Eestikeelne Piibel 1968
4. Moosese 21 Hoori mäe juurest nad läksid ära Kõrkjamere teed mööda, et minna ümber Edomimaa; aga rahvas tüdines teekonnal.Ja rahvas rääkis vastu Jumalale ja Moosesele: "Miks olete meid toonud Egiptusest kõrbe surema? Sest ei ole leiba ega vett ja meie hing tülkab seda viletsat toitu!"
Siis Jehoova läkitas rahva sekka mürgiseid madusid ja need salvasid rahvast ning Iisraelis suri palju rahvast.
Siis rahvas tuli Moosese juurde ja nad ütlesid: "Me tegime pattu, et rääkisime vastu Jumalale ja sinule! Palu Jehoovat, et ta võtaks meilt ära need maod!" Ja Mooses palus rahva eest.
Ja Jehoova ütles Moosesele: "Tee enesele madu ja pane see ridva otsa, siis jääb elama iga salvatu, kes seda vaatab!"
Ja Mooses tegi vaskmao ning pani selle ridva otsa. Kui siis madu oli salvanud kedagi, aga too silmitses vaskmadu, siis ta jäi elama!
Ja Iisraeli lapsed läksid teele ja lõid leeri üles Obotisse.
Ja nad läksid teele Obotist ja lõid leeri üles Ijje-Abarimi, Moabi ees olevasse kõrbe päikesetõusu pool.
Sealt nad läksid teele ja lõid leeri üles Seredi nõkku.
Sealt nad läksid teele ja lõid leeri üles teispoole kõrbes olevat Arnoni jõge, mis lähtub emorlaste maa-alalt, sest Arnon on Moabi rajaks Moabi ja emorlaste vahel.
Seepärast öeldakse "Jehoova sõdade raamatus": "Vaaheb Suufas ja Arnoni orud
ja orgude nõlvakud, mis laskuvad Aari maa-alale ja naalduvad Moabi rajale!"
Ja sealt nad läksid kaevu juurde. See oli see kaev, mille puhul Jehoova ütles Moosesele: "Kogu rahvas kokku, siis ma annan neile vett!"
Tol korral laulis Iisrael seda laulu: "Kee üles, kaev! Laulgem temast!
Kaev, mille vürstid kaevasid, mida rahva parimad süvendasid valitsuskepiga, oma karjasekeppidega!" Ja kõrbest nad läksid Mattanasse
ja Mattanast Nahalieli ja Nahalielist Baamotti
ja Baamotist sinna orgu, mis on Moabimaal Pisga mäetipu juures, mis vaatab alla kõrbepinnale.
Ja Iisrael läkitas käskjalad Siihoni, emorlaste kuninga juurde ütlema:
"Luba mind oma maast läbi minna! Me ei põika põldudele ega viinamägedele, me ei joo kaevuvett. Me läheme kuningateed mööda, kuni oleme läbinud su maa-ala!"
Aga Siihon ei lubanud Iisraeli oma maa-alast läbi minna, vaid Siihon kogus kokku kogu oma rahva ja läks välja kõrbe Iisraeli vastu; ta tuli Jaasasse ja sõdis Iisraeli vastu.
Aga Iisrael lõi teda mõõgateraga ja vallutas tema maa Arnonist kuni Jabbokini, kuni ammonlasteni, sest ammonlaste raja oli kindlustatud.
Ja Iisrael võttis kõik need linnad ja elas kõigis emorlaste linnades, Hesbonis ja kõigis selle tütarlinnades.
Sest Hesbon oli Siihoni, emorlaste kuninga linn ja tema oli sõdinud endise Moabi kuninga vastu ning oli tolle käest ära võtnud kogu tema maa kuni Arnonini.
Seepärast ütlevad pilkelaulikud: "Tulge Hesboni! Ehitatagu üles ja rajatagu Siihoni linn!
Sest tuli väljus Hesbonist, leek Siihoni linnast! See põletas Moabi Aari, Arnoni küngaste isandad!
Häda sulle, Moab! Kadunud oled, Kemosi rahvas! Ta tegi oma pojad põgenikeks ja oma tütred vangideks emorlaste kuningale Siihonile!
Aga meie ambusime neid, Hesbon on hävinud Diibonist saadik; me rüüstasime kuni Noofani, mis ulatub Meedebani!"
Ja Iisrael jäi elama emorlaste maale.
