Eestikeelne Piibel 1968
5. Moosese 19 Kui Jehoova, su Jumal, on hävitanud need rahvad, kelle maa Jehoova, su Jumal, annab sulle, ja kui sa oled nad välja tõrjunud ning elad nende linnades ja kodades,siis eralda enesele kolm linna keset oma maad, mille Jehoova, su Jumal, annab sulle pärida.
Ehita enesele teed ja jaota kolmeks oma maa-ala, mille Jehoova, su Jumal, annab sulle pärisosaks, ja see sündigu selleks, et sinna võiks põgeneda iga tapja.
Ja nõnda on lugu tapjaga, kes põgeneb sinna, et jääda elama: kui keegi tahtmatult tapab oma ligimese ega ole teda varem vihanud,
nõnda nagu see, kes läheb oma ligimesega metsa puid raiuma ja ta käsi viibutab kirvest, et langetada puud, aga raud lendab ära varre otsast ja tabab ligimest, nõnda et ta sureb - see võib põgeneda ühte neist linnadest, et ta võiks jääda elama,
et veretasu nõudja ei ajaks tapjat taga, kui ta süda ägestub, ega saaks teda kätte juhul, kui tee on pikk, ega lööks teda hingetuks - ei ole too ju surmaväärt, sest ta ei ole teda varem vihanud!
Seepärast ma käsin sind ja ütlen: eralda enesele kolm linna!
Ja kui Jehoova, sinu Jumal, laiendab su maa-ala, nagu ta su vanemaile on vandega tõotanud, ja annab sulle kogu selle maa, mille ta on lubanud anda su vanemaile,
kui sa hoolsasti pead kõiki neid käske, tehes, mis mina täna sind käsin, armastades Jehoovat, oma Jumalat, ja käies tema teedel kogu oma eluaja, siis lisa veel kolm linna juurde neile kolmele,
et ei valataks süütut verd su maal, mille Jehoova, su Jumal, annab sulle pärisosaks, ega tuleks veresüü sinu peale.
Aga kui keegi vihkab oma ligimest ja varitseb teda ja kipub temale kallale ja lööb ta surnuks ning põgeneb ühte neist linnadest,
siis tema linna vanemad läkitagu järele ja lasku teda sealt ära tuua, andku ta veretasu nõudja kätte ja ta surgu!
Su silm ärgu andku temale armu, vaid kõrvalda süütult valatav veri Iisraelist, et su käsi hästi käiks!
Ära nihuta paigast oma ligimese esivanemate poolt pandud raja su pärisosas, mille sa pärid maal, mille Jehoova, su Jumal, annab sulle pärida!
Ärgu astugu kellegi vastu üles ainult üks tunnistaja mõne süüteo või mõne patu pärast, ükskõik missuguse tehtud patu pärast - alles kahe või kolme tunnistaja sõna põhjal saab asi selgeks.
Kui valetunnistaja astub üles kellegi vastu, süüdistades teda mõnes üleastumises,
siis astugu mõlemad mehed, kes on riius, Jehoova ette, preestrite ja neil päevil olevate kohtumõistjate ette.
Ja kohtumõistjad kuulaku hästi järele, ja vaata, kui tunnistaja on valetunnistaja, kes on valet tunnistanud oma venna kohta,
siis te peate temaga talitama nõnda, kuidas tema mõtles talitada oma vennaga. Nõnda kõrvalda kurjus enese keskelt!
Sellest kuulgu ka teised ja kartku, nõnda et nad enam kunagi ei tee niisugust kurja asja su keskel!
Su silm ärgu andku armu: hing hinge vastu, silm silma vastu, hammas hamba vastu, käsi käe vastu, jalg jala vastu!
5. Moosese 20 Kui sa lähed sõtta oma vaenlaste vastu ja näed hobuseid ja sõjavankreid, rahvast, keda on rohkem kui sind, siis ära karda neid, sest sinuga on Jehoova, su Jumal, kes tõi sind ära Egiptusemaalt.
Ja kui te olete taplusesse minemas, siis astugu preester ette ja rääkigu rahvaga
ning öelgu neile: "Kuule, Iisrael! Te lähete nüüd taplusesse oma vaenlaste vastu. Teie südamed ärgu mingu araks, ärge kartke, ärge olge rahutud ja ärge tundke hirmu nende ees!
