Eestikeelne Piibel 1968
Esra 8 Ma kogusin nad jõe äärde, mis Ahava poole voolab, ja me olime seal kolm päeva leeris; aga kui ma vaatlesin rahvast ja preestreid, siis ei leidnud ma seal ühtki Leevi poegadest.Siis ma läkitasin peamehed Elieseri, Arieli, Semaja, Elnatani, Jaaribi, Elnatani, Naatani, Sakarja ja Mesullami ning õpetajad Joojaribi ja Elnatani,
ja käskisin neid minna Iddo juurde, kes oli peamees Kaasifja paikkonnas; ma panin neile sõnad suhu, mis nad pidid rääkima Iddole ja tema vendadele, kes asusid Kaasifja paikkonnas, et nad saadaksid meile teenreid meie Jumala koja jaoks.
Ja nad saatsid meile, kuna meie Jumala hea käsi oli meie peal, ühe aruka mehe, Iisraeli poja Leevi poja Mahli poegadest, Serebja, tema pojad ja vennad - kaheksateist meest;
ja Hasabja ja ühes temaga Jesaja, Merari poegadest, tema vennad ja nende poja - kakskümmend;
ja templisulaseist, keda Taavet ja vürstid olid pannud leviite teenima, kakssada kakskümmend templisulast, kõik nimeliselt mainitud.
Ja ma kuulutasin seal Ahava jõe ääres paastu, et me alandaksime iseendid oma Jumala ees ja paluksime temalt õnnelikku teekonda enestele ja oma lastele ja kogu oma varale.
Sest mul oli häbi kuningalt küsida sõjaväge ja ratsanikke, et need kaitseksid meid teekonnal vaenlaste vastu, vaid me rääkisime kuningaga ja ütlesime: "Meie Jumala käsi on heana kõigi peal, kes teda otsivad, aga tema võim ja viha on kõigi vastu, kes tema hülgavad!"
Nõnda me paastusime ja otsisime selles asjas abi oma Jumalalt, ja tema kuulis meie palvet.
Ja ma valisin ülemaist preestreist kaksteist, lisaks Serebja, Hasabja ja ühes nendega kümme nende vendadest.
Siis ma vaagisin neile hõbeda ja kulla ja riistad, tõstelõivu meie Jumala kojale, mis kuningas ja tema nõuandjad ja vürstid ning kogu seal olev Iisrael olid andnud.
Ma vaagisin neile kätte kuussada viiskümmend talenti hõbedat, saja talendi eest hõberiistu ja sada talenti kulda;
kakskümmend kuldkarikat, tuhat adarkoni väärt, ja kaks hästi hiilgavat vaskriista, kallid nagu kuld.
Ja ma ütlesin neile: "Teie olete pühitsetud Jehoovale, nõndasamuti on pühitsetud ka riistad; hõbe ja kuld on vabatahtlik and Jehoovale, teie vanemate Jumalale.
Valvake ja hoidke neid, kuni te need vaete ülemate preestrite ja leviitide ning Iisraeli perekondade peameeste ees Jeruusalemmas Jehoova koja kambritesse!"
Siis võtsid preestrid ja leviidid vastu vaetud hõbeda ja kulla ning riistad, et neid viia Jeruusalemma meie Jumala kotta.
Ja me läksime Ahava jõe äärest teele esimese kuu kaheteistkümnendal päeval, et minna Jeruusalemma; meie Jumala käsi oli meie peal ja ta päästis meid vaenlaste ja teeröövlite käest.
Ja me tulime Jeruusalemma ning viibisime seal kolm päeva.
Aga neljandal päeval vaeti hõbe ja kuld ning riistad meie Jumala kotta, preester Meremoti, Uurija poja kätte; ja ühes temaga oli Eleasar, Piinehasi poeg; ja ühes nendega olid leviidid Joosabad, Jeesua poeg, ja Nooadja, Binnui poeg.
