Eestikeelne Piibel 1968
3. Moosese 13 Ja Jehoova rääkis Moosese ja Aaroniga, öeldes:"Inimene, kelle ihunahal on muhk või lööve või valge laik ja see areneb tema ihunahal pidalitõveks, tuleb viia preester Aaroni või mõne tema poja juurde, kes on preester.
Kui preester näeb ihunahal löövet ja et karvad lööbes on muutunud valgeks ja et lööve paistab olevat madalam kui muu ihunahk, siis on see pidalitõbi; ja kui preester seda on näinud, siis ta peab tema roojaseks kuulutama.
Aga kui tema ihunahal on valge laik ja see ei paista olevat nahast madalam ja karvad ei ole muutunud valgeks, siis peab preester nakatatu eraldama seitsmeks päevaks.
Preester vaadaku teda seitsmendal päeval, ja vaata, kui lööve on tema silmis endine ja lööve nahal ei ole laienenud, siis preester eraldagu tema uuesti seitsmeks päevaks.
Ja kui preester seitsmendal päeval teda jälle vaatab, ja näe, lööve on muutunud kahkjaks ega ole nahal laienenud, siis peab preester tema puhtaks kuulutama: see on ainult kärn; ja ta pesku oma riided, siis on ta puhas.
Aga kui kärn nahal lööb ikka laiemaks, pärast seda kui ta on ennast näidanud preestrile puhastamiseks ja nüüd näitab ennast preestrile teist korda
ja preester vaatab teda, ja näe, kärn ta nahal on laienenud, siis peab preester tema roojaseks kuulutama, sest see on pidalitõbi.
Kui pidalitõbi on tabanud inimest, siis viidagu ta preestri juurde.
Ja kui preester vaatab, ja näe, nahal on valge muhk, karvad selles on muutunud valgeks ja muhus on liigliha:
siis on ta ihunahal vana pidalitõbi ja preester kuulutagu tema roojaseks; ta ärgu eraldagu teda, sest ta on ainult roojane.
Aga kui pidalitõbi nahal lööb väga välja ja pidalitõbi katab kogu tõbise naha peast kuni jalgadeni, kuhu preestri silmad iganes vaatavad,
ja kui preester näeb, et vaata, pidalitõbi on katnud kogu ta ihu, siis peab ta tõbise puhtaks kuulutama; ta on muutunud üleni valgeks, ta on puhas.
Aga niipea, kui tal nähtub liigliha, on ta roojane.
Ja kui preester näeb liigliha, siis peab ta tema roojaseks kuulutama: liigliha on roojane, see on pidalitõbi.
Kui liigliha ennast muudab ja muutub valgeks, siis peab inimene tulema preestri juurde.
Ja kui preester teda vaatab, ja näe, lööve on muutunud valgeks, siis peab preester tõbise puhtaks kuulutama; ta on puhas.
Ja kui kellegi ihunahal on olnud paise ja see on paranenud,
aga paise asemele on tulnud valge muhk või punakasvalge laik, siis peab ta ennast näitama preestrile.
Ja kui preester vaatab, ja näe, see paistab olevat madalam kui muu nahk ja karvad on muutunud valgeks: siis peab preester tema roojaseks kuulutama, sest see on pidalitõbi, mis paises on välja löönud.
Ja kui preester seda on näinud, ja vaata, seal ei ole valgeid karvu ega ole see madalam kui muu nahk, vaid on muutunud ainult kahkjaks, siis preester eraldagu tema seitsmeks päevaks,
Ja kui see nahal lööb ikka laiemaks, siis peab preester tema roojaseks kuulutama, sest see on pidalitõve nakatus.
Aga kui valge laik püsib ega laiene, siis on see paise arm ja preester peab tema puhtaks kuulutama.
Või kui kellegi ihunahal on tule põletushaav ja põletushaava kasvav liha muutub punakasvalgeks või valgeks laiguks,
ja preester vaatab seda, ja näe, karvad laigus on muutunud valgeks ja see paistab olevat madalam kui muu nahk, siis on see põletushaavast välja löönud pidalitõbi ja preester peab tema roojaseks kuulutama, sest see on pidalitõve nakatus.
Ja kui preester seda on vaadanud, ja näe, valges laigus ei ole valgeid karvu ega ole see ka madalam kui muu nahk, vaid on muutunud ainult kahkjaks, siis peab preester tema eraldama seitsmeks päevaks.