Sest Jehoova, teie Jumal, käib ühes teiega, et sõdida teie eest teie vaenlaste vastu, et teid aidata!"
Ja värbamispealikud rääkigu rahvaga ning öelgu: "Mees, kes on ehitanud uue koja, aga ei ole veel saanud selles elada, mingu ja pöördugu koju, et ta ei sureks sõjas ja keegi teine ei hakkaks selles elama.
Ja mees, kes on istutanud viinamäe, aga ei ole veel saanud seda kasutada, mingu ja pöördugu koju, et ta ei sureks sõjas ja keegi teine ei hakkaks seda kasutama.
Ja mees, kes on kihlanud naise, aga ei ole veel teda võtnud, mingu ja pöördugu koju, et ta ei sureks sõjas ja keegi teine ei võtaks naist enesele."
Ja värbamispealikud rääkigu veel rahvaga ning öelgu: "Mees, kes kardab ja on ara südamega, mingu ja pöördugu koju, et tema vendadegi süda ei kaotaks julgust nagu tema süda."
Ja kui värbamispealikud on lõpetanud rahvaga kõnelemise, siis seadku nad väepealikud rahva etteotsa.
Kui sa jõuad mõne linna ligi, et sõdida selle vastu, siis paku sellele rahu.
Ja kui ta sinult rahu vastu võtab ja avab sulle väravad, siis olgu kogu rahvas, kes seal leidub, sulle töökohustuslik ja teenigu sind.
Aga kui ta ei tee sinuga rahu, vaid valmistab sõjaks su vastu, siis piira teda.
Ja kui Jehoova, su Jumal, annab ta sinu kätte, siis löö mõõgateraga maha kõik ta meesterahvad.
Aga naised, lapsed, lojused ja kõik, mis linnas on, kõik sellest saadav saak, riisu enesele ja söö oma vaenlastelt saadud saaki, mida Jehoova, su Jumal, sulle annab.
Nõnda tee kõigi nende linnadega, mis on sinust väga kaugel, mis ei ole nende siinsete rahvaste linnade hulgast.
Aga nende rahvaste linnades, keda Jehoova, su Jumal, annab sulle pärisosaks, ära jäta elama ühtki hingelist,
vaid hävita sootuks hetiidid, emorlased, kaananlased perislased, hiivlased ja jebuuslased, nõnda nagu Jehoova, su Jumal, sind on käskinud,
et nad ei õpetaks teid tegema kõiki nende jäledusi, mis nad tegid oma jumalatele, ja et teie ei teeks pattu Jehoova, oma Jumala vastu!
Kui sa piirad üht linna kaua aega ja sõdid selle vastu, et seda vallutada, siis ära hävita selle puid, kirvest nende külge pannes, sest neist sa võid süüa. Ära raiu neid maha, sest kas puud väljal on inimesed, et sa ka neid peaksid piirama?
Aga puud, millest sa tead, et neist puudest ei saa süüa, need hävita ja raiu maha ning ehita piiramisseadmed sinuga sõdiva linna vastu, kuni see langeb.
Psalm 45 Laulujuhatajale: viisil "Liiliad"; Korahi laste õpetuslaul; laul armastusest.
Mu südamest uhkab häid sõnu; ma ütlen: mu teos olgu kuninga auks; mu keel on nagu usina kirjutaja sulg!
Sa oled kõige kaunim inimlastest, arm on valatud su huultele, seepärast on Jumal sind õnnistanud igavesti!
Pane mõõk vööle, sa kangelane, oma au ja oma hiilgus!
Oma hiilguses tungi edasi! Astu sõjavankrisse tõe eest ja õiguse ning alandlikkuse eest; küll su parem käsi sulle õpetab kardetavaid tegusid!
Su nooled on teravad: rahvad langevad su alla, nooled tungivad kuninga vaenlaste südamesse!
Su aujärg, Jumal, on ikka ja igavesti, su valitsuskepp on õigluse kepp!
Sa armastad õigust ja vihkad õelust; sellepärast on Jumal, sinu Jumal, sind võidnud rõõmu õliga enam kui su kaaslasi!
Selgest mürrist ja aaloest ja kassiast lõhnavad kõik su riided, elevandiluust hoonetest rõõmustab sind keelpillimäng!
Luuka 15 Aga kõik tölnerid ja patused lähenesid temale, teda kuulama.