Kõik loeti ja vaeti üle ja kõik, mis vaeti, pandi siis kirja.
Vangist tulnud asumisele saadetud ohverdasid põletusohvriks Iisraeli Jumalale kaksteist härjavärssi kogu Iisraeli eest, üheksakümmend kuus jäära, seitsekümmend seitse oinastalle ja kaksteist patuohvri sikku - kõik põletusohvriks Jehoovale.
Ja nad andsid kuninga käsu üle kuninga asehaldureile ja maavalitsejaile siinpool Frati jõge, ja need aitasid rahvast ning Jumala koda.
Esra 9 Kui see oli korda saadetud, siis astusid mu juurde vürstid, öeldes: "Iisraeli rahvas ning preestrid ja leviidid ei ole endid eraldanud teiste maade rahvaist ja nende jäledusist - kaananlastest, hetiitidest, perislastest, jebuuslastest, ammonlastest, moabiitidest, egiptlastest ja emorlastest,
sest nad on nende tütreist võtnud naisi enestele ja oma poegadele, ja nõnda on püha seeme segunenud teiste maade rahvastega. Aga vürstide ja eestseisjate käsi on selles jumalavallatuses esimene olnud!"
Kui ma sellest asjaolust kuulsin, siis ma käristasin lõhki oma riided ja ülikuue, katkusin oma juukseid ja habet ning istusin masendunult.
Ja minu juurde kogunesid kõik, kes kartsid Iisraeli Jumala sõnu vangide jumalavallatuse pärast, mina aga istusin masendunult kuni õhtuse ohvrini.
Aga õhtuse ohvri ajal ma tõusin oma alandusest; lõhkikäristatud riideis ja ülekuues ma langesin põlvili ja sirutasin käed Jehoova, oma Jumala poole
ning ütlesin: "Mu Jumal! Ma häbenen ja mul on piinlik tõsta oma palet sinu poole, mu Jumal! Sest meie pahateod ulatavad meil üle pea ja meie süü on tõusnud taevani!
Oma vanemate päevist kuni tänapäevani me oleme suured süüdlased, ja meie pahategude pärast on meid, meie kuningaid ja meie preestreid antud teiste maade kuningate kätte, mõõga kätte, vangideks ja riisutavaiks, ja meie näod on olnud täis häbi nagu tänagi!
Nüüd on küll üürikeseks silmapilguks Jehoovalt, meie Jumalalt, meile arm osaks saanud, et ta meile on jätnud pääsenuid ja on meile andnud vaia oma pühas paigas, et meie Jumal saaks valgustada meie silmi ja anda meile pisut elu meie orjuses!
Sest orjad me oleme, aga meie orjuseski ei ole meie Jumal meid hüljanud, vaid on oma helduse meie poole pööranud Pärsia kuningate ees, et meid elustada meie Jumala koja püstitamiseks ja selle varemete üles ehitamiseks, ja et anda meile kaitsemüür Juudamaal ja Jeruusalemmas!
Ja nüüd, meie Jumal, mida peaksime selle peale ütlema, et me oleme hüljanud sinu käsud,
mis sa andsid oma sulaste, prohvetite läbi, öeldes: maa, mida te lähete pärima, on mittepuhas maa teiste maade rahvaste jäleduste pärast, millega nad selle oma roojasuses on täitnud otsast otsani?
See on põhjuseks, miks te ei tohi anda oma tütreid nende poegadele ega võtta nende tütreid oma poegadele; ja te ei tohi iialgi otsida nende õnne ja heaolu, et võiksite saada tugevaks ja süüa maa headusest ning jätta see oma lastele igaveseks pärandiks!
Ja pärast kõike seda, mis meie peale on tulnud meie kurjade tegude ja meie suure süü tõttu - ometi oled sina, meie Jumal, arvestanud meie pahateod vähemaks ja oled meile andnud pääsenuid, nagu need -
kas peaksime jälle tühistama su käsud ja saama langudeks nende jäledate rahvastega? Kas sa mitte ei vihastu lõplikult meie peale, nõnda et ükski ei jää üle ega pääse?
