Eestikeelne Piibel 1968
5. Moosese 9 Kuule, Iisrael! Sa lähed nüüd üle Jordani, et minna alistama rahvaid, kes on suuremad ja vägevamad sinust, linnu, suuri ja taevani kindlustatuid,suurt ja kõrgekasvulist rahvast, anaklasi, keda sa tunned ja kellest sa oled kuulnud: "Kes suudaks seista anaklaste ees?"
Tea siis nüüd, et Jehoova, su Jumal on see, kes käib su ees nagu hävitav tuli; tema hävitab neid ja alandab nad su ees - siis ajad sa nad ära ja hukkad kiiresti, nõnda nagu Jehoova sulle on öelnud!
Kui Jehoova, su Jumal, ajab nad ära su eest, siis ära mõtle oma südames, öeldes: "Minu õigsuse pärast on Jehoova mind toonud pärima seda maad!" vaid nende rahvaste jumalavallatuse pärast ajab Jehoova nad ära su eest!
Mitte oma õigsuse ja südame siiruse pärast ei pääse sa nende maad pärima, vaid nende rahvaste jumalavallatuse pärast ajab Jehoova, su Jumal nad ära su eest, et pidada, mida Jehoova on vandega tõotanud su vanemaile, Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile!
Tea siis, et mitte sinu õigsuse pärast ei anna Jehoova, su Jumal, sulle pärimiseks seda head maad, sest sa oled kangekaelne rahvas!
Tuleta meelde, ära unusta, kuidas sa kõrbes vihastasid Jehoovat, oma Jumalat. Sellest päevast alates, mil sa väljusid Egiptusemaalt, kuni teie tulekuni siia paika, olete osutanud vastupanu Jehoovale.
Juba Hoorebil te pahandasite Jehoovat ja Jehoova vihastus teie peale, tahtes teid hävitada.
Kui ma läksin üles mäele vastu võtma kivilaudu, selle seaduse laudu, mille Jehoova teile oli andnud, siis jäin ma mäele neljakümneks päevaks ja neljakümneks ööks, leiba söömata ja vett joomata.
Ja Jehoova andis mulle kaks kivilauda, millele oli kirjutatud Jumala sõrmega, ja nende peal olid kõik sõnad, mis Jehoova oli kogunemispäeval teile rääkinud mäel tule seest.
Neljakümne päeva ja neljakümne öö pärast andis Jehoova mulle need kaks kivilauda, seaduselauda.
Ja Jehoova ütles mulle: "Tõuse ja mine siit kähku alla, sest su rahvas, kelle sa tõid Egiptusest välja, teeb pahasti: nad on juba lahkunud sellelt teelt, mida ma neid käskisin käia - nad on endile valmistanud ühe valatud kuju!"
Ja Jehoova rääkis minuga, öeldes: "Ma olen näinud seda rahvast, ja vaata, see on kangekaelne rahvas!
Jäta mind, ja ma hävitan nad ning kustutan nende nimed taeva alt, sinust aga teen ma vägevama ja suurema rahva kui see!"
Siis ma pöördusin ja läksin mäelt alla: mägi põles tules ja mul oli kaks seaduselauda teine teises käes.
Ja ma vaatasin, ja ennäe, te olite teinud pattu Jehoova, oma Jumala vastu: te olite endile valmistanud valatud vasika, olite kiirest lahkunud teelt, mida Jehoova teid oli käskinud käia!
Siis ma haarasin need kaks lauda ja viskasin need ära oma käest ning lõin need puruks teie silme ees!
Ja ma heitsin maha Jehoova ette, olles nagu eelmiselgi korral nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd leiba söömata ja vett joomata kõigi teie pattude pärast, mis te olite teinud, tehes kurja Jehoova silmis ja vihastades teda.
Sest ma kartsin seda viha ja raevu, mis Jehoovat oli vallanud teie vastu, nõnda et ta tahtis teid hävitada. Ja Jehoova kuulis mind ka veel seekord.
Ka Aaroni peale vihastus Jehoova väga, tahtes teda hävitada, ja ma palusin siis ka Aaroni eest.
Aga teie patutöö, mille te olite valmistanud, vasika, ma võtsin ja põletasin seda tulega, lõin selle puruks, jahvatasin hästi, kuni see sai peeneks põrmuks, ja viskasin selle põrmu jõkke, mis mäelt alla voolab.
Ka Tabeeras ja Massas ja Kibrot-Hattaavas te vihastasite Jehoovat.
Ja kui Jehoova teid läkitas Kaades-Barneast, öeldes: "Minge ja vallutage maa, mille ma teile annan!" siis te panite vastu Jehoova, oma Jumala käsule, ei uskunud temasse ega kuulanud ta häält!
Te olete olnud Jehoovale vastupanijad, alates sellest päevast, mil mina teid tunnen!
Siis ma heitsin maha Jehoova ette neiks neljakümneks päevaks ja neljakümneks ööks, sest Jehoova oli öelnud, et ta teid hävitab.