Ja preester vaadaku teda seitsmendal päeval: kui see on nahal üha laienenud, siis peab preester tema roojaseks kuulutama, sest see on pidalitõbi.
Aga kui valge laik on püsinud ega ole nahal laienenud, vaid on muutunud ainult kahkjaks, siis on see põletushaava muhk ja preester peab tema puhtaks kuulutama, sest see on ainult põletushaava arm.
Ja kui mõnel mehel või naisel on nakatus peas või habemes
ja preester vaatab seda viga, ja näe, see paistab olevat madalam kui muu nahk ja selles on kollakad udukarvad, siis peab preester tema roojaseks kuulutama, sest see on lubikärn, pea või habeme pidalitõbi.
Ja kui preester on näinud lubikärna nakatust, ja vaata, see ei ole madalam kui muu nahk ja selles ei ole musti karvu, siis peab preester selle, kellel on lubikärna nakatus, eraldama seitsmeks päevaks.
Ja kui preester seitsmendal päeval nakatust vaatab, ja näe, lubikärn ei ole laienenud, seal ei ole kollakaid karvu ja lubikärn ei paista olevat madalam kui muu nahk,
siis peab ta ennast pügama; aga lubikärna ta ärgu pügagu; ja preester peab selle, kellel on lubikärn, uuesti eraldama seitsmeks päevaks.
Ja kui preester seitsmendal päeval lubikärna vaatab; ja näe, lubikärn nahal ei ole laienenud ja see ei paista olevat ka madalam muust nahast, siis peab preester tema puhtaks kuulutama; ja olles pesnud oma riided, on ta puhas.
Aga kui pärast puhastamist lubikärn nahal üha laieneb
ja preester vaatab seda, ja näe, lubikärn nahal on laienenud: siis preester ärgu uurigu kollakaid karvu, ta on roojane.
Aga kui lubikärn on tema silmis jäänud endiseks ja selle peale on võrsunud mustad karvad, siis on lubikärn paranenud: ta on puhas ja preester peab tema puhtaks kuulutama.
Kui mehe või naise ihunahal on laigud, valged laigud,
ja preester vaatab, ja näe, nende ihunahal on kahkjad valged laigud, siis on see ainult ohatis, mis nahal on välja löönud; ta on puhas.
Kui mehel langevad juuksed peast, siis on ta kiilaspäine, aga ta on puhas.
Ja kui juuksed ta peast langevad laubalt, siis on tal esipaljak, aga ta on puhas.
Aga kui kiilaspeal või esipaljakul on punakasvalge lööve, siis on pidalitõbi välja löönud tema paljale pealaele või laubale.
Ja kui preester vaatab teda, ja näe, lööbe muhk ta paljal pealael või paljal laubal on punakasvalge, näides nagu pidalitõbi muul ihunahal,
siis on mees pidalitõbine, ta on roojane; preester peab tingimata tema roojaseks kuulutama, sest ta on peast nakatatud.
Ja pidalitõbisel, kellel on nakatus, olgu rebitud riided, lahtised juuksed, aga habe peidetud, ja ta peab hüüdma: "Roojane! Roojane!"
Niikaua kui tal on lööve, olgu ta roojane; ta on roojane, ta elagu üksinda, ta eluase olgu väljaspool leeri.
Ja kui pidalitõve nakatus on riide küljes, olgu villasel riidel või linasel riidel
või lõimel või koel linasest ja villasest, või nahal või mõnel nahkesemel,
ja kui nakatus on rohekas või punakas riidel või nahal või lõimel või koel või mõnel nahkesemel, siis on see pidalitõbi ja seda tuleb näidata preestrile.
Ja kui preester on löövet vaadanud, siis peab ta nakatatud asja eraldama seitsmeks päevaks.
Ja kui ta seitsmendal päeval vaatab löövet ja lööve riidel või lõimel või koel või nahal, mõnel nahast tehtud esemel, on laienenud, siis on see pahaloomuline pidalitõbi; see asi on roojane.
Ja ta põletagu riie või lõim või kude, olgu see villane või linane, või kõik nahkesemed, millel on lööve, sest see on pahaloomuline pidalitõbi, see tuleb põletada tulega.
Aga kui preester vaatab, ja näe, lööve ei ole laienenud riidel või lõimel või koel või mõnel nahkesemel,
siis preester käskigu pesta seda, millel on lööve, ja ta eraldagu see uuesti seitsmeks päevaks.