Jehoova, Iisraeli Jumal, sina oled õiglane, et täna on meist veel pääsenuid järele jäänud! Vaata, me oleme sinu ees oma süüga, kuigi selle tõttu ei võiks ükski seista sinu ees!"
Õpetussõnad 31 Lemueli, Massa kuninga sõnad, millega ta ema teda õpetas:
"Mis oleks mul sulle öelda, mu poeg, mu üsaskantud poeg, mu tõotusepoeg?
Ära anna oma rammu naistele, oma teid nende hooleks, kes hävitavad kuningaid!
Ei sünni kuningail, Lemuel, ei sünni kuningail juua viina ega vürstidel himustada vägijooki,
et nad juues ei unustaks seadust ega väänaks kõigi vaeste õigust!
Andke vägijooki norutajale ja viina sellele, kelle hing on kibestunud,
et ta jooks ja unustaks oma vaesuse ega mõtleks enam oma vaevale!
Ava oma suu keeletu heaks, õiguse tegemiseks kõigile tõbistele!
Ava oma suu, mõista õiglast kohut, tee õigust viletsale ja vaesele!
Ilmutuse 14 Ja ma nägin, ja vaata, Tall seisis Siioni mäel ja ühes temaga sada nelikümmend neli tuhat, kellele oli otsaesisele kirjutatud tema Isa nimi.
Ja ma kuulsin häält taevast otsekui hulga vete kohisemist ja nagu suure müristamise häält; ja hääl, mida ma kuulsin, oli otsekui kandlelööjate hääl, kes löövad oma kandleid.
Ja nemad laulsid uut laulu aujärje ees ja nende nelja olendi ja vanemate ees. Ja ükski ei võinud seda laulu õppida kui aga need sada nelikümmend neli tuhat, kes on ära ostetud ilmamaalt.
Need on need, kes endid ei ole rüvetanud naistega, sest nad on neitsilikud; need on, kes Talle järgivad, kuhu ta iganes läheb; need on inimeste seast ära ostetud esianniks Jumalale ja Tallele,
ja nende suust ei ole leitud kavalust; nemad on veatud.
Ja ma nägin teist inglit lendavat kesktaeva kohal; sellel oli igavene evangeelium, et armuõpetust kuulutada neile, kes elavad maa peal, ja kõigile rahvahõimudele ja suguharudele ja keeltele ja rahvastele.
Ja ta ütles suure häälega: "Kartke Jumalat ja andke temale austust, sest on tulnud tema kohtutund, ja kummardage teda, kes on teinud taeva ja maa ja mere ja veteallikad!"
Ja veel teine ingel järgnes temale ning ütles: "Langenud, langenud on suur linn Baabülon, kes oma hooruskiima viinaga on jootnud kõiki rahvaid!"
Ja veel kolmas ingel järgnes neile ning ütles suure häälega: "Kui keegi kummardab metsalist ja tema kuju ja võtab tema märgi oma otsaesisele või oma käe peale,
siis see saab ka juua Jumala kange viha viinast, mis segamata on valatud tema viha karikasse; ja teda peab vaevatama tules ja väävlis pühade inglite ees ja Talle ees.
Ja nende valu suits tõuseb üles ajastute ajastuteni; ja ei ole rahu päevad ega ööd neil, kes kummardavad metsalist ja tema kuju ega neil, kes vastu võtavad tema nime märgi.
Siin on pühade kannatlikkus; siin on need, kes peavad Jumala käske ja Jeesuse usku!"
Ja ma kuulsin häält taevast ütlevat: "Kirjuta: õndsad on surnud, kes Issandas surevad nüüdsest peale; tõesti, ütleb Vaim, nad hingavad oma vaevadest, sest nende teod lähevad nendega ühes!"