Eestikeelne Piibel 1968
4. Moosese 31 Ja Jehoova rääkis Moosesega, öeldes:"Lugege üle inimestest ja lojustest võetud saak, sina ja preester Eleasar ja koguduse perekondade peamehed,
ja jaota saak pooleks sõjas käinud sõjameeste ja terve koguduse vahel.
Siis võta sõjas käinud sõjameestelt andam Jehoovale, üks hingeline viiesajast, niihästi inimestest kui veistest, eeslitest ja pudulojustest.
Võta see nende osa-poolest ja anna preester Eleasarile, tõstelõivuks Jehoovale.
Ja Iisraeli laste osa-poolest võta üks viiekümnest inimestest, veistest, eeslitest ja pudulojustest, kõigist lojustest, ja anna need leviitidele, kes toimetavad Jehoova elamu teenistust."
Ja Mooses ja preester Eleasar tegid, nagu Jehoova oli Moosest käskinud.
Ja saak, ülejääk kokkuriisutust, mida sõjamehed olid riisunud, oli: pudulojuseid kuussada seitsekümmend viis tuhat;
veiseid seitsekümmend kaks tuhat;
eesleid kuuskümmend üks tuhat;
ja inimhingi naistest, kes ei olnud tundnud mehega magamist, kõiki kokku kolmkümmend kaks tuhat.
Pool sellest, sõjas käinute osa, oli: pudulojuseid arvult kolmsada kolmkümmend seitse tuhat viissada;
andam Jehoovale pudulojustest oli kuussada seitsekümmend viis;
veiseid oli kolmkümmend kuus tuhat, ja neist andam Jehoovale: seitsekümmend kaks;
eesleid oli kolmkümmend tuhat viissada, ja neist andam Jehoovale: kuuskümmend üks;
inimhingi oli kuusteist tuhat, ja neist andam Jehoovale: kolmkümmend kaks hinge.
Ja Mooses andis Jehoova tõstelõivu andami preester Eleasarile, nagu Jehoova oli Moosest käskinud.
Ja Iisraeli laste osa-pool, mille Mooses oli sõjameestelt eraldanud,
see koguduse osa-pool oli: pudulojuseid kolmsada kolmkümmend seitse tuhat viissada;
veiseid kolmkümmend kuus tuhat;
eesleid kolmkümmend tuhat viissada;
inimhingi kuusteist tuhat.
Ja Mooses võttis Iisraeli laste osa-poolest, inimestest ja lojustest, ühe viiekümnest ja andis need leviitidele, kes toimetasid Jehoova elamu teenistust, nagu Jehoova oli Moosest käskinud.
Ja väeülemad, kes olid sõjaväe tuhandete üle, tuhande- ja sajapealikud, astusid Moosese juurde
ning ütlesid Moosesele: "Su sulased on üle lugenud sõjamehed, kes olid meie käe all, ja meist pole ainustki vajaka.
Seepärast me toome Jehoovale Ohvrianniks, mida iga mees on leidnud kuldasjadest: käevõrusid, randmekette, sõrmuseid, kõrvarõngaid ja kaelakeesid, et teha oma hingede eest lepitust Jehoova ees."
Ja Mooses ja preester Eleasar võtsid neilt kulla, kõiksugu valmisasjad.
Kogu tõstelõivu kulda, mida nad Jehoovale võtsid igalt tuhandepealikult ja igalt sajapealikult, oli kuusteist tuhat seitsesada viiskümmend seeklit.
Sõjamehed aga olid riisunud igaüks iseenesele.
Ja Mooses ja preester Eleasar võtsid kulla tuhande- ja sajapealikuilt ning viisid selle kogudusetelki Iisraeli laste meenutamiseks Jehoova ees.
4. Moosese 32 Ruubenlastel ja gaadlastel oli palju karja, üpris palju. Kui nad nägid Jaaserimaad ja Gileadimaad, vaata, siis oli see paras paik karjale!
Ja gaadlased ja ruubenlased tulid ning rääkisid Moosesega ja preester Eleasariga ja koguduse vürstidega, öeldes:
"Atarot, Diibon, Jaaser, Nimra, Hesbon, Elaale, Sebam, Nebo ja Beon,
maa, mida Jehoova lõi Iisraeli koguduse ees, on karjamaa, ja su sulastel on karja!"
Ja nad ütlesid veel: "Kui me su silmis oleme armu leidnud, siis antagu see maa omandiks su sulastele. Ära vii meid üle Jordani!"
Aga Mooses vastas gaadlastele ja ruubenlastele: "Kas peavad teie vennad minema sõtta, teie aga jääte siia?
Miks võtate Iisraeli lastelt julguse minna sellele maale, mille Jehoova on neile andnud?
Nõnda tegid teie vanemad, kui ma Kaades-Barneast läkitasin neid maad vaatama:
kui nad jõudsid Kobaraorgu ja nägid maad, siis nad võtsid Iisraeli lastelt julguse minna maale, mille Jehoova oli neile andnud.