Ja ma palusin Jehoovat ning ütlesin: "Issand Jehoova, ära hukka oma rahvast ja oma pärisosa, kelle sa oled lunastanud oma suurusega ja kelle sa tõid Egiptusest välja vägeva käega!
Mõtle oma sulastele, Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile, ära pane tähele selle rahva kangust, ta nurjatust ja pattu,
et ei öeldaks maal, kust sa meid välja tõid: "Sellepärast et Jehoova ei suutnud neid viia sellele maale, mille ta neile oli lubanud, ja et ta neid vihkas, viis ta nad välja, et neid kõrbes surmata!"
Ometi on nad ju sinu rahvas ja su pärisosa, kelle sa tõid välja oma suure rammuga ja väljasirutatud käsivarrega!
5. Moosese 10 Tol korral ütles Jehoova minule: "Raiu enesele kaks kivilauda, endiste sarnased, ja tule mu juurde üles mäele. Ja valmista enesele puulaegas.
Mina kirjutan laudadele need sõnad, mis olid endistel laudadel, mis sa puruks lõid, ja pane need laekasse."
Siis ma valmistasin akaatsiapuust laeka ja raiusin kaks kivilauda, endiste sarnased; siis ma läksin üles mäele ja need kaks kivilauda olid mul käes.
Ja tema kirjutas laudadele endise kirja sarnaselt need kümme käsusõna, mis Jehoova oli kogunemispäeval teile kõnelnud mäe peal tule seest. Ja Jehoova andis need mulle.
Siis ma pöördusin ümber, tulin mäelt alla ja panin lauad laekasse, mille ma olin valmistanud, ja need jäid sinna, nagu Jehoova oli mulle käsu andnud.
Ja Iisraeli lapsed läksid teele Beerot-Bene-Jaakanist Mooserasse. Seal suri Aaron ja ta maeti sinna. Ja tema poeg Eleasar sai tema asemel preestriks.
Ja sealt läksid nad teele Gudgodasse, ja Gudgodast Jotbatasse, veeojade maale.
Sel ajal eraldas Jehoova Leevi suguharu kandma seaduselaegast, seisma Jehoova palge ees, teenima teda ja õnnistama tema nimel kuni tänapäevani.
Sellepärast ei ole Leevil osa ega pärandit ühes vendadega; Jehoova on tema pärisosa, nagu Jehoova, su Jumal, temale on öelnud.
Ja ma viibisin mäel niisama kaua kui eelmisel korral, nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd, ja Jehoova kuulis mind ka seekord: Jehoova ei tahtnud sind hukata!
Ja Jehoova ütles mulle: "Võta kätte, käi teele minnes rahva ees, et nad läheksid ja päriksid maa, mille ma vandega nende vanemaile olen tõotanud neile anda!"
Ja nüüd, Iisrael, mida nõuab Jehoova, su Jumal, sinult muud kui et sa kardaksid Jehoovat, oma Jumalat, käiksid kõigil tema teedel ja armastaksid teda, ja et sa teeniksid Jehoovat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest,
et sa peaksid Jehoova käske ja seadusi, mis ma täna sulle annan, et su käsi hästi käiks?
Vaata, Jehoova, su Jumala päralt on taevas ja taevaste taevas, maa ja kõik mis seal on!
Ükspäinis su vanemaid on Jehoova eelistanud, armastades neid, ja on pärast neid valinud nende soo, see on teid, kõigi rahvaste seast, nagu see tänapäeval on.
Lõigake siis ümber oma südame eesnahk ja ärge enam tehke oma kaela kangeks,
sest Jehoova, teie Jumal, on jumalate Jumal ja isandate Isand, suur, vägev ja kardetav Jumal, kes ei vaata isiku peale ega võta vastu meelehead,
kes teeb õigust vaeselelapsele ja lesknaisele ja kes armastab võõrast, andes temale leiba ja riiet.
Seepärast armastage võõrast, sest te olete ise olnud võõrad Egiptusemaal!
Jehoovat, oma Jumalat, pead sa kartma, teda pead sa teenima ja tema poole hoidma ning tema nime juures vanduma!
Tema on su kiitus ja tema on su Jumal, kes sulle on teinud neid suuri ja kohutavaid tegusid, mida su silmad on näinud!
Seitsmekümne hingega läksid su vanemad alla Egiptusesse, aga nüüd on Jehoova, su Jumal teinud sind paljuse poolest taevatähtede sarnaseks!
Psalm 42 Mu Jumal, mu hing on rõhutud mu sees! Seepärast ma tuletan sind meelde Jordanimaal ja Hermoni tippudel ja Mitsari mäel!
Sügavus hüüab sügavusele sinu koskede kohisemises; kõik su veevood ja su lained käivad mu üle!
Päeval annab Jehoova käsku oma heldusele ja öösel kostab minult laul temale, palve mu elu Jumala poole!
