Eestikeelne Piibel 1968
4. Moosese 5 Ja Jehoova rääkis Moosesega, öeldes:"Räägi Iisraeli lastega ja ütle neile: kui mõne mehe naine rikub abielu ja on tema vastu truuduseta,
ning keegi magab sugutades tema juures, mis jääb varjatuks tema mehe silma eest, ilma et naist avastataks, kuigi ta on ennast roojastanud, aga tema vastu ei ole tunnistajat ja teda ei ole tabatud,
meest aga valdab armukadeduse vaim ja ta armukadestab oma naist, kes ennast on roojastanud, või valdab teda armukadeduse vaim ja ta armukadestab oma naist, kuigi see ei ole ennast roojastanud,
siis viigu mees oma naine preestri juurde ja viigu tema eest ohvrianniks üks kann odrajahu; aga ta ärgu valagu selle peale õli ja ärgu pangu selle peale viirukit, sest see on armukadeduse-roaohver, meenutus-roaohver, mis meenutab süüd.
Ja preester toogu naine ja pangu ta seisma Jehoova ette.
Ja preester võtku pühitsetud vett saviastjasse ja preester võtku elamu põrandalt põrmu ning pangu vette.
Ja preester pangu naine seisma Jehoova ette, päästku valla naise juuksed ning andku ta käte peale meenutusroaohver, see on armukadeduse-roaohver; ja preestri käes olgu kibe needevesi.
Ja preester vannutagu naist ning öelgu temale: kui keegi ei ole maganud su juures ja kui sa ei ole ennast roojastades hüljanud oma meest, siis ärgu sul olgu mingit viga sellest needeveest!
Aga kui sa oled hüljanud oma mehe, ja kui sa oled ennast roojastanud ning keegi teine mees, mitte su oma mees, on sind magatanud -
siis preester vannutagu seda naist sajatusevandega ja preester öelgu naisele: Jehoova pangu sind sajatuseks ja vandumiseks su rahva sekka! Jehoova lasku su niuded kiduda ja su kõht paisuda!
Mingu see needevesi su sisikonda, et su kõht paisuks ja niuded kiduksid! Ja naine öelgu: aamen, aamen!
Ja preester kirjutagu need sajatused raamatusse ning uhtku seda kibeda veega.
Siis ta andku naisele juua kibedat needevett ja see needevesi mingu temasse kibedaks piinaks.
Ja preester võtku naise käest armukadeduse-roaohver ja kõigutagu roaohvrit Jehoova ees ning viigu see altarile.
Ja preester võtku roaohvrist peotäis selle lõhnavaks ohvriosaks ning süüdaku altaril põlema; ja seejärel andku ta naisele vett juua.
Ja kui ta on andnud temale vett juua, siis sünnib temaga nõnda: kui ta ennast on roojastanud ja on hüljanud oma mehe, siis läheb needevesi temasse kibedaks piinaks ning ta kõht paisub ja niuded kiduvad, ja naine saab sajatuseks oma rahva seas.
Aga kui naine ei ole ennast roojastanud, vaid on puhas, siis ta on süüta ja võib sigitada ihuvilja.
See on seadus armukadeduse puhul. Kui naine on hüljanud oma mehe ja on ennast roojastanud,
või kui meest valdab armukadeduse vaim ja ta armukadestab oma naist, siis seadku ta naine Jehoova ette ja preester talitagu naisega täiesti selle seaduse järgi.
Mees olgu vaba süüst, aga niisugune naine kandku oma süüd!"
4. Moosese 6 Ja Jehoova rääkis Moosesega, öeldes:
"Räägi Iisraeli lastega ja ütle neile: kui mees või naine tõotab erilise nasiiritõotuse, et Jehoovale pühenduda,
siis ta peab hoiduma viinast ja vägijoogist; ta ei tohi juua veini- ega viinaäädikat; ta ärgu joogu ka mitte mingisugust viinamarjamahla ja ärgu söögu värskeid või kuivatatud viinamarju.
Kõigil oma nasiiripõlve päevil ta ei tohi midagi süüa, mida toodetakse viinapuust, isegi mitte kivikesi ega kesti!
Kõigil tema tõotatud nasiiripõlve päevil ei tohi habemenuga ta peast üle käia; seni kui aeg täis saab, milleks ta ennast Jehoovale on pühendanud, on ta püha: ta peab laskma juuksed peas pikaks kasvada!
Kõigil oma Jehovale pühenduse päevil ta ei tohi minna surnukeha juurde!
Ta ei tohi ennast roojastada oma isa ja ema, venna ja õe pärast, kui need surevad, sest ta pea peal on pühitsus Jumalale!
Kõigil oma nasiiripõlve päevil on ta Jehoovale pühitsetud!
Ja kui keegi tema juures väga äkitselt sureb ja ta nõnda roojastab oma nasiiripea, siis ta peab puhastuspäeval oma pea paljaks ajama; ta ajagu see paljaks seitsmendal päeval.
Ja kaheksandal päeval ta viigu kaks turteltuvi või kaks muud tuvi preestrile kogudusetelgi ukse juurde.
Ja preester valmistagu üks patuohvriks ja teine põletusohvriks ning toimetagu temale lepitust, sellepärast et ta surnu tõttu pattu tegi; selsamal päeval ta pühitsegu oma pead,
eraldagu taas Jehoovale oma nasiiripõlve päevad ja viigu aastane oinastall süüohvriks. Endised päevad aga langevad ära, sest ta nasiiripõli rüvetus.
