Eestikeelne Piibel 1968
2. Saamueli 3 Aga vaata, Taaveti sulased ja Joab tulid rüüsteretkelt ning tõid enestega ühes palju saaki; Abner aga ei olnud enam Taaveti juures Hebronis, sest ta oli lasknud teda minna ja ta oli rahus ära läinud.Kui Joab ja kogu sõjavägi, kes oli ühes temaga, jõudis pärale, siis jutustati Joabile ja öeldi: "Abner, Neeri poeg, tuli kuninga juurde, aga tema laskis teda minna ja ta läks rahus!"
Siis läks Joab kuninga juurde ja ütles: "Mis sa oled teinud? Vaata, Abner tuli sinu juurde! Mispärast sa lasksid ta minema, et ta võis vabalt ära minna?
Sa ju tunned Abnerit, Neeri poega! Muidugi tuli ta sind petma ning uurima su minekuid ja tulekuid, et saada teada, mida sa iganes teed!"
Ja Joab läks välja Taaveti juurest ning läkitas käskjalad Abnerile järele ja need tõid tema tagasi Sira veehoidla juurest; aga Taavet ei teadnud seda.
Ja kui Abner tuli tagasi Hebronisse, siis Joab viis ta kõrvale, keset väravat, et temaga segamatult rääkida; aga seal ta pistis temale kõhtu, nõnda et ta suri - tema venna Asaeli vere pärast!
Kui Taavet pärast sai sellest kuulda, ütles tema: "Mina ja mu kuningriik oleme Jehoova ees igavesti süütud Neeri poja Abneri vere pärast!
Tulgu see Joabi pea peale ja kogu ta isa soo peale, ja ärgu kadugu Joabi soost voolusega mees, pidalitõbine, karguga käija, mõõga läbi langeja ja leivapuuduses olija!"
Nõnda tapsid Joab ja tema vend Abisai Abneri, sellepärast et ta oli surmanud nende venna Asaeli tapluses Gibeoni juures.
Aga Taavet ütles Joabile ja kogu rahvale, kes oli tema juures: "Käristage oma riided lõhki, pange kotiriided vööks ja leinake Abneri pärast!" Ja kuningas Taavet ise käis surnuraami taga.
Ja kui nad matsid Abneri Hebronisse, tõstis kuningas häält ja nuttis Abneri haua juures; ka kogu rahvas nuttis.
Ja kuningas laulis Abneri pärast nutulaulu ning ütles: "Kas pidi Abner surema jõleda surma?
Ei olnud su käed seotud ega jalad vaskahelaisse pandud! Otsekui langetakse kurjategijate ees, nõnda langesid sina!" Ja kogu rahvas nuttis tema pärast veel enam.
Ja kogu rahvas tuli Taavetile leiba pakkuma, sest oli ju alles päev; aga Taavet vandus, öeldes: "Jumal tehku minuga ükskõik mida, kui ma enne päikeseloojakut maitsen leiba või midagi muud!"
Kui kogu rahvas sellest teada sai, siis oli see nende silmis hea, nõnda nagu kõik, mis kuningas tegi, oli hea kogu rahva silmis.
Ja kogu rahvas ning kogu Iisrael sai sel päeval teada, et Neeri poja Abneri surmamine ei olenenud kuningast.
Ja kuningas ütles oma sulastele: "Kas te ka teate, et täna langes Iisraelis üks vürst ja suur mees?
Mina aga olen praegu nõder, kuigi võitud kuningas, ja need mehed, Seruja pojad, on tugevamad minust: Jehoova maksku kätte kurjategijale ta kurjust mööda!"
2. Saamueli 4 Kui Sauli poeg kuulis, et Abner oli Hebronis surnud, siis läksid ta käed lõdvaks ja kogu Iisrael tundis hirmu.
Ja Sauli pojal oli kaks meest röövjõukude pealikuiks: ühe nimi Baana ja teise nimi Reekab, beerotlase Rimmoni pojad benjaminlastest; sest ka Beerot loetakse Benjaminile kuuluvaks.
Beerotlased aga olid põgenenud Gittajimisse ja nad elavad seal võõrastena tänapäevani.
