Eestikeelne Piibel 1968
3. Moosese 26 Aga kui te ei kuula mind ega tee kõigi nende käskude järgi,vaid hülgate mu seadlused ja teie hinged põlgavad mu kohtuseadusi, nõnda et te ei tee kõigi mu käskude järgi, vaid tühistate mu lepingu,
siis teen ka mina teiega sedasama ja saadan teie kallale ootamata kohkumise, kõhetustõve ja palaviku, mis kustutab silmad ja närib hinge; ja te külvate ilmaaegu oma seemet, sest teie vaenlased söövad selle!
Ja ma pööran oma palge teie vastu ning teie vaenlane lööb teid; teie vihamehed hakkavad valitsema teie üle ja te põgenete, isegi kui keegi teid taga ei aja!
Ja kui te sellest hoolimata ei kuula mind, siis ma karistan teid veel seitse korda enam teie pattude pärast!
Ma murran teie ülbe kõrkuse ja teen teie taeva raua ja teie maa vase sarnaseks!
Siis teie ramm kulub asjata, teie maa ei anna enam saaki ja maa puud ei kanna vilja!
Ja kui te siiski teete mulle vastuoksa ega taha mind kuulda, siis ma nuhtlen teid veel seitsmekordselt teie pattude pärast!
Ma läkitan teie kallale metselajaid, kes teevad teid lapsetuks, murravad teie lojuseid ja vähendavad teid endid, nõnda et teie teed jäävad tühjaks!
Aga kui te sellest veel ei lase endid minu poolt hoiatada ja teete mulle ikka vastuoksa,
siis teen minagi teile vastuoksa ja mina löön teid seitsmekordselt teie pattude pärast!
Ma saadan teie kallale tasumismõõga, mis tasub kätte lepingu rikkumise eest! Ja kui te siis kogunete oma linnadesse, läkitan mina teie keskele katku ja teid antakse vaenlase kätte!
Kui ma murran katki teie leivatoe, siis küpsetavad teie leiba kümme naist ühes ahjus; nad annavad teie leiva tagasi kaalu järgi, ja kui te sööte, siis teie kõhud ei saa täis!
Aga kui te seejuures veel ei kuula mind ja teete mulle vastuoksa,
siis teen minagi tulises vihas teile vastuoksa ja karistan teid seitsmekordselt teie pattude pärast!
Te peate sööma oma poegade ja tütarde liha!
Ma hävitan teie ohvrikünkad ja purustan teie suitsutusaltarid; ma viskan teie laibad teie elutute ebajumalate peale ja mu hing põlastab teid!
Ma teen teie linnad varemeiks ja hävitan teie pühamud, ja mulle ei meeldi enam teie uimastuslõhn!
Jah, mina ise hävitan maa, nõnda et teie vaenlased, kes seal elavad, pööraselt kohkuvad!
Teid ma aga pillutan rahvaste sekka ja paljastan mõõga teie taga! Teie maa laastatakse ja teie linnad muutuvad varemeiks!
Siis maa saab hüvituse oma puhkeaegade arvel kõigil oma tühjuse päevil ja teie viibides vaenlaste maal! Siis maa puhkab ja saab hüvituse oma puhkeaegade arvel!
Kõigil oma laastatud oleku päevil ta puhkab, puhkus, mida ta ei saanud teie puhkeaegadel, siis kui te elasite seal!
Ja kes teist üle jäävad, nende südamed ma teen araks nende vaenlaste maal: isegi tuules lendleva lehe kahin ajab neid pakku ja nad põgenevad, otsekui põgeneksid mõõga eest! Ja nad langevad maha, olgugi et keegi taga ei aja!
Ja nad komistavad üksteise otsa, just nagu mõõga ees, kuigi keegi taga ei aja! Te ei suuda oma vaenlastele vastu panna!
Te hukkute rahvaste seas ja teid neelab teie vaenlaste maa!
Ja kes teist üle jäävad, hääbuvad oma patusüü pärast oma vaenlaste maal; nad hääbuvad ka oma vanemate patusüü pärast nagu nood!
Siis nad tunnistavad oma patusüüd ja oma vanemate patusüüd, ebatruudust, mida nad mulle osutasid, samuti, et nad tegid mulle vastuoksa!
Minagi pean tegema neile vastuoksa ja viima nad vaenlaste maale: vahest siis alandab ennast nende ümberlõikamata süda ja nad tunnistavad oma patusüüd!
Siis ma mõtlen oma lepingule Jaakobi, Iisaki ja Aabrahamiga, ja ma mõtlen ka maale!
Aga esmalt jääb maa nende poolt mahajäetuks ja saab hüvituse oma puhkeaegade arvel, siis kui on neist tühjendatud; ja nad ise peavad tunnistama oma patusüüd, aina sellepärast, et nad on hüljanud mu kohtuseadused ja nende hing on põlanud mu seadlusi!