Ja variserid ja kirjatundjad nurisesid ning ütlesid: "See võtab patuseid vastu ja sööb ühes nendega!"
Aga ta rääkis neile selle tähendamissõna ning ütles:
"Kes teie seast, kui tal on sada lammast ja ühe neist kaotab, ei jäta need üheksakümmend üheksa kõrbe ega lähe kadunule järele, kuni ta tema leiab?
Ja kui ta on leidnud, võtab ta rõõmuga tema oma õlgadele,
ja kui ta koju tuleb, ta kutsub kokku sõbrad ja naabrid ning ütleb neile: rõõmutsege ühes minuga, sest ma leidsin oma lamba, kes oli kadunud!
Ma ütlen teile, nõnda on taevas ühest patusest, kes meelt parandab, rohkem rõõmu kui üheksakümne üheksast õigest, kes meeleparandust ei vaja!
Või kui ühel naisel on kümme drahmiraha ja ta kaotab ühe drahmi, eks ta süüta küünla ja pühi koda ja otsi hoolega, kuni ta selle leiab?
Ja kui ta selle on leidnud, siis ta kutsub kokku sõbrad ja naabrid ja ütleb: rõõmutsege ühes minuga, sest ma olen leidnud drahmiraha, mille ma kaotasin!
Nõnda, ütlen ma teile, tõuseb rõõm Jumala inglite keskel ühest patusest, kes meelt parandab!"
Veel ütles ta: "Ühel inimesel oli kaks poega.
Ja noorem neist ütles isale: isa, anna mulle kätte see osa vara, mis saab minule! Ja isa jagas varanduse nende vahel.
Ja ei möödunud palju päevi, kui noorem poeg kogus kokku kõik ja siirdus kaugele maale, ja seal ta pillas ära oma vara, elades kõlvatut elu.
Aga kui ta kõik oli ära raisanud, tuli sinna maale kange nälg, ja puudus hakkas talle kätte tulema.
Ja ta läks ja poetas enese ühe kodaniku juurde seal maal, ja see saatis ta oma väljadele sigu hoidma.
Ja ta püüdis oma kõhtu täita kaunadega, mida sead sõid; ja ükski ei andnud temale.
Aga kui ta keskenes endasse, ütles ta: kui palju palgalisi on mu isal ja neil on leiba küllalt, mina aga suren siia nälja kätte!
Ma asun teele ning lähen oma isa juurde ja ütlen temale: isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees
ega ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks; pea mind kui üht oma palgalist!
Ja ta läks teele ja tuli oma isa juurde. Aga kui ta alles kaugel oli, nägi teda tema isa ja tal hakkas hale meel. Ja ta jooksis ja hakkas temale ümber kaela ja andis temale suud.
Aga poeg ütles talle: isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees ega ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks!
Ent isa ütles oma sulastele: tooge kõige kallim rüü ja pange temale selga ja andke temale sõrmus sõrme ja kingad jalga,
ja tooge, veristage nuumvasikas ja söögem ning olgem rõõmsad,
sest see mu poeg oli surnud ja on ellu virgunud, ta oli kadunud ja on leitud! Ja nemad hakkasid rõõmutsema.
Aga tema vanem poeg oli väljal; ja kui ta sealt tulles jõudis maja ligi, kuulis ta pilli ja ringmängu.
Siis ta kutsus ühe teenijaist enda juurde ja kuulas, mis see peaks olema.
See ütles temale: su vend on tulnud ja su isa on veristanud nuumvasika, et ta on saanud tema tervisega tagasi!
Aga ta vihastus ega tahtnud sisse minna. Siis tuli ta isa välja ja palus teda.
Kuid tema vastas ning ütles isale: vaata, nii mitu aastat orjan mina sind ja ei ole iialgi astunud üle sinu käsu, ja sina ei ole mulle elades andnud üht sikkugi, et ma oleksin võinud rõõmus olla oma sõpradega.
Aga kui tuli see sinu poeg, kes su vara on ära raisanud hooradega, veristasid sina temale nuumvasika!
Tema ütles temale: laps, sina oled ikka minu juures ja kõik, mis on minu, on sinu!
Nüüd oli tarvis pidu teha ja rõõmutseda, et see sinu vend oli surnud ja on jälle saanud elavaks, ja et ta oli kadunud ja on leitud!"