Eestikeelne Piibel 1968
5. Moosese 31 Ja Mooses rääkis kogu Iisraeli koguduse kuuldes selle laulu sõnad algusest lõpuni:5. Moosese 32 "Pange tähele, taevad, sest mina räägin, ja kuule, maa, mu suu kõnesid!
Mu õpetus voolaku vihmana, mu kõne nõrgugu kastena, nagu haljusele vihmasagar ja rohule vihmatilgad!
Sest ma kuulutan Jehoova nime, andke au meie Jumalale!
Tema on kalju, tema töö on täiuslik, sest kõik tema teed on õiged! Jumal on ustav ja temas pole väärust, tema on õige ja õiglane!
Pahasti on tehtud temaga: need ei ole tema lapsed - häbiplekk, nurjatu ja pöörane sugupõlv!
Kas te nõnda tasute Jehoovale, jõle ja tarkuseta rahvas? Eks ta ole su isa, sinu looja? Tema on sind teinud ja valmistanud!
Meenuta muistseid päevi, pane tähele aastaid põlvest põlve! Küsi oma isalt, et ta jutustaks sulle, oma vanadelt, et nad räägiksid sulle!
Kui Kõigekõrgem andis rahvaile pärisosa, kui ta jaotas inimlapsi, siis seadis ta kindlaks rahvaste rajad vastavalt Iisraeli laste arvule,
sest Jehoova omand on tema rahvas, tema mõõdetud pärisosa on Jaakob!
Ta leidis tema kõrbemaalt, tühjast paigast, uluvast kõrbest; ta võttis tema oma kaitse alla, hoolitses tema eest, ta hoidis teda nagu oma silmatera!
Nõnda nagu kotkas oma pesakonda lendu ergutades hõljub kaitstes oma poegade kohal, nõnda laotas ta oma tiivad, võttis tema ja kandis teda oma tiivasulgedel!
Jehoova üksi juhtis teda, ükski võõras jumal ei olnud ühes temaga!
Ta sõidutas teda üle maa kõrgendike ja tema sõi väljade vilju: ta imetas teda meega kaljust ja õliga ränikivist!
Võid veistelt ja piima pudulojustelt, juures tallede ja jäärade rasv; Baasani härgi ja sikke, lisaks nisu, otsekui neerurasv! Ja viinamarja verest sa jõid viina!
Ja Jesurun rasvus, aga muutus tõrksaks - sa läksid lihavaks, paksuks, täidlaseks - ta hülgas Jumala, oma looja, ja põlgas oma päästekaljut!
Nad ärritasid teda võõraste jumalatega, nad vihastasid teda oma jäledustega!
Nad ohverdasid haldjaile, kes ei ole jumalad, jumalaile, keda nad ei tundnud, kes olid uued, äsja tulnud, kellest teie vanemad ei teadnud!
Sa ei mäletanud kaljut, kes sind sünnitas, ja unustasid Jumala, kes andis sulle elu!
Kui Jehoova seda nägi, siis ta põlastas neid tusast oma poegade ja tütarde pärast!
Ta ütles: "Ma peidan oma palge nende eest ja vaatan, milline on nende lõpp, sest nad on pöörane sugu, lapsed, kelles ei ole truudust!
Nad on mind ärritanud nendega, kes ei ole jumalad, on mind vihastanud oma tühisustega! Aga mina ärritan neid rahvaga, kes ei ole rahvas: ma vihastan neid mõistmatute paganatega!
Sest mu vihatuli on süttinud põlema ja lõõmab hauasügavusest saadik; see hävitab maa ühes saagiga ja põletab mägede alused!
Ma kuhjan nende peale õnnetusi, ma raiskan nende vastu kõik oma nooled!
Neid peab kurnama nälg, purema palavikutaud ja pahatõbi; ma saadan nende kallale metsaliste hambad ja põrmus roomajate mürgi!
Väljas laastab neid mõõk ja sees hirm, niihästi noori mehi kui neitseid, imikuid ühes hallipäiste meestega!
Ma oleksin pidanud ütlema: neil on lõpp, ma kaotan nende mälestuse inimeste hulgast,
kui ma ei oleks kartnud vaenlase valmistatud meelepaha, et nende vastased seda ei tunnusta, öeldes: "Meie käsi on ulatunud kõrgele, Jehoova ei ole kõike seda teinud!"