Ma ütlen Jumalale, oma kaljule: "Mispärast sa oled mind unustanud? Mispärast ma pean käima kurvalt oma vaenlase surve all?"
Otsekui konte närides teotavad mind mu rõhujad, kui nad iga päev mu vastu ütlevad: "Kus on su Jumal?"
Luuka 12 Kui sel ajal rahvast oli tuhandeti kokku tulnud, nõnda et nad üksteist tallasid, hakkas ta kõigepealt kõnelema oma jüngritele: "Hoiduge variseride haputaigna, see on silmakirjalikkuse eest!
Ei ole midagi varjatud, mis ei tuleks ilmsiks, ega ole midagi salajas, mida ei saadaks teada.
Sellepärast peab kõike, mida te ütlete pimedas, kuuldama valges; ja mida te üksteise kõrva räägite kambrites, seda peab kuulutatama katustelt!
Aga ma ütlen teile, oma sõpradele: ärge kartke neid, kes tapavad ihu ja pärast ei saa rohkem midagi teha.
Ent ma näitan teile, keda teil tuleb karta: kartke teda, kellel on meelevald pärast tapmist heita põrgusse. Tõesti, ma ütlen teile, teda kartke!
Eks viis varblast müüda kahe veeringu eest? Ja ükski neist ei ole unustatud Jumala ees!
Aga teie juuksekarvadki on kõik ära loetud! Ärge kartke, teie olete hinnalisemad kui palju varblasi!
Ent ma ütlen teile: kes iganes mind tunnistab inimeste ees, seda tunnistab ka Inimese Poeg Jumala inglite ees!
Aga kes mind salgab inimeste ees, see salatakse Jumala inglite ees!
Ja igaüks, kes Inimese Poja vastu räägib sõna, sellele antakse andeks; aga sellele, kes pilkab Püha Vaimu, ei anta mitte andeks!
Aga kui teid viiakse kogudusekodadesse ja ülemate ja valitsejate ette, ärge olge mures, kuidas või mida te enese eest kostate või mida ütlete;
sest Püha Vaim õpetab teile selsamal tunnil, mida tuleb öelda!"
Siis keegi rahva seast ütles talle: "Õpetaja, ütle mu vennale, et ta minuga jagaks pärandi!"
Aga tema ütles talle: "Inimene, kes on mind seadnud teile kohtumõistjaks või jagajaks?"
Ja ta ütles neile: "Vaadake ette ja hoiduge ahnuse eest; sest külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on!"
Ja ta rääkis neile ka tähendamissõna, öeldes: "Ühe rikka mehe põllumaa oli hästi vilja kandnud.
Ja ta mõtles iseeneses nõnda: mis ma teen? Sest mul ei ole, kuhu ma koguksin oma vilja.
Ja ta ütles: seda ma teen: ma kisun maha oma aidad ja ehitan suuremad, ja sinna ma kogun kõik oma vilja ja oma vara,
ja ütlen oma hingele: hing, sul on palju vara tagavaraks mitmeks aastaks; ole nüüd rahul, söö, joo ja ole rõõmus!
Aga Jumal ütles temale: sina meeletu! Selsamal ööl nõutakse sult sinu hing; kellele saab siis, mis sa oled soetanud?
Nõnda on selle lugu, kes enesele kogub tagavara ja ei ole rikas Jumalas!"
Siis ta ütles oma jüngritele: "Seepärast ma ütlen teile: ärge olge mures oma hinge pärast, mida süüa, ega oma ihu pärast, millega riietuda!
Sest hing on enam kui toidus ja ihu enam kui riided!
Pange tähele kaarnaid! Nad ei külva ega lõika; neil ei ole varakambrit ega aita, ja Jumal toidab neid. Kui palju hinnalisemad olete teie kui on linnud!
Aga kes teie seast võib muretsemisega oma pikkusele ühegi küünra jätkata?
Kui te nüüd kõige vähematki ei suuda, miks te siis olete mures muu pärast?
Pange tähele lilli, kuidas nad ei ketra ega koo; aga ma ütlen teile: Saalomongi kõiges oma hiilguses pole olnud nõnda ehitud kui üks nendest!
Kui nüüd Jumal rohtu, mis täna kasvab ja homme visatakse ahju, nõnda ehib, kui palju enam teid, te nõdrausulised!
Ka teie ärge küsige, mida süüa või mida juua, ja ärge olge kärsitud!
Sest kõike seda nõuavad taga maailma rahvad; teie Isa teab ju, et te seda vajate.
Otsige vaid tema riiki, ja see kõik antakse teile pealegi!
Ära karda, sa pisuke karjuke, sest teie Isa on heaks arvanud anda teile kuningriigi!
Müüge ära, mis teil on, ja andke armuande! Valmistage enestele kukrud, mis ei vanane, ja varandus taevas, mis ei vähene, kuhu varas ligi ei pääse ja mida koi ei riku!
Sest kus teie varandus on, seal on ka teie süda!