Siis Mooses läkitas uurima Jaaserit ja nad vallutasid selle tütarlinnad; ta ajas ära emorlased, kes seal olid.
Siis nad pöördusid ja läksid üles mööda Baasani teed. Aga Baasani kuningas Oog läks välja nende vastu, tema ja kogu ta rahvas, taplusesse Edreis.
Aga Jehoova ütles Moosesele: "Ära karda teda, sest ma annan su kätte tema ja kogu ta rahva ja maa. Ja talita temaga, nagu sa talitasid Siihoniga, emorlaste kuningaga, kes elas Hesbonis!"
Ja nad lõid maha tema ja ta pojad ja kogu ta rahva, laskmata põgeneda ainustki. Ja nad vallutasid ta maa.
4. Moosese 22 Ja Iisraeli lapsed läksid teele ning lõid leeri üles Moabi lagendikele teispoole Jordanit Jeeriko kohale.
Aga Baalak, Sippori poeg, nägi kõike, mida Iisrael oli teinud emorlastega.
Ja moabiidid kartsid väga seda rahvast, sest see oli suur; ja moabiidid värisesid hirmust Iisraeli laste ees.
Ja moabiidid ütlesid Midjani vanemaile: "Nüüd sööb see jõuk paljaks kogu meie ümbruse, otsekui härg näsib väljalt rohu!" Baalak, Sippori poeg, oli sel ajal Moabi kuningas.
Tema läkitas käskjalad Bileami, Beori poja juurde Petoori, mis on Frati jõe ääres tema hõimlaste maal, teda kutsuma, käskides öelda: "Vaata, Egiptusest on tulnud üks rahvas! Näe, see ujutab maa üle ja on asunud elama mu naabrusesse!
Tule nüüd ja nea mulle ära see rahvas, sest ta on vägevam minust! Vahest suudan, et me lööme teda ja ma ajan ta maalt välja, sest ma tean, et keda sina õnnistad, see on õnnistatud, ja keda sina nead, see on neetud!"
Siis läksid Moabi vanemad ja Midjani vanemad ja neil oli kaasas tõekuulutaja tasu; nad tulid Bileami juurde ja andsid temale edasi Baalaki sõnad.
Ja tema ütles neile: "Jääge selleks ööks siia, siis ma saadan teiega tagasi sõna, mis Jehoova mulle ütleb!" Ja Moabi vürstid jäid Bileami juurde.
Ja Jumal tuli Bileami juurde ning küsis: "Kes on need mehed su juures?"
Ja Bileam vastas Jumalale: "Baalak, Sippori poeg, Moabi kuningas, on läkitanud minu juurde:
vaata, Egiptusest on tulnud üks rahvas ja ujutab maa üle! Tule nüüd, nea ta mulle ära, vahest suudan teda võitluses võita ja minema ajada!"
Aga Jumal ütles Bileamile: "Ära mine ühes nendega, sa ei tohi needa seda rahvast, sest ta on õnnistatud!"
Ja Bileam tõusis hommikul üles ning ütles Baalaki vürstidele: "Minge oma maale, sest Jehoova ei luba mind minna ühes teiega!"
Ja Moabi vürstid võtsid kätte ja tulid Baalaki juurde ning ütlesid: "Bileam keeldus meiega kaasa tulemast!"
Aga Baalak läkitas uuesti vürste, rohkem ja neist auväärsemaid,
Ja need tulid Bileami juurde ning ütlesid temale: "Nõnda ütleb Baalak, Sippori poeg: ära keeldu tulemast mu juurde,
sest ma tahan osutada sulle väga suurt au ja ma teen kõik, mis sa minult nõuad. Tule siis ja nea mulle ära see rahvas!"
Aga Bileam vastas ja ütles Baalaki sulastele: "Isegi kui Baalak annaks mulle oma koja täie hõbedat ja kulda, ei või ma üle astuda Jehoova, oma Jumala käsust ei väikeses ega suures asjas!
Aga jääge siis nüüd ka selleks ööks siia, et saaksin teada, mis Jehoova mulle veel ütleb!"
Ja Jumal tuli öösel Bileami juurde ning ütles temale: "Kui need mehed on tulnud sind kutsuma, siis võta kätte, mine ühes nendega, aga tee ainult seda, mis ma sulle ütlen!"
Psalm 37 Õel võtab laenuks ega tasu; aga õige on armuline ja annab!