Aga isegi siis, kui nad on oma vaenlaste maal, ma ei hülga neid ega põlga täieliku hävituseni, tühistades oma lepingu nendega, sest mina olen Jehoova, nende Jumal!
Ja ma mõtlen nende heaks lepingule nende esivanematega, keda ma rahvaste silme all tõin ära Egiptusemaalt, et olla neile Jumalaks. Mina olen Jehoova!"
Need on seadlused, kohtuseadused ja õpetused, mis Jehoova Siinai mäel Moosese läbi andis enese ja Iisraeli laste vahele.
3. Moosese 27 Ja Jehoova rääkis Moosesega, öeldes:
"Räägi Iisraeli lastega ja ütle neile: kui keegi erilise tõotusena Jehoovale tahab anda inimhingi hindeväärtuse alusel,
siis olgu hindeväärtuseks meesterahva eest: kahekümneaastastest kuuekümneaastasteni olgu hindeväärtuseks viiskümmend hõbeseeklit püha seekli järgi.
Aga kui ta on naisterahvas, siis olgu hindeväärtuseks kolmkümmend seeklit.
Kui vanus on viiest aastast kahekümne aastani, siis olgu hindeväärtuseks meesterahva eest kakskümmend seeklit ja naisterahva eest kümme seeklit.
Kui vanus on ühest kuust viie aastani, siis olgu hindeväärtuseks meesterahva eest viis hõbeseeklit ja naisterahva eest kolm hõbeseeklit.
Kui keegi on kuuskümmend aastat vana ja üle selle, siis olgu hindeväärtuseks viisteist seeklit, kui ta on meesterahvas, ja kümme seeklit, kui ta on naisterahvas.
Aga kui tõotaja on vaesem, kui hindeväärtus nõuab, siis seatagu tõotatu preestri ette ja preester hinnaku teda; vastavalt sellele, nagu tõotaja jõud lubab, hinnaku preester teda.
Ja kui on tegemist mõne lojusega, keda tohib tuua ohvrianniks Jehoovale, siis olgu igaüks, kelle ta Jehoovale annab, püha.
Ta ei tohi seda asendada ega vahetada head halva või halba hea vastu; kui ta aga siiski lojuse vahetab lojusega, siis olgu ka selle asendaja püha.
Aga kui see on mõni roojane lojus, keda ei tohi tuua ohvrianniks Jehoovale, siis ta seadku lojus preestri ette
ja preester hinnaku seda heaks või halvaks; nagu on preestri hinnang, nõnda jäägu.
Aga kui tooja siiski tahab seda lunastada, siis ta lisagu viies osa hindeväärtusest.
Ja kui keegi pühitseb oma koja pühaks Jehoovale, siis preester hinnaku seda heaks või halvaks; nagu preester seda hindab, nõnda jäägu.
Aga kui pühitseja tahab oma koja lunastada, siis ta lisagu viies osa hinderahast ja see saab jälle tema omaks.
Ja kui keegi pühitseb Jehoovale tüki oma pärispõllust, siis olgu hindeväärtus selle seemne järgi: viis vakka otri - viiskümmend seeklit hõbedat.
Kui ta pühitseb oma põllu kohe juubeliaastast arvates, siis jäägu hindeväärtus jõusse,
aga kui ta pühitseb oma põllu alles pärast juubeliaastat, siis preester arvestagu temale raha aastate järgi, mis on jäänud järgmise juubeliaastani, ja see arvatagu maha hindeväärtusest.
Ja kui see, kes põllu on pühitsenud, tahab seda siiski lunastada, siis ta lisagu viies osa hindeväärtusest ja see jääb siis tema omaks.
Aga kui ta põldu ei lunasta, vaid müüb põllu kellelegi teisele, siis see ei ole enam lunastatav,
vaid põld, saades juubeliaastal vabaks, olgu pühitsetud Jehoovale nagu pühendatud põld; see saagu preestri omandiks.
Ja kui keegi oma ostetud põllu, mis ei ole tema pärispõld, pühitseb Jehoovale,
siis preester arvestagu temale oma hinnangu järgi hind kuni juubeliaastani ja ta andku määratud hind veel samal päeval Jehoovale kui pühitsetud and.
Juubeliaastal mingu põld jälle sellele, kellelt see on ostetud ja kelle pärismaa see on.
Iga hinnang sündigu püha seekli järgi; seeklis olgu kakskümmend geera.
Aga esmasündinut, kes lojustest esmasündinuna on määratud Jehoovale, ei tohi keegi pühitseda, olgu see härg või pudulojus, sest see on juba Jehoova oma!
Ja kui see on roojastest lojustest, siis ostetagu see vabaks vastavalt hindeväärtusele ja lisatagu sellele veel viies osa; kui seda ei lunastata, siis müüdagu see vastavalt hindeväärtusele.