Sest see on rahvas, kellele nõuanne on asjatu - neil ei ole taipu!
Kui nad oleksid targad, siis nad taipaksid seda, nad mõistaksid oma lõppu!
Kuidas võis üksainus jälitada tuhandet ja kaks kihutada põgenema kümme tuhat, kui mitte nende kalju ei oleks neid müünud ja Jehoova nad loovutanud?
Sest nende kalju ei ole meie kalju sarnane: seda võivad otsustada meie vaenlasedki!
Tõesti, nende viinapuu on Soodoma viinapuust ja Gomorra väljadelt; nende marjad on mürgised marjad, neil on kibedad kobarad!
Nende viin on lohemürk, rästikute ohtlik mürk!
Eks see ole talletatud minu juures, pitseriga suletud minu varakambris?
Minu käes on kättemaks ja tasumine ajaks, mil nende jalg vääratab! Jah, nende õnnetuse päev on ligidal ja tõttab, mis neile on valmistatud!
Sest Jehoova tahab mõista kohut oma rahvale ja halastada oma sulaste peale, kui ta näeb, et nende jõud on kadunud ja ei ole enam orja ega vaba!
Siis ta ütleb: kus on nende jumalad, kalju, mille peal nad pelgupaika otsisid,
kes sõid nende tapaohvrite rasva ja jõid nende joomaohvrite viina? Tõusku nad nüüd üles ja aidaku teid, olgu nad teile varjupaigaks!
Nähke nüüd, et see olen mina, ainult mina, ega ole ühtki jumalat minu kõrval! Mina suretan ja teen elavaks, mina purustan ja mina parandan ega ole kedagi, kes päästaks minu käest!
Sest ma tõstan oma käe taeva poole ja ütlen: nii tõesti, kui ma igavesti elan!
Kui ma olen ihunud oma välkuva mõõga ja mu käsi hakkab kohut pidama, siis ma maksan kätte oma vaenlastele ja tasun neile, kes mind vihkavad!
Ma lasen oma nooled joobuda verest ja mu mõõk hakkab sööma liha, mahalöödute ja vangide verest, vaenlaspealikute päid!
Ülistage, paganad, tema rahvast! Sest ta maksab kätte oma sulaste vere eest, tasub oma vastastele ja toimetab lepitust oma maale ja rahvale!"
Ja Mooses tuli ning rääkis kõik selle laulu sõnad rahva kuuldes, tema ja Joosua, Nuuni poeg.
Kui Mooses oli rääkinud kõik need sõnad kogu Iisraelile,
siis ta ütles neile: "Võtke südamesse kõik need sõnad, mis ma täna teile kordan, mis te peate andma käsuna oma lastele, et nad teeksid hoolsasti selle käsuõpetuse kõigi sõnade järgi!
Sest see ei ole tühine sõna, mis teile korda ei lähe, vaid see on teie elu, ja selle sõna läbi te pikendate oma päevi sellel maal, kuhu te lähete üle Jordani, et seda pärida!"
Ja Jehoova rääkis Moosesega veel selsamal päeval, öeldes:
"Mine üles siia Abarimi mäele, Nebo mäele, mis on Moabimaal Jeeriko kohal, ja vaata Kaananimaad, mille ma annan Iisraeli lastele päranduseks!
Siis sa sured seal mäe peal, kuhu sa üles lähed, ja sind koristatakse oma rahva juurde, nagu suri su vend Aaron Hoori mäel ja koristati oma rahva juurde,
sellepärast et te ei olnud truud minule Iisraeli laste keskel Meriba vee juures Kaadesis, Siini kõrbes, sellepärast et te mind ei pidanud pühaks Iisraeli laste keskel!
Sa näed küll eemalt seda maad, aga sa ei pääse sinna, maale, mille ma annan Iisraeli lastele!"
Psalm 48 Nagu me oleme kuulnud, nõnda me näeme seda vägede Jehoova linnas, oma Jumala linnas! Jumal lasku teda kindlasti püsida igavesti! Sela.
Me mõtleme su heldust, oh Jumal, keset sinu templit!
Nõnda nagu su nimi, Jumal, ulatub ka sinu ülistus ilmamaa äärteni; su parem käsi on täis õigust!
Siioni mägi rõõmutseb, Juuda tütred ilutsevad su kohtuotsuse tõttu!
