väljadele, Iisrael orjas naise pärast, naise pärast ta hoidis karja!
Aga prohveti läbi tõi Jehoova Egiptusest Iisraeli ja prohvet hoidis teda!
Efraim on kibedasti solvanud; sellepärast jätab tema Issand ta veresüü tema enese peale ja tasub temale ta teotuse eest!
Hoosea 13 Kui Efraim rääkis, tekkis hirm, ta oli ülistatud Iisraelis; aga ta sai Baali pärast süüdlaseks ja pidi surema!
Nüüd nad teevad edasi pattu ja valmistavad enestele oma hõbedast valatud kujud, ebajumalate kujud oma kujutluse järgi, kõik sepatöö! Nad ütlevad: "Ohverdage neile!" Inimesed suudlevad vasikaid!
Seepärast nad on nagu hommikune pilv, nagu kaste, mis varakult kaob, nagu aganad, mis rehealusest tuulatakse, nagu unkast väljuv suits!
Aga mina olen Jehoova, su Jumal, Egiptusemaalt alates; sa ei tohi tunda minu kõrval muud jumalat ja ei ole muud päästjat kui mina!
Mina tundsin sind kõrbes, palavikutõve maal!
Kui nad karjas käisid, sai nende kõht täis; kui nende kõht sai täis, läks nende süda ülbeks - sellepärast nad unustasid mind!
Aga minust sai neile otsekui noor lõukoer, ma luuran tee ääres nagu panter!
Ma tulen neile kallale nagu karu, kellelt pojad on röövitud, ja ma rebestan nende rinnakorvi; koerad söövad neid siis seal ja metselajad kisuvad lõhki!
Mina hävitan sind, Iisrael! Kuigi minus oli su abi!
Kus on siis su kuningas, et ta sind päästaks kõigis su linnades, ja su kohtumõistjad, kelle puhul sa ütlesid: "Anna mulle kuningas ja vürste!"?
Oma vihas ma annan sulle kuninga ja oma raevus ma võtan ta ära!
Efraimi süütegu on kokku seotud, tema patt on tallele pandud!
Tema pärast tulevad sünnitusvalud: ta on mõistmatu laps, sest ta ei asu õigel ajal emakasuudmesse!
Kas peaksin nad vabastama põrgu käest? Kas peaksin nad lunastama surmast? Surm, kus on su okkad? Põrguhaud, kus on su astel? Kaastunne on peidus mu silme eest!
Kuigi ta tarnade keskel on viljakas, tuleb idatuul, tõuseb kõrbest Jehoova tuul: tema kaev kuivab ja allikas taheneb; riisutakse varandus, kõik väärtasjad!
Hoosea 14 Samaaria peab kandma karistust, sest ta on vastu pannud oma Jumalale: nad langevad mõõga läbi, nende lapsed rebitakse tükkideks ja nende rasedad lõigatakse lõhki!
Pöördu, Iisrael, Jehoova, oma Jumala juurde, sest sa oled komistanud omaenese süü läbi!
Võtke enestega ühes sõnad ja pöörduge Jehoova poole, öelge temale: "Anna andeks kõik süü, võta vastu, mis on hea! Me toome oma huulte vilja!
Assur ei päästa meid, me ei taha sõita hobuste seljas ja me ei ütle enam oma kätetööle: "Meie jumal!" sest sinu juures leiab halastust ka vaenelaps!"
Mina parandan nende taganemise, ma armastan neid heast meelest, sest mu viha pöördub ära nende pealt!
Ma olen Iisraelile nagu kaste: tema õitseb nagu lilleke ja juurdub otsekui Liibanoni mets!
Tema võsud levivad, tal on otse õlipuu väärikus ja Liibanoni lõhn!
Nad pöörduvad tagasi, elavad minu varju all, kasvatavad vilja ja õitsevad nagu viinapuu! Tema on kuulus nagu Liibanoni viin!
Mis on Efraimil veel tegemist ebajumalatega? Mina võtan kuulda ja juhin teda! Mina olen nagu haljendav küpress: minult tuleb sinu vili!
Kes on tark, mõistku seda; kes on mõistlik, võtku teatavaks; sest Jehoova teed on õiged: õiged käivad nende peal, aga üleastujad komistavad!"
Rooma 9 Ma räägin tõtt Kristuses, mina ei valeta mitte; seda tunnistab mulle mu südametunnistus Pühas Vaimus,
et mul on suur kurbus ja lõpmatu valu mu südames.
Sest ma sooviksin ise saada äraneetavaks, Kristusest lahku oma vendade heaks, kes on mu sugulased liha poolest,
kes on iisraellased, kellele kuuluvad lapseõigus ja au, ja lepingud ja käsuandmine, ja jumalateenistus ja tõotused,
kelle omad on esiisad ja kellest Kristus on pärit liha poolest, tema, kes on Jumal üle kõige, kiidetud igavesti! Aamen.
Aga ei või olla nõnda, et Jumala sõna oleks läinud tühja; sest mitte kõik need, kes põlvnevad Iisraelist, ei ole Iisrael;
ka ei ole kõik lapsed selle tõttu, et nad on Aabrahami sugu, vaid on öeldud: "Iisakist loetakse sinu sugu!"
See on: lihased lapsed, mitte need ei ole Jumala lapsed, vaid tõotuse lapsed arvatakse sooks.
Sest tõotuse sõna on see: "Ma tulen jälle aasta pärast samal ajal, ja Saaral saab olema poeg!"
Aga mitte ainult temaga, vaid ka Rebekaga oli samane lugu, kui ta ühest, see on meie esiisast Iisakist, sai käima peale.
Sest enne kui kaksikud olid sündinud ega olnud teinud midagi head ega halba, siis - selleks, et valikule vastav Jumala otsustus jääks kindlaks mitte tegude pärast, vaid kutsuja tõttu -
öeldi temale: "Vanem orjab nooremat!",
nagu ju on kirjutatud: "Jaakobit ma armastasin, aga Eesavit ma vihkasin!"
Mida me nüüd ütleme? Kas Jumal teeb ülekohut? Mitte sugugi!
Sest ta ütleb Moosesele: "Ma olen armuline, kellele ma olen armuline, ja halastan, kelle peale ma halastan!"
Nõnda siis ei olene see sellest, kes tahab, ega sellest, kes jookseb, vaid Jumalast, kes armu annab.
Sest Kiri ütleb vaaraole: "Just selleks ma olen sind õhutanud, et sinus näidata oma väge ja teha kuulsaks oma nime kogu maailmas!"
Nõnda ta siis annab armu, kellele tahab, ja paadutab, keda tahab.
Sa ehk ütled nüüd mulle: "Miks ta siis veel sõitleb? Kes võib vastu panna tema tahtele?"
Oh inimene, nii see on! Kes siis sina oled, et sa tahad vaielda Jumala vastu? Kas see, mis tehtud, ütleb oma tegijale: "Miks sa mu nõnda tegid?"
Või ei ole potissepal meelevalda savi ühest ja samast segust teha ühe astja õilsaks, teise halvaks otstarbeks?