Eestikeelne Piibel 1968
2. Saamueli 23 Need on Taaveti kangelaste nimed: Jisboset, tahkemonlane, vankrivõitlejate pealik; tema lennutas oma sõjakirve kaheksasaja vastu, kes ühekorraga maha löödi.Ja tema järel Eleasar, Doodo poeg, ahohlane, üks kolmest kangelasest Taaveti juures, kui nad teotasid viliste, kes sinna olid kogunenud sõdima. Kui Iisraeli mehed taandusid,
jäi tema paigale ja lõi viliste, kuni ta käsi väsis ja kangestus mõõga külge. Ja Jehoova andis sel päeval suure võidu ning rahvas pöördus tema järel tagasi veel ainult riisuma.
Ja tema järel Samma, Aage poeg, hararlane. Kord, kui vilistid olid kogunenud Lehhisse, siis oli seal üks põllujagu täis läätsi. Rahvas põgenes vilistide eest,
aga tema asus keset põllujagu ja päästis selle ning lõi vilistid maha. Nõnda andis Jehoova suure võidu.
Ja kolm neist kolmekümnest peamehest läksid alla ja tulid lõikuseajal Taaveti juurde Adullami koopasse; ja jõuk viliste oli leeris Refaimi orus.
Aga Taavet oli siis mäelinnuses ja vilistide linnavägi oli Petlemmas,
Taavetile tuli himu ja ta ütles: "Kes annaks mulle vett juua Petlema kaevust, mis on värava juures?"
Siis tungisid kolm kangelast vilistide leeri ja nad ammutasid vett Petlema kaevust värava juures, kandsid ja tõid Taavetile; aga ta ei tahtnud seda juua, vaid valas selle Jehoovale
ja ütles: "Jäägu see minust kaugele, Jehoova, et teeksin seda! See on nende meeste veri, kes käisid oma hinge hinnaga!" Sellepärast ta ei tahtnud seda juua. Seda tegid need kolm kangelast.
Ja Abisai, Joabi vend, Seruja poeg, oli nende kolmekümne peamees ja tema lennutas oma piigi üle kolmesaja mahalöödu; tema oli nende kolmekümne hulgas kuulus.
Ta oli küll lugupeetuim nende kolmekümne hulgast ja oli neile pealikuks, aga nende kolme vastu ta ei saanud.
Benaja, Joojada poeg, oli vahva, teguderikka mehe poeg Kabseelist; tema lõi maha kaks vägevat Moabi meest; tema läks alla ja tappis kaevus ühe lõukoera, kord kui lund oli sadanud.
Ja ta lõi maha Egiptuse mehe, kes oli pikakasvuline mees; egiptlasel oli piik käes, aga tema läks ta juurde kepiga ja kiskus egiptlase käest piigi ning tappis tema ta oma piigiga.
Seda tegi Benaja, Joojada poeg, ja tema oli nende kolmekümne kangelase hulgas kuulus.
Ta oli lugupeetuim nende kolmekümne hulgast, aga nende kolme vastu ta ei saanud. Ja Taavet pani tema oma ihukaitseväe ülemaks.
Nende kolmekümne hulgas olid: Asael, Joabi vend; Elhanan, Doodo poeg Petlemmast;
Samma, harodlane; Elika, harodlane;
Heles, paltlane; Iira, Ikkesi poeg, tekoalane;
Abieser, anatotlane; Mebunnai, huusalane;
Salmon, ahohlane; Mahrai, netofalane;
Heeleb, Baana poeg, netofalane; Ittai, Riibai poeg benjaminlaste Gibeast;
Benaja, piraatonlane; Hiddai Nahale-Gaasist;
Abi-Albon, arbalane; Asmavet, barhuumlane;
Eljahba, saalbonlane; Jaaseni pojad; Joonatan;
Samma, hararlane; Ahiam, Sarari poeg, hararlane;
Elifelet, Ahasbai poeg, kes oli maakatlase poeg; Eliam, Ahitofeli poeg, giilonlane;
Hesrai, karmellane; Paarai, arbalane;
Jigal, Naatani poeg Soobast; Bani, gaadlane;
Selek, ammonlane; Naharai, beerotlane, Joabi, Seruja poja sõjariistade kandja;
Iira, jeterlane; Gaareb, jeterlane;
Uurija, hetiit - ühtekokku kolmkümmend seitse.
2. Saamueli 24 Aga Jehoova viha süttis taas põlema Iisraeli vastu ja ta kihutas Taavetit nende vastu, öeldes: "Mine loe ära Iisrael ja Juuda!"
Siis ütles kuningas Joabile, sõjaväe pealikule, kes oli tema juures: "Käi nüüd läbi kõik Iisraeli suguharud Daanist kuni Beer-Sebani, ja loe ära rahvas, et ma saaksin teada rahva arvu!"
Aga Joab ütles kuningale: "Jehoova, su Jumal, andku rahvale lisa sajakordselt enam kui neid on ja mu isand kuningas saagu seda näha oma silmaga! Aga miks mu isand kuningas peab seda vajalikuks?"
Kuid kuninga sõna Joabile ja väepealikuile jäi kindlaks, ja Joab ja väepealikud väljusid kuninga eest Iisraeli rahvast lugema.
Nad läksid üle Jordani ja alustasid Aroerist, oru keskel olevast linnast, Gaadi ja Jaaseri suunas.
Siis tulid nad Gileadi ja hetiitide maale Kaadessi; seejärele tulid nad Daani ja pöördusid Daanist Siidoni poole.
Siis tulid nad Tüürose kindlusesse ja kõigisse hiivlaste ja kaananlaste linnadesse ning läksid Juuda Lõunamaale Beer-Sebasse.
Ja nõnda käisid nad läbi kogu maa ning tulid Jeruusalemma üheksa kuu ja kahekümne päeva pärast.
Ja Joab andis äