Eestikeelne Piibel 1968
Ester 9 Ja kaheteistkümnendas kuus, see on adarikuus, selle kolmeteistkümnendal päeval, kui kuninga käsu ja tema seaduse teostamise aeg oli kätte jõudnud, sel päeval, mil juutide vaenlased lootsid saada võimust nende üle, mis aga oli muudetud, nõnda et juudid pidid saama võimust oma vihkajate üle,juudid tulid kokku oma linnades kõigis kuningas Ahasverose maades, et pista oma käsi nende külge, kes neile kurja olid soovinud; ja ükski ei suutnud neile vastu panna, sest hirm nende ees oli vallanud kõiki rahvaid.
Ja kõik maade vürstid, asehaldurid ja maavalitsejad ning kuninga ametnikud aitasid juute, sest neid oli vallanud hirm Mordokai ees.
Sest Mordokai oli kuningakojas suur, ja kuuldus temast levis kõigisse maadesse; sest see mees, Mordokai, sai üha vägevamaks.
Ja juudid lõid kõiki oma vaenlasi mõõgaga lüües, tappes ja hukates, ja nad talitasid oma vihkajatega, nagu tahtsid.
Suusa palees tapsid ja hukkasid juudid viissada meest;
ja Parsandata, Dalfon, Aspata,
Poorata, Adalja, Aridata,
Parmasta, Arisai, Aridai ja Vajesata,
Haamani, Hammedata poja, juutide vaenlase kümme poega tapeti, aga tema vara külge nad ei pistnud oma kätt.
Selsamal päeval sai Suusa palees tapetute arv kuningale teatavaks.
Ja kuningas ütles kuninganna Estrile: "Suusa palees on juudid tapnud ja hukanud viissada meest ja kümme Haamani poega. Mida nad siis küll muudes kuninga maades on teinud! Mida sa nüüd palud? See antakse sulle! Ja mis su soov veel olekski, see täidetakse!"
Ja Ester ütles: "Kui kuningas heaks arvab, siis lubatagu ka homme juutidel, kes Suusas on, talitada nagu täna. Ja kümme Haamani poega poodagu puusse!"
Ja kuningas käskis nõnda teha ning Suusas anti seadus; ja kümme Haamani poega poodi.
Ja Suusa juudid tulid kokku ka adarikuu neljateistkümnendal päeval ning tapsid Suusas kolmsada meest; aga nende vara külge nad ei pistnud oma kätt.
Ka muud juudid, kes olid kuninga maades, tulid kokku ja kaitsesid oma elu ning maksid kätte oma vaenlastele ja tapsid oma vihkajaist seitsekümmend viis tuhat; aga nende vara külge nad ei pistnud oma kätt.
See sündis adarikuu kolmeteistkümnendal päeval, aga selle neljateistkümnendal päeval nad puhkasid ning tegid selle pidu- ja rõõmupäevaks.
Aga Suusa juudid tulid kokku selle kuu kolmeteistkümnendal ja neljateistkümnendal päeval, ja nad puhkasid selle kuu viieteistkümnendal päeval ning tegid selle pidu- ja rõõmupäevaks.
Seepärast tegid juudi maamehed, kes elasid maal külades, adarikuu neljateistkümnenda päeva endile rõõmu- ja pidupäevaks, heaks päevaks, ja läkitasid üksteisele rooga.
Ja Mordokai kirjutas need sündmused üles; ja ta läkitas kirjad kõigile juutidele kuningas Ahasverose kõigis maades, niihästi ligidal kui kaugel olijaile,
kohustades neid, et nad igal aastal pühitseksid adarikuu neljateistkümnendat ja viieteistkümnendat päeva
kui päevi, mil juudid said rahu oma vaenlastest, ja kuud, mil nende mure muutus rõõmuks ja lein pidupäevaks; nad pidid need tegema pidu- ja rõõmupäevadeks ning läkitama üksteisele rooga ja vaestele ande.
Ja juudid võtsid tavaks, mida nad juba olid hakanud tegema ja millest Mordokai neile kirjutas.
Kuna agaglane Haaman, Hammedata poeg, kõigi juutide vaenlane, oli kavatsenud juute hukata ja oli puuri, see on liisku heitnud nende tagakiusamiseks ja hukkamiseks -
ent asja jõudes kuninga ette oli tema kirjalikult käskinud, et Haamani kuri kavatsus, mille ta juutide vastu oli sepitsenud, tuleks ta enese pea peale, ja et tema ja ta pojad puusse poodaks -
siis nimetasid nad neid päevi puurimiks, sõna "puur" järgi. Seepärast, vastavalt kõigile selle kirja sõnadele ja vastavalt sellele, mida nad ise olid näinud ja mis neile oli juhtunud,
seadsid ja võtsid juudid muutmatuks kohustuseks ja tavaks iseendile ja oma järeltulijaile ja kõigile nendega liitujaile, igal aastal pühitseda neid kaht päeva vastavalt eeskirjale ja määratud ajale,
ja et neid päevi meenutaks ja pühitseks iga rahvapõlv ja iga suguvõsa igal maal ja igas linnas, et need puurimipäevad ei kaoks juutide hulgast ja et mälestus neist ei lakkaks nende järeltulijail.
Ja kuninganna Ester, Abihaili tütar, kirjutas juut Mordokai võimust, et kinnitada seda teist puurimikirja.
Ja kirjad läkitati kõigile juutidele Ahasverose kuningriigi saja kahekümne seitsmel maal sõbralike ja usaldusväärsete sõnadega,
et neid puurimipäevi peetaks määratud ajal, nagu juut Mordokai ja kuninganna Ester olid need neile seadnud ja nagu nad ise endile ja oma järeltulijaile olid korraldusi teinud paastu ja kaebehüüu asjus.
Nõnda kinnitas Estri käsk need puurimi eeskirjad, ja need kirjutati raamatusse.
Ester 10 Ja kuningas Ahasveros pani töökohustuse peale maale ja mere saartele.
Ja kõik tema võimsuse ja vägevuse teod ning täpsed andmed Mordokai suurusest, kuidas kuningas teda ülendas - eks need ole kirja pandud Meeda ja Pärsia kuningate Ajaraamatus?
Sest juut Mordokai oli kuningas Ahasverosest järgmine mees, ta oli juutidele suur ja oma paljudele vendadele armas, kes taotles oma rahvale head ja kõneles kogu oma soo hüvanguks.
Õpetussõnad 30 On neid, kes neavad oma isa ega õnnista oma ema!
On neid, kes iseenese silmis on puhtad, kuid ei ole oma saastast puhtaks pestud!
On neid - ah, kui ülbed on nende silmad ja kui kõrgele on tõstetud nende silmalaud!
On neid, kelle hambad on mõõgad ja lõualuud noad, et süüa viletsaid maalt ja vaeseid inimeste hulgast!
Verekaanil on kaks tütart: anna! anna! Kolm asja on, mis ei saa täis, neli, mis ei ütle: küllalt!:
surmavald, viljatu üsk, maa, mis ei saa küllaldaselt vett, ja tuli, mis iialgi ei ütle: aitab!
Silma, mis irvitab isa ja põlgab elatanud ema, peavad kaarnad jõe ääres välja nokkima ja kotka pojad sööma!
Kolm asja on mulle väga imelised, jah, neli on, mida ma ei mõista:
kotka tee taeva all, mao tee kalju peal, laeva tee keset merd ja mehe tee neitsi juurde!
Niisugune on abielurikkuja naise tee: ta sööb ja pühib suu puhtaks ning ütleb: "Ma pole kurja teinud!"
Kolme asja all väriseb maa, jah, nelja all, mida see ei suuda taluda:
sulase all, kui ta saab kuningaks, ja jõleda all, kui tal on külluses leiba,
vihatud naise all, kui ta saab mehele, ja ümmardaja all, kui ta kõrvale tõrjub oma emanda!
Ilmutuse 5 Ja ma nägin selle paremas käes, kes istus aujärjel, rullraamatut, täis kirjutatud seestpoolt ja väljastpoolt ja kinni pandud seitsme pitseriga.
Ja ma nägin vägevat inglit; see kuulutas suure häälega: "Kes on vääriline avama seda raamatut ja lahti võtma selle pitsereid?"
Ja ükski ei võinud ei taevas ega maa peal ega maa all avada raamatut ega vaadata sinna sisse.
Ja mina nutsin väga, et kedagi ei leitud väärt olevat avama raamatut ja vaatama sinna sisse.
Ja üks vanemaist ütles mulle: "Ära nuta! Vaata, lõukoer Juuda suguharust, Taaveti juur, on võitnud nii, et tema võib avada raamatu ja lahti võtta selle seitse pitserit!"
Ja ma nägin keset aujärge ja nelja olendit ja keset vanemaid seismas Talle, kes oli otsekui tapetud; ja tal oli seitse sarve ja seitse silma, mis on Jumala seitse vaimu, kes on läkitatud kogu ilmamaale.
Ja ta tuli ja võttis raamatu selle paremast käest, kes istus aujärjel.
Ja kui ta oli võtnud raamatu, siis need olendid ja need kakskümmend neli vanemat heitsid maha Talle ette, ja igaühel oli käes kannel ja kuldkausid, täis suitsutusrohte; need on pühade palved.
Ja nad laulsid uut laulu ning ütlesid: "Sina oled väärt võtma raamatut ja lahti tegema selle pitsereid, sest sina oled olnud tapetud ja oled oma verega Jumalale ostnud inimesi kõigist suguharudest ja keeltest ja rahvaist ja paganahõimudest
ja oled nad teinud kuningriigiks ja preestriks meie Jumalale, ja nad valitsevad maa peal."
Ja ma nägin ja kuulsin paljude inglite häält aujärje ja olendite ja vanemate ümbert; ja nende arv oli kümme tuhat korda kümme tuhat ja tuhat korda tuhat.
Ja need ütlesid suure häälega: "Tall, kes on tapetud, on väärt võtma väge ja rikkust ja tarkust ja rammu ja au ja austust ja kiitust!"
Ja kõike loodut, mis on taevas ja maa peal ja maa all ja meres, ja kõike, mis nendes on, kuulsin ma ütlevat: "Sellele, kes istub aujärjel, ja Tallele olgu kiitus ja au ja austus ja vägi ajastute ajastuteni!"
Ja need neli olendit ütlesid: "Aamen!" Ja vanemad heitsid maha ja kummardasid.