Sel päeval Jehoova viha süttis põlema ja ta vandus, öeldes:
need mehed, kes on tulnud Egiptusest, kahekümneaastased ja üle selle, ei saa näha maad, mille ma vandega tõotasin Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile, sest nad ei ole ustavalt käinud mu järel,
peale Kaalebi, kenislase Jefunne poja, ja Joosua, Nuuni poja, sest nemad on ustavalt käinud Jehoova järel!
Ja Jehoova viha süttis põlema Iisraeli vastu ja ta laskis neid hulkuda kõrbes nelikümmend aastat, kuni oli otsa saanud kogu see sugupõlv, kes oli kurja teinud Jehoova silmis.
Ja vaata, te olete nüüd tõusnud oma vanemate asemele, patuste inimeste sigidikud, et veelgi õhutada Jehoova vihaleeki Iisraeli vastu!
Kui te taganete tema järelt, siis ta jätab rahva veel kauemaks kõrbe ja te hukkate kogu selle rahva!"
Siis nad astusid tema juurde ja ütlesid: "Me ehitame siia karjatarad oma lojustele ja linnad oma väetitele,
me ise aga varustume kärmesti käima Iisraeli laste ees, kuni oleme nad paika viinud. Aga meie väetid jäävad kindlustatud linnadesse maa elanike pärast.
Me ei pöördu enne tagasi koju kui igamees Iisraeli lastest on saanud oma pärisosa,
sest me ei taha ühes nendega saada pärisosa teispoolt Jordanit ega kaugemalt, kuna me saame oma pärisosa siitpoolt Jordanit, ida poolt."
Ja Mooses vastas neile: "Kui te teete nõnda, kui te Jehoova ees varustate endid sõjaks
ja iga teie varustatu läheb Jehoova ees üle Jordani, kuni ta oma vaenlased on enese eest ära ajanud
ja maa on alistatud Jehoova ees, ja kui te alles seejärel pöördute tagasi, siis te olete süüta Jehoova ja Iisraeli ees ning see maa jääb Jehoova ees teie omandiks.
Aga kui te ei tee nõnda, vaata, siis te teete pattu Jehoova vastu ja saate tunda oma karistust, mis teid tabab!
Ehitage oma väetitele linnad ja pudulojustele tarad ja tehke, mida olete lubanud!"
Ja gaadlased ja ruubenlased rääkisid Moosesega, öeldes: "Su sulased teevad, nagu me isand käsib!
Meie lapsed, meie naised, meie kari ja kõik meie lojused jäävad siia Gileadi linnadesse,
aga su sulased, kõik sõjaks varustatud, lähevad sinna üle, et sõdida Jehoova ees, nagu mu isand on käskinud!"
Siis Mooses andis nende pärast käsu preester Eleasarile ja Joosuale, Nuuni pojale, ja Iisraeli laste suguharude perekondade peameestele,
ja Mooses ütles neile: "Kui gaadlased ja ruubenlased lähevad ühes teiega üle Jordani, kõik, kes on varustatud sõjaks Jehoova ees, ja kui maa alistub teile, siis andke Gileadimaa neile omandiks
Aga kui nad ei lähe varustatult ühes teiega sinna üle, siis nad peavad elama Kaananimaal teie keskel!"
Siis vastasid gaadlased ja ruubenlased, öeldes: "Mida Jehoova on öelnud su sulastele, seda me teeme!
Me läheme sõjaks varustatult Jehoova ees üle Kaananimaale, et meie pärisosa jääks meile siiapoole Jordanit!"
Ja Mooses andis neile, gaadlastele ja ruubenlastele ja Joosepi poja Manasse poolele suguharule emorlaste kuninga Siihoni kuningriigi ja Baasani kuninga Oogi kuningriigi, maa ja selle linnad ühes maa-aladega, selle maa linnad ümberkaudu.
Ja gaadlased ehitasid üles Diiboni, Ataroti, Aroeri,
Atrot-Soofani, Jaaseri, Jogbeha,
Beet-Nimra ja Beet-Haarani kindlustatud linnad ja karjatarad.
Ja ruubenlased ehitasid üles Hesboni, Elaale, Kirjataimi,
Nebo ja Baal-Meoni, nende nimed muudeti, ja Sibma. Nad panid linnadele, mis nad üles ehitasid, omad nimed.
Ja Manasse poja Maakiri pojad läksid Gileadi, vallutasid selle ja ajasid ära emorlased, kes seal olid.
Ja Mooses andis Gileadi Manasse pojale Maakirile ning too asus sinna.
Ja Manasse poeg Jair läks ning vallutas nende telklaagrid ja nimetas need "Jairi telklaagriteks".
Ja Nobah läks ning vallutas Kenati ja selle tütarlinnad ja nimetas selle Nobahiks enese nime järgi.