Joonatanil, Sauli pojal, oli poeg, jalust vigane, kes oli viieaastane, kui Jisreelist tuli sõnum Sauli ja Joonatani kohta; siis võttis ta hoidja tema sülle ja põgenes, aga rutulisel põgenemisel juhtus, et laps kukkus maha ja jäi lonkama; ta nimi oli Mefiboset.
Ja beerotlase Rimmoni pojad Reekab ja Baana läksid teele ja tulid Iisboseti kotta, kui päev oli palavaim ja ta magas oma lõunauinakut.
Ja sinna koja siseruumi nad tulid kui nisu toojad, aga nad pistsid temale kõhtu; Reekab ja ta vend Baana ise pääsesid pakku.
Olles tulnud kotta, kui ta magas voodis oma magamiskambris, lõid nad tema surnuks ja raiusid tal pea maha; siis nad võtsid ta pea ja käisid kogu öö lagendiku teed.
Ja nad tõid Iisboseti pea Taaveti juurde Hebronisse ning ütlesid kuningale: "Vaata, siin on su vaenlase, Sauli poja Iisboseti pea, kes püüdis su hinge! Jehoova on täna Saulile ja tema järglastele kätte maksnud mu isanda kuninga pärast!"
Aga Taavet vastas Reekabile ja tema vennale Baanale, beerotlase Rimmoni poegadele, ja ütles neile: "Nii tõesti kui Jehoova elab, kes mu hinge igast hädast on päästnud:
selle, kes mulle kuulutas ja ütles: vaata, Saul on surnud! - ta oli enese silmis rõõmusõnumi tooja - selle ma võtsin kinni ja tapsin Siklagis, tema, kellele oleksin pidanud andma teatetooja tasu,
saati siis nüüd, kui õelad mehed on tapnud süütu mehe ta voodis omas kojas! Eks ma pea nüüd nõudma tema verd teie käest ja hävitama teid maa pealt?"
Ja Taavet andis käsu noortele meestele ja need tapsid nad ära, raiusid neilt käed ja jalad ja poosid nad Hebroni tiigi äärde; aga Iisboseti pea nad võtsid ja matsid Hebronisse Abneri hauda.
2. Saamueli 5 Siis tulid kõik Iisraeli suguharud Taaveti juurde Hebronisse ja rääkisid ning ütlesid: "Vaata, me oleme sinu luu ja liha!
Juba varem, kui Saul oli veel meie kuningas, olid sina Iisraeli väljaviijaks ja tagasitoojaks. Sinule on Jehoova öelnud: sina pead hoidma mu Iisraeli rahvast kui karjane ja sina pead olema Iisraeli vürst!"
Ja kõik Iisraeli vanemad tulid kuninga juurde Hebronisse ning kuningas Taavet tegi Hebronis Jehoova ees nendega lepingu; siis nad võidsid Taaveti Iisraeli kuningaks.
Taavet oli kuningaks saades kolmkümmend aastat vana; ta valitses nelikümmend aastat.
Hebronis valitses ta Juuda üle seitse aastat ja kuus kuud; ja Jeruusalemmas valitses ta kolmkümmend kolm aastat kogu Iisraeli ja Juuda üle.
Psalm 69 Väravasuus istujad lobisevad minust ja pillil laulavad minust õllejoojad!
Aga mina palvetan sinu poole, Jehoova, sinu hea meele ajal, oh Jumal! Oma suurest heldusest vasta mulle oma pääste tõde mööda!
Kisu mind välja porist, et ma sisse ei vajuks, et ma pääseksin oma vihkajate eest ja vete sügavusest!
Ära lase voolast vett uputada mind ega sügavust mind neelata, ja ärgu sulgegu kaev oma suud minu üle!
Vasta mulle, Jehoova, sest hea on sinu heldus; pöördu minu poole oma rohket halastust mööda
ja ära peida oma palet oma sulase eest, sest ma olen kitsikuses; kuule mind pea!
Tule ligi mu hingele, lunasta tema; vabasta mind mu vaenlaste pärast!
Sina tead mu teotust ja mu häbi ja mu laimu, kõik mu vastased on su ees!
Teotus on murdnud mu südame, ma olen haigeks jäänud; ma ootasin säästmist, kuid seda ei olnud, ja trööstijaid, kuid neid ma ei leidnud!
Vaid nad andsid mulle süüa mürkrohtu ja mu janus jootsid nad mind äädikaga!