Ja kui preester vaatab pärast lööbe pesemist, ja näe, lööbe välimus ei ole muutunud, kuigi lööve ei ole laienenud, on see siiski roojane; sa pead selle tulega põletama, see on sööve, olgu taga- või esiküljes.
Ja kui preester seda vaatab, ja näe, lööve on pärast selle pesemist kahkjas, siis ta käristagu see välja riidest või nahast või lõimest või koest.
Ja kui veel midagi nähakse riidel või lõimel või koel või mõne nahkeseme peal, siis on see väljalöönud pidalitõbi: sa pead tulega põletama selle, mille peal on lööve.
Aga riiet või lõime või kude või mõnd nahkeset, mida on pestud ja millelt lööve on kadunud, pestagu veel kord, siis on see puhas.
See on seadus pidalitõve kohta riidel, villasel või linasel, või lõimel või koel või mõnel nahkesemel, selle kuulutamiseks puhtaks või roojaseks."
Õpetussõnad 6 Pea, mu poeg, oma isa käsku ja ära hülga oma ema juhatust!
Seo need alatiseks oma südame külge, mähi need enesele ümber kaela!
Need juhtigu sind, kui sa kõnnid, valvaku sind, kui sa magad, ja kõnelgu sinuga, kui sa ärkad!
Sest käsk on lamp ja õpetus on valgus, ja korralekutsumise manitsused on elutee,
et sind hoida halva naise eest, võõramaa naise libeda keele eest!
Ära himusta oma südames tema ilu ja ära lase ennast vangistada tema silmalaugudest!
Sest hooranaise jaoks jätkub pätsist leivast, aga teise mehe naine püüab kallist hinge!
Kas keegi võib kanda põues tuld, ilma et ta riided põleksid?
Kas keegi võib käia elavate süte peal, ilma et ta jalad kõrbeksid?
Nõnda on sellega, kes läheb oma ligimese naise juurde: ükski ei jää karistamata, kes puutub temasse!
Markuse 12 Siis tuli ta juurde üks kirjatundjaist, kes oli kuulnud neid vaidlevat ja märkas, et ta neile oli hästi kostnud, ja küsis temalt: "Missugune käsk on kõige esimene?"
Jeesus vastas talle: "Esimene on see: kuule Iisrael, Issand sinu Jumal, on ainus Issand!
Ja sina armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest ja kõigest oma väest.
Teine on see: armasta oma ligimest nagu iseennast. Neist suuremat muud käsku ei ole!"
Ja kirjatundja ütles talle: "Õige küll, õpetaja, sina oled tõtt mööda öelnud, sest üksainus on olemas ja ei ole muud peale tema!
Ja teda armastada kõigest südamest ja kõigest meelest ja kõigest väest ja ligimest armastada nagu iseennast, see on rohkem kui kõik põletusohvrid ja muud ohvrid!"
Ja kui Jeesus nägi, et ta vastas mõistlikult, ütles ta temale: "Sina ei ole kaugel Jumala riigist!" Ja ükski ei julgenud temalt enam küsida.
Ja Jeesus kõneles edasi ning ütles pühakojas õpetades: "Kuidas kirjatundjad ütlevad, et Kristus on Taaveti poeg?
Ütleb ju Taavet ise Püha Vaimu läbi: Issand ütles mu Issandale: istu mu paremale käele, kuni ma su vaenlased panen su jalgade alla!
Taavet ise nimetab teda Issandaks. Kuidas ta siis on tema poeg?" Ja palju rahvast kuulas teda hea meelega.
Ja ta ütles oma õpetuses: "Hoiduge kirjatundjaist, kes tahavad käia pikis rüüdes ja armastavad teretust turgudel
ja esimesi istmeid kogudusekodades ja ülemat paika lauas õhtusöömaaegadel, nende eest,
kes söövad leskede hooned ja loevad silmakirjaks pikki palveid! Need saavad seda raskema hukatuse!"
Ja kui Jeesus ohvrirahakirstu kohal istus, vaatas ta, kuidas rahvas ohvriraha kirstu pani. Ja paljud rikkad panid sinna palju.
Siis tuli üks vaene lesknaine ja pani sisse kaks leptonit, see on üks veering.
Ja ta kutsus oma jüngrid enese juurde ning ütles neile: "Tõesti, ma ütlen teile, see vaene lesk pani rohkem ohvrikirstu kui kõik, kes panid!
Sest need kõik panid oma küllusest, ent tema pani oma vaesusest kõik, mis tal oli, kogu oma elatise!"