Psalm 40 Laulujuhatajale: Taaveti laul.
Ma ootasin Jehoovat suure ootusega; ta kummardus mu poole ja kuulis mu appihüüdmist
ja tõmbas mind üles õuduse august ja paksust porist ning asetas mu jalad kaljule ja kinnitas mu sammud!
Ta pani mu suhu uue laulu, kiituslaulu meie Jumalale! Paljud näevad seda ja hakkavad kartma ja lootma Jehoova peale!
Õnnis on mees, kes paneb oma lootuse Jehoova peale ega pöördu ülbete ja valesse taganejate poole!
Palju oled sina, Jehoova, mu Jumal, teinud imetegusid ja mõelnud mõtteid meie kohta; ei ole kedagi sinu sarnast! Kui ma hakkaksin neid kuulutama ja neist kõnelema, siis oleks neid rohkem kui jõuab ära lugeda!
Tapa- ja roaohver ei ole su meele järgi - aga kõrvad oled sa mulle avanud - põletus- ja patuohvrit sa ei nõua!
Siis ma ütlesin: vaata, ma tulen, rullraamatus on minust kirjutatud!
Luuka 8 Aga kui Jeesus tagasi tuli, võttis rahvas teda vastu, sest nemad kõik olid teda ootamas.
Ja vaata, siis tuli mees, Jairus nimi, ja see oli kogudusekoja ülem; ja ta heitis Jeesuse jalge ette ning palus teda tulla enese kotta.
Sest tal oli ainus tütar, kaksteist aastat vana, ja see oli suremas. Aga tema sinna minnes tungis rahvas temale peale.
Ja keegi naine, kes oli kaksteist aastat põdenud verejooksu ega olnud võinud ühegi käest saada tervist,
tuli tema selja taha ja puudutas ta kuue palistust, ja sedamaid lakkas ta verejooks.
Ja Jeesus ütles: "Kes puudutas mind?" Aga kui kõik salgasid, ütles Peetrus: "Õpetaja, rahvahulgad tungivad sulle peale ja rõhuvad sind!"
Kuid Jeesus ütles: "Keegi puudutas mind, sest ma tundsin väe enesest välja minevat!"
Kui nüüd naine nägi, et ta ei olnud varjule jäänud, tuli ta värisedes ja heitis tema ette maha ja teatas temale kõige rahva kuuldes, mis asja pärast ta oli teda puudutanud ja kuidas ta kohe oli terveks saanud.
Siis ta ütles naisele: "Tütar, sinu usk on sind aidanud, mine rahuga!"
Kui tema alles rääkis, tuli kogudusekoja ülema perest keegi ning ütles: "Su tütar on surnud, ära tülita enam õpetajat!"
Aga seda kuuldes vastas Jeesus temale: "Ära karda, usu vaid, siis ta saab abi!"
Kui ta siis jõudis majasse, ei lasknud ta enesega sisse tulla kedagi teist kui ainult Peetruse ja Johannese ja Jakoobuse ning lapse isa ja ema.
Ja kõik nutsid ja leinasid tütarlast. Aga tema ütles: "Ärge nutke, ta ei ole surnud, vaid ta magab!"
Ja nad naersid teda, teades, et lapsuke on surnud.
Ent tema haaras lapse käest kinni ja ütles hüüdes: "Tütarlaps, tõuse üles!"
Ja tema vaim tuli tagasi, ja ta tõusis kohe üles. Ja ta käskis talle süüa anda.
Ja tütarlapse vanemad kohkusid; aga tema keelas neid ühelegi rääkimast seda, mis oli sündinud.
Luuka 9 Aga ta kutsus kokku need kaksteist ja andis neile väe ja meelevalla kõigi kurjade vaimude üle ja tõbesid parandada,
ja läkitas nad välja kuulutama Jumala riiki ja tegema haigeid terveks,
ja ütles neile: "Ärge võtke midagi teele kaasa, ei keppi ega pauna, ei leiba ega raha; ärgu olgu ka kellelgi kaht kuube.
Ja kuhu majasse te iganes sisse lähete, sinna jääge ja sealt minge teele.
Ja kes iganes teid vastu ei võta, sellest linnast minge välja ja puistake tolm oma jalgadelt tunnistuseks nende vastu!"
Nii nad läksid teele ja käisid mööda külasid, kuulutades evangeeliumi ja tehes haigeid terveks igal pool.
Aga nelivürst Heroodes sai kuulda kõik, mis sündis, ja oli kahevahel, sest mõned ütlesid: "Johannes on surnuist üles tõusnud!"
Aga teised: "Eelija on ilmunud!" Aga mõned jälle: "Keegi vanadest prohvetitest on üles tõusnud!"
Ent Heroodes ütles: "Johannese pea ma lasksin maha raiuda; kes on siis see, kellest ma kuulen niisuguseid asju?" Ja ta püüdis teda näha saada.