Aga ainustki pühendatut, mille keegi on pühendanud Jehoovale kõigest, mis tal on: inimestest ja lojustest ja pärispõllust - ei tohi müüa ega lunastada; kõik pühendatu kuulub Jehoovale kui väga püha!
Ühtki vande alla pandut, kes inimeste seast on pandud vande alla, ei tohi osta vabaks - ta tuleb surmata!
Ja kõik maa kümnis, niihästi seemnest kui puude viljast, on Jehoova päralt; see on pühitsetud Jehoovale.
Aga kui keegi siiski oma kümnisest tahab midagi lunastada, siis ta lisagu sellele veel viies osa sellest.
Ja kõik kümnis veistest ja pudulojustest, kõigist, kes karjasekepi alt läbi käivad - see kümnis on pühitsetud Jehoovale:
ei tule uurida hea ja halva vahel ega tohi ka vahetada; aga kui ometi vahetatakse, siis olgu ka selle asendaja püha - seda ei tohi lunastada!"
Need on käsud, mis Jehoova Siinai mäel andis Moosesele Iisraeli laste jaoks.
Õpetussõnad 7 Mu poeg, hoia mu sõnu ja pane mu käsud enesele tallele!
Pea mu käske, et sa jääksid elama, hoia mu õpetust kui oma silmatera!
Seo need enesele sõrmede ümber, kirjuta need oma südamelauale!
Ütle tarkusele: "Sa oled mu õde!" ja hüüa mõistust sugulaseks,
et see hoiaks sind võõra naise eest, võõramaa naise eest, kes räägib libedaid sõnu!
Luuka 1 Et juba mitmed on võtnud kätte kirjutada loo neist asjust, mis meie seas tõsikindlalt on sündinud,
nõnda nagu meile on jutustanud need, kes ise on seda näinud algusest ja on olnud sõna sulased,
siis olen minagi arvanud heaks algusest peale kõike hoolega uurida ja järgemööda kirja panna sinule, kõrgeauline Teofilos,
et sa õpiksid tundma nende asjade kindla tõe, mida sulle on õpetatud.
Heroodese, Judea kuninga ajal oli preester, nimega Sakarias, Abija järjekorrast, ja temal oli naine Aaroni tütardest, ja selle nimi oli Eliisabet.
Nad olid mõlemad õiged Jumala ees ja elasid kõigis käskudes ja Issanda seadustes laitmatult.
Ja neil ei olnud last, sest Eliisabet oli sigimatu ja nad mõlemad olid väga elatanud.
Aga sündis, kui ta oma teenistuse järjekorras oli preestritalitusi toimetamas Jumala ees,
et preestriameti kombe järgi langes liisk temale minna suitsutama, ja ta läks Issanda templisse.
Ja kõik rahvahulk oli väljas palvetamas suitsutuse tunnil.
Seal ilmus temale Issanda ingel, seistes suitsutusaltari paremal pool.
Teda nähes Sakarias ehmus ja hirm valdas teda.
Aga ingel ütles talle: "Ära karda, Sakarias, sest su palvet on kuuldud ja su naine Eliisabet toob sulle ilmale poja, ja sa paned temale nimeks Johannes.
Ja temast on sul rõõm ning hea meel, ja paljud rõõmustuvad tema sündimisest.
Sest ta peab suur olema Issanda ees; ja viina ega vägijooki ei joo ta mitte, ja ta täitub Püha Vaimuga juba oma ema ihus;
ja ta pöörab palju Iisraeli lapsi Issanda, nende Jumala poole;
ja ta käib tema eel Eelija vaimus ja väes, et käänata isade südamed laste poole ja sõnakuulmatud õigete meelsuse poole, et soetada Issandale valmistatud rahvast!"
Ja Sakarias ütles inglile: "Millest ma seda võin ära tunda? Mina olen ju vana ja mu naine on oma päevade poolest väga elatanud!"
Ingel vastas ning ütles temale: "Mina olen Gabriel, kes seisab Jumala ees, ja ma olen läkitatud rääkima sinuga ja kuulutama sulle seda rõõmusõnumit!
Ja vaata, sa jääd keeletuks ega saa rääkida päevani, mil see sünnib, sellepärast et sa ei ole uskunud mu sõnu, mis lähevad täide omal ajal!"
Ja rahvas oli ootamas Sakariast ja pani imeks, et ta nii kaua viibis templis.
Aga väljudes ta ei saanud nendega rääkida. Siis nad said aru, et ta templis oli näinud nägemust. Ja tema andis neile käega märku ning jäi keeletuks.
Ja kui tema teenistuskorra päevad täis said, siis ta läks koju.
Aga pärast neid päevi sai tema naine Eliisabet käima peale ja pidas ennast varjul viis kuud, öeldes:
"Nõnda on Issand mulle teinud neil päevil, mil tema on vaadanud minu peale, et minult ära võtta mu teotus inimeste seas!"