Kõndige ümber Siioni ning tehke tiir ta ümber, lugege ära ta tornid!
Pange hästi tähele ta kindlustust; kõndige läbi ta kuninglikud hooned, et võiksite jutustada neist tulevasele põlvele!
Luuka 19 Ja ta läks pühakotta ja hakkas välja ajama neid, kes seal müüsid ja ostsid,
ning ütles neile: "Kirjutatud on: minu koda on palvekoda, aga teie olete ta teinud röövliauguks!"
Ja ta oli iga päev õpetamas pühakojas; aga ülempreestrid ja kirjatundjad ja rahvaülemad püüdsid teda hukka saata,
kuid ei leidnud, mis teha. Sest kõik rahvas rippus ta küljes teda kuulates.
Luuka 20 Ja ühel päeval, kui ta pühakojas rahvast õpetas ja evangeeliumi kuulutas, tulid ülempreestrid ja kirjatundjad vanematega ta juurde,
kõnetasid teda ning ütlesid: "Ütle meile, missuguse meelevallaga sa teed seda või kes on see, kes sulle selle meelevalla on andnud?"
Tema kostis ning ütles neile: "Mina küsin ka teilt ühe asja; öelge mulle:
kas oli Johannese ristimine taevast või inimestest?"
Nemad pidasid nõu isekeskis, öeldes: "Kui me ütleme taevast, siis ta ütleb: mispärast te ei ole siis teda uskunud?
Aga kui me ütleme inimestest, siis kõik rahvas viskab meid kividega, sest see on veendunud, et Johannes on prohvet!"
Nemad vastasid, et nad ei teadvat, kust.
Siis Jeesus ütles neile: "Ega minagi ütle teile, missuguse meelevallaga ma seda teen!"
Aga ta hakkas rääkima rahvale seda tähendamissõna: "Üks inimene istutas viinamäe ja andis selle rendile aednike kätte ning läks välismaale kauaks ajaks.
Ja parajal ajal ta läkitas sulase aednike juurde, et nad temale annaksid viinamäe viljast. Aga aednikud peksid teda ja saatsid ta tühjalt minema.
Ja ta läkitas veel teise sulase. Aga nad peksid tedagi ja saatsid ta tühjalt minema.
Ja ta läkitas veel kolmanda. Aga nad haavasid ka seda ja tõukasid ta välja.
Siis ütles viinamäe isand: mis ma pean tegema? Ma läkitan oma armsa poja, vahest nad häbenevad teda!
Aga kui aednikud teda nägid, pidasid nad nõu isekeskis ning ütlesid: see on pärija. Tapame ta ära, et pärand saaks meile!
Ja nad tõukasid ta viinamäest välja ja tapsid ta ära. Mis teeb nüüd viinamäe isand nendega?
Ta tuleb ja hukkab need aednikud ja annab viinamäe teiste kätte!" Seda kuuldes nad ütlesid: "Ärgu seda sündigu!"
Aga tema vaatas neile otsa ja ütles: "Mis see siis õigupoolest tähendab, mis on kirjutatud: see kivi, mille hooneehitajad kui kõlbmatu ära heitsid, see on saanud nurgakiviks!
Igaüks, kes selle kivi peale kukub, läheb rusuks; aga kelle peale see langeb, selle ta teeb pihuks!"
Ja ülempreestrid ja kirjatundjad püüdsid selsamal tunnil pista käed tema külge, kuid nad kartsid rahvast, sest nad said aru, et ta nende kohta oli öelnud selle tähendamissõna.
Ja nad varitsesid teda ja läkitasid välja kavalad mehed, kes pidid teesklema õigeid, et teda tabada kõnest ja teda ära anda ülemusele ning maavalitseja meelevalda.
Ja nad küsisid temalt ning ütlesid: "Õpetaja, me teame, et sa räägid ja õpetad õigesti ega arvesta ühegi isikut, vaid õpetad Jumala teed tõtt mööda.
Kas meil sünnib keisrile anda maksuraha või ei sünni?"
Aga tema mõistis ära nende kurikavaluse ja ütles neile: "Miks te mind kiusate?
Näidake mulle teenariraha! Kelle kuju ja pealkiri sellel on?" Nemad vastasid: "Keisri!"
Tema ütles neile: "Siis andke keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale!"
Ja nad ei saanud teda kinni võtta rahva ees; ja imestades tema vastust, jäid nad vait.