Eestikeelne Piibel 1968
Psalm 86 Õpeta mulle, Jehoova, oma teed; ma tahan käia su tões! Kinnita mu süda kartma sinu nime!Ma ülistan sind kõigest südamest, Issand, mu Jumal, ja austan su nime igavesti!
Sest su heldus on suur minu vastu, ja sa oled mu hinge üles tõmmanud surmavalla sügavusest!
Jumal! Ülbed on tõusnud mu vastu, ja vägivaldsete jõuk püüab mu hinge; kuid sind nad ei pane tähele!
Ent sina, Issand, oled halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ning rikas heldusest ja tõest!
Kaldu mu poole ja ole mulle armuline; anna oma sulasele oma tugevus ja aita oma ümmardaja poega!
Tee mulle tunnustäht mu heaks, et mu vihkajad näeksid ja häbeneksid, et sina, Jehoova, oled aidanud ja mind trööstinud!
Aamos 6 Häda muretuile Siionis ja julgeile Samaaria mäel, rahvaist esimese tähtsaile meestele, kelle juurde tuleb Iisraeli sugu!
Minge Kalnesse ja vaadake, ja sealt minge suurde Hamatisse; siis minge alla vilistide Gatti: kas need on neist kuningriikidest paremad? Ons nende raja teie rajast suurem?
Häda teile, kes peate kaugeks kurja päeva, aga toote ligidale vägivalla aasta,
kes magate elevandiluust voodites ja aelete oma asemeil, sööte talled karjast ja vasikad nuumlaudast,
kes sepitsete laule naabli saatel, valmistate endile mänguriistu nagu Taavet,
kes joote karikaist viina ja võiate endid parima õliga, aga Joosepi hukkumine ei tee teile haiget!
Seepärast nad viiakse nüüd vangi esimeste viidavate seas ja nende aelemispeol on lõpp!
Issand Jehoova on vandunud oma hinge juures! Jehoova, vägede Jumal, ütleb: ma ei salli Jaakobi kõrkust, ma vihkan tema paleesid; ma loovutan linna ja kõik, kes selles on!
Ja kui siis ka kümme meest ühte kotta alles jääb, surevad needki!
Ja kui kellegi sugulane ja laibapõletaja teda võtab, et luid kojast välja viia, ja küsib siis sellelt, kes on koja kaugeimas nurgas: "Kas sinu juures on veel keegi?" siis vastab see: "Ei ole!" Aga tema ütleb: "Vait!" Sest Jehoova nime ei tohi nimetada!
Sest vaata, Jehoova käsib ja suur koda lüüakse tükkideks ning väike koda kildudeks!
Kas hobused saavad joosta kaljul või küntakse seda härgadega, et pöörate õiguse mürgiks ja õigluse vilja koirohuks,
teie, kes rõõmutsete Lo-Debari pärast, kes ütlete: "Eks me ole omast jõust võtnud enestele Karnaimi?"
Jah, vaata, ma lasen tõusta teie vastu ühe rahva, Iisraeli sugu, ütleb Jehoova, vägede Jumal, ja nad suruvad teid Hamati teelahkmeni, Lagendikujõeni!
Aamos 7 Issand Jehoova andis mulle niisuguse nägemuse: vaata, rohutirtsud läksid välja, kui ädal oli hakanud kasvama; ja vaata, see oli ädal pärast niitmist kuningale.
Ja kui need olid maa rohu ära söönud, siis ütlesin mina: "Issand Jehoova, anna ometi andeks! Kuidas küll Jaakob püsib, kui ta jääb nii väikseks?"
Jehoova kahetses seda. "See ei sünni!" ütles Jehoova.
Issand Jehoova andis mulle niisuguse nägemuse: vaata, Issand Jehoova kutsus karistuseks tule ja see hävitas suure sügavuse veed ning hakkas hävitama põllumaad.
Siis ütlesin mina: "Issand Jehoova, lõpeta ometi! Kuidas küll Jaakob püsib, kui ta jääb nii väikseks?"
Jehoova kahetses seda. "Seegi ei sünni!" ütles Issand Jehoova.
Ta andis mulle niisuguse nägemuse: vaata, Issand seisis looditud müüril ja tal oli käes tinalood.