Nende laud saagu püüdepaelaks nende ees ja võrguks muretuile!
Nende silmad saagu pimedaks, et nad ei näeks, ja pane nende niuded alaliselt vankuma!
Vala välja oma meelepaha nende peale ja su vihaleek tabagu neid!
Nende telklaager saagu lagedaks, ärgu olgu nende telkides elanikke!
Sest nad jälitavad teda, keda sina oled löönud, ja jutustavad nende valust, keda sina oled haavanud!
Lisa neile süütegu süüteo peale, ärgu nad jõudku sinu õiglusesse!
Apostlite 1 Esimese raamatu, Teofilos, ma kirjutasin kõigest sellest, mida Jeesus algusest peale tegi ja õpetas
selle päevani, mil ta võeti üles pärast seda kui ta Püha Vaimu läbi oli andnud käsu apostlitele, keda ta oli valinud,
kellele tema ka pärast oma kannatamist oli mitme tõestusmärgiga ennast näidanud elavana, neile ilmudes nelikümmend päeva ning neile rääkides Jumala riigist.
Ja kui ta nendega koos oli, keelas ta neid Jeruusalemmast ära minemast, käskis aga oodata Isa tõotust, "mis teie," ütles tema, "olete kuulnud minult.
Sest Johannes ristis veega, aga teid peab ristitama Püha Vaimuga mitte kaua pärast neid päevi!"
Siis küsisid temalt need, kes olid kokku tulnud, ning ütlesid: "Issand, kas sa sel ajal jälle ehitad Iisraelile kuningriigi?"
Tema ütles neile: "Teile ei sünni teada aegu ega hetki, mis Isa omas meelevallas on määranud;
aga te saate Püha Vaimu väe, kes tuleb teie peale, ja peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kõigel Juuda- ja Samaariamaal ja maailma otsani!"
Kui ta seda oli öelnud, siis tõsteti ta üles nende nähes ja pilv viis ta nende silme eest ära.
Ja kui nad vaatasid üksisilmi taeva poole, kuidas ta ära läks, vaata, siis seisid nende juures kaks meest valgeis riideis,
ja need ütlesid: "Galilea mehed, miks te seisate ja vaatate üles taeva poole? See Jeesus, kes teilt üles võeti taevasse, tuleb samal kombel kui te nägite teda taevasse minevat!"
Siis nad läksid tagasi Jeruusalemma mäelt, mida kutsutakse Õlimäeks ja mis on Jeruusalemma lähedal ühe hingamispäeva teekonna maad.
Ja kui nad olid jõudnud linna, siis nad läksid ülemisse tuppa, kus nad olid asumas, Peetrus ja Jakoobus ja Johannes ja Andreas, Filippus ja Toomas, Bartolomeus ja Matteus, Jakoobus, Alfeuse poeg ja Siimon Selootes ja Juudas, Jakoobuse vend.
Need kõik olid alati ühel meelel üheskoos palves naistega ja Maarjaga, Jeesuse emaga, ja Jeesuse vendadega.
Neil päevil tõusis Peetrus vendade seas üles - rahvast aga oli koos umbes sada kakskümmend isikut - ning ütles:
"Mehed, vennad, täide on pidanud minema kirjasõna, mis Püha Vaim on ette kuulutanud Taaveti suu kaudu Juuda kohta, kes hakkas juhiks Jeesuse kinnivõtjaile.
Sest ta oli arvatud meie sekka ja oli saanud selle ameti osaliseks.
Aga tema hankis enesele põllu ülekohtu palgaga, ja kui ta ülepeakaela alla kukkus, lõhkes ta keskpaigast ja kogu ta sisikond vajus välja.
Ja see on saanud teatavaks kõigile Jeruusalemma elanikele, nõnda et seda põldu nende oma keelemurdes hüütakse Akeldaamaks, see on Verepõlluks.
Sest Laulude raamatus on kirjutatud: "Tema elamu saagu tühjaks ja ärgu olgu selles elanikku, ja tema ülevaatajaamet saagu teisele!"
Sellepärast peab nüüd üks neist meestest, kes on käinud ühes meiega kõige selle aja, mil Issand Jeesus meie juures käis sisse ja välja,
alates Johannese ristimisest kuni selle päevani, mil ta meilt võeti üles, saama tema ülestõusmise tunnistajaks ühes meiega!"