Ja niisugune on nasiiriseadus: päeval, mil tema nasiiriaeg täitub, viidagu ta kogudusetelgi ukse juurde,
ja ta toogu oma ohvriannina Jehoovale üks veatu aastane oinastall põletusohvriks ja üks veatu aastane utetall patuohvriks ja üks veatu jäär tänuohvriks;
ja korv hapnemata leiba, peenest jahust õliga segatud kooke ja õliga võitud hapnemata koogikesi; ja nende juurde kuuluv roaohver ning joomaohvrid.
Ja preester viigu need Jehoova ette ning toimetagu tema patu- ja põletusohver;
jäär aga ohverdagu ta Jehoovale tänuohvriks ühes korvitäie hapnemata leibadega; preester ohverdagu ka tema roa- ja joomaohver.
Siis nasiir pügagu oma nasiiripõlve pea paljaks kogusetelgi ees ja võtku oma nasiiripea juuksed ning pangu tänuohvri all olevasse tulle.
Ja preester võtku keedetud jäärasaps, üks hapnemata kook korvist ja üks hapnemata koogike ning pangu nasiiri kätele, pärast seda kui see oma nasiirijuuksed on püganud.
Ja preester kõigutagu neid Jehoova ees kõigutusohvrina; see olgu preestrile pühitsetud ühes kõigutusrinna ja tõstereiega; pärast seda võib nasiir viina juua.
See on seadus nasiiri kohta, kes tõotab oma ohvrianni Jehoovale nasiiripõlve pärast lisaks sellele, mis ta jõud muidu lubab. Vastavalt tõotusele, mis ta tõotab, peab ta toimima oma nasiiriseaduse järgi."
Ja Jehoova rääkis Moosesega, öeldes:
"Räägi Aaroni ja ta poegadega ning ütle: õnnistades Iisraeli lapsi öelge neile nõnda:
Jehoova õnnistagu sind ja hoidku sind!
Jehoova lasku oma pale paista sinu peale ja olgu sulle armuline!
Jehoova tõstku oma pale sinu üle ja andku sulle rahu!
Nõnda pandagu minu nimi Iisraeli laste peale ja mina õnnistan neid!"
Õpetussõnad 7 Sest ma vaatasin oma koja aknast, heitsin pilgu läbi aknaava
ja ma nägin kogenematute seas, märkasin poiste hulgas meeletut noort meest:
ta käis mööda tänavat kuni selle nurgani ja sammus siis naise koja poole,
videvikus, kui päev õhtule jõudis, öö ja pimeduse saabudes.
Ja vaata, naine tuli temale vastu, hooraehtes ja kavala südamega!
Ta oli rahutu ja isemeelne, ta jalad ei püsinud kodus:
puhu oli ta tänaval, puhu turgudel, ja ta varitses iga nurga juures.
Ta haaras temast kinni, suudles teda ja ütles temale häbitu näoga:
"Ma pidin viima tänuohvreid ja ma tasusin täna oma tõotused!
Seepärast ma tulin välja sulle vastu, sind otsima, ja ma leidsin sind!
Ma katsin oma voodi vaipadega, kirju Egiptuse lõuendiga.
Ma riputasin voodisse mürri, aaloet ja kaneeli.
Tule, joobume kallistusist hommikuni, tundkem rõõmu armastusest!
Sest mu mees ei ole kodus, ta läks pikale teekonnale.
Ta võttis rahakukru ühes, ta tuleb koju alles täiskuu ajaks!"
Luuka 2 Neil päevil sündis, et keiser Augustus andis käsu üles kirjutada kogu maailm.
See üleskirjutus oli esimene ja toimus, kui Küreenius oli Süüria maavalitseja.
Ja kõik läksid endid laskma kirja panna, igaüks oma linna.
Siis läks ka Joosep Galileast Naatsareti linnast üles Juudamaale Taaveti linna, mida hüütakse Petlemmaks, sest ta oli pärit Taaveti kojast ning soost,
ennast laskma kirja panna ühes Maarja, oma kihlatud naisega, kes oli käima peal.
Aga nende seal olles sai aeg täis, et Maarja pidi maha saama,
ja ta tõi ilmale oma esimese poja ja mähkis ta mähkmetesse ja asetas ta sõime, sest neil polnud muud aset majas.
Ja seal paigus oli karjaseid väljal õitsil pidamas valvet öösel oma karja juures.
Ja Issanda ingel astus nende ette ja Issanda auhiilgus paistis nende ümber, ja nemad kartsid üliväga.
Ja ingel ütles neile: "Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kõigele rahvale:
sest teile on täna Taaveti linnas sündinud Õnnistegija, kes on Issand Kristus!
Ja see olgu teile tunnuseks: te leiate lapse mähitud ja sõimes magavat!"
Ja äkitselt oli ingliga ühes taeva sõjaväe hulk; need kiitsid Jumalat ning ütlesid:
"Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu inimeste seas, kellest temal on hea meel!"
Kui siis inglid olid läinud nende juurest ära taevasse, ütlesid karjased üksteisele: "Läki nüüd Petlemma ja vaadakem seda asja, mis on sündinud, mis Issand on meile teada andnud!"
Ja nad tulid tõtates ning leidsid Maarja ja Joosepi ja lapsukese, kes magas sõimes.
Aga kui nad seda nägid, teatasid nad asjast, mis neile oli öeldud selle lapsukese kohta.
Ja kõik, kes seda kuulsid, panid imeks, mida karjased neile rääkisid.
Ent Maarja pidas kõik need sõnad meeles ning mõtles nendele oma südames.
Ja karjased läksid tagasi Jumalale au andes ja teda kiites kõige eest, mis nad olid kuulnud ja näinud, nõnda nagu neile oli öeldud.