Sest tema õnnistatud pärivad maa ja tema neetud hävitatakse ära!
Jehoova kinnitab selle mehe sammud, tema tee on ta meele järgi!
Kui ta langeb, ei kuku ta maha, sest Jehoova toetab ta kätt!
Ma olin noor ja sain vanaks; aga ma pole näinud õiget hüljatuna ega tema lapsi leiba otsivat!
Kogu päeva on ta armuline ja laenab välja ja ta järeltulev põlv on õnnistuseks!
Käändu kõrvale kurjast ja tee head, siis sa jääd oma elukohta igavesti!
Sest Jehoova armastab õiglust ega hülga oma vagasid; need hoitakse igavesti; aga õelate seeme hävitatakse!
Õiged pärivad maa ja elavad seal peal põliselt!
Õige suu kõneleb tarkust ja tema keel räägib õiglaselt;
Tema Jumala käsuõpetus on tema südames, tema sammud ei kõigu!
Luuka 6 Neil päevil sündis ka, et ta läks välja mäele palvetama ja viibis kogu öö Jumala palumises.
Ja kui valgeks läks, kutsus ta oma jüngrid enese juurde ja valis nende seast kaksteist, keda ta nimetas ka apostliteks:
Siimona, keda ta nimetas ka Peetruseks, ja tema venna Andrease, Jakoobuse ja Johannese, Filippuse ja Bartolomeuse,
Matteuse ja Tooma, Jakoobuse, Alfeuse poja, ja Siimona, keda hüütakse Selooteseks,
ja Juuda, Jakoobuse poja, ja Juudas Iskarioti, kes sai äraandjaks.
Nendega ta astus alla ja jäi peatuma lagedale paigale; ja seal oli suur hulk tema jüngreid ja kogu Juudamaalt ja Jeruusalemmast ning Tüürose ja Siidoni rannamaalt suur rahvakogu,
kes oli tulnud teda kuulama ja ennast laskma parandada oma haigustest. Ja ka need, keda rüvedad vaimud vaevasid, said terveks.
Ja kõik rahvas püüdis teda puudutada, sest vägi lähtus temast ja parandas kõik.
Ja tema tõstis silmad oma jüngrite poole ja ütles: "Õndsad olete, vaesed, sest teie päralt on Jumala riik.
Õndsad teie, kellel nüüd on nälg, sest teid peab toidetama. Õndsad teie, kes nüüd nutate, sest siis te naerate.
Õndsad olete, kui inimesed teid vihkavad ja kui nad teid kogudusest välja heidavad ning laimavad ja teie nime kui paha nime hülgavad Inimese Poja pärast.
Rõõmutsege sel päeval ja hüpake, sest vaata, teie palk on suur taevas! Tegid ju nõndasamuti prohvetitega nende isad.
Kuid häda teile rikastele! Sest teil on troost käes.
Häda teile, kes nüüd olete täidetud, sest teile tuleb nälg! Häda teile, kes nüüd naerate, sest te saate veel leinata ja nutta!
Häda teile, kui kõik inimesed teist räägivad head, sest nõndasamuti tegid nende isad valeprohvetitele!
Aga teile, kes kuulete, ütlen ma: armastage oma vaenlasi, tehke head neile, kes teid vihkavad;
õnnistage neid, kes teid neavad; paluge nende eest, kes teid siunavad.
Kes sind lööb vastu kõrva, sellele paku ka teine; ja kes sult võtab kuue, sellele ära keela vammust.
Anna igaühele, kes sind palub, ja sellelt, kes võtab sinu oma, ära nõua tagasi.
Ja nõnda nagu te tahate, et inimesed teile teeksid, nõnda tehke neile.
Ja kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis tänu on teil sellest? Sest patusedki armastavad neid, kes neid armastavad.
Ja kui te teete head oma heategijaile, mis tänu on teil sellest? Sest patusedki teevad sedasama.
Ja kui te laenate neile, kellelt te loodate tagasi saada, mis tänu on teil sellest? Patusedki laenavad patustele, et nad samavõrra saaksid tagasi.
Aga armastage oma vihamehi ja tehke head ja laenake ilma midagi selle vastu lootmata; siis teie palk on suur ja te olete Kõigekõrgema lapsed, sest tema on lahke ka tänamatute ja kurjade vastu.
Olge armulised, nõnda nagu teie Isa on armuline.