Ja Jehoova küsis minult: "Mida sa näed, Aamos?" Ja ma vastasin: "Loodi!" Siis ütles Issand: "Vaata, ma panen loodi oma Iisraeli rahva keskele! Ma ei lähe enam temast mööda,
vaid Iisaki ohvrikünkad hävitatakse ja Iisraeli pühamud rüüstatakse, ja ma tõusen mõõgaga Jerobeami soo vastu!"
Amasja, Peeteli preester, läkitas siis ütlema Iisraeli kuningale Jerobeamile: "Aamos peab salanõu sinu vastu Iisraeli soo keskel! Maa ei suuda taluda kõiki tema sõnu!
Sest Aamos on öelnud nõnda: Jerobeam sureb mõõga läbi ja Iisrael viiakse vangi, ära omalt maalt!"
Ja Amasja ütles Aamosele: "Sina, nägija, mine, põgene Juudamaale, söö seal leiba ja ennusta seal!
Aga Peetelis sa ei tohi enam ennustada, sest see on kuninga pühamu ja kuningriigi tempel!"
Siis Aamos vastas ja ütles Amasjale: "Mina ei ole prohvet ega prohvetijünger, vaid olen karjane ja metsviigipuude vääristaja!
Aga Jehoova võttis mind karja järelt ja Jehoova ütles mulle: mine, ennusta mu rahvale Iisraelile!
Ja kuule siis nüüd Jehoova sõna: sina ütled: ära ennusta Iisraelile ja ära pilla sõnu Iisaki soole!
Sellepärast ütleb Jehoova nõnda: su naine saab linnas hooraks, su pojad ja su tütred langevad mõõga läbi, su maa jaotatakse nööriga, sa ise sured roojasel maal ja Iisrael peab minema vangi, ära omalt maalt!"
Rooma 4 Sellepärast on see usust, et see oleks armust, et tõotus oleks kindel kogu soole, mitte üksnes sellele, mis on pärit käsust, vaid ka sellele, mis on pärit Aabrahami usust, kes on meie kõikide isa -
nagu on kirjutatud: "Ma olen sind pannud paljude rahvaste isaks!" - selle Jumala ees, keda ta uskus ja kes teeb elavaks surnud ja kutsub esile olematuid asju otsekui olevaid.
Tema uskus üle lootuse lootuses, et ta saab paljude rahvaste isaks vastavalt sõnale: "Nõnda peab olema sinu sugu!"
Ja ta ei läinud usus nõdraks tähele pannes oma ihu, mis oli elatanud - oli ta ju umbes saja-aastane - ja et Saara lapsekoda oli surnud.
Ent Jumala tõotusest ta ei mõelnud uskmatuses kaksipidi, vaid sai vägevaks usus, andes Jumalale austust
ja olles täiesti julge selles, et Jumal on vägev tegema, mis ta on tõotanud.
Sellepärast see arvatigi temale õiguseks.
Aga ei ole mitte üksnes tema pärast kirjutatud, et see arvati temale õiguseks,
vaid ka meie pärast, kellele see peab arvatama õiguseks, sest me usume temasse, kes surnuist üles äratas meie Issanda Jeesuse,
kes loovutati meie üleastumiste pärast ja üles äratati meie õigekssaamise pärast.
Rooma 5 Et me nüüd oleme usust õigeks saanud, siis on meil rahu Jumalaga meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi,
kelle läbi me oleme ka usus saanud ligipääsu sellele armule, milles me nüüd oleme, ja kiitleme Jumala au lootusest.
Aga mitte üksnes sellest, vaid me kiitleme ka viletsustest, teades, et viletsus saadab kannatlikkuse,
ja kannatlikkus saadab püsivuse ja püsivus lootuse;
aga lootus ei jäta häbisse, sest Jumala armastus on välja valatud meie südameisse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud.
Sest Kristus on, kui me alles nõdrad olime, omal ajal surnud nende eest, kes alles olid jumalatud.
Vaevalt ju keegi läheb surma õige eest; ehk mõni küll julgeks surra hea sõbra eest.
Ent Jumal osutab oma armastust meie vastu sellega, et Kristus on surnud meie eest, kui me alles patused olime;
kui palju enam me nüüd, olles õigeks saanud tema veres, pääseme tema kaudu viha eest.
Sest kui meid Jumalaga lepitati tema Poja surma kaudu, kui me alles olime Jumala vaenlased, kui palju enam päästetakse meid tema elu läbi nüüd, kus me juba oleme lepitatud.
Aga mitte ainult seda, vaid me kiitleme ka Jumalast meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi, kelle kaudu me nüüd oleme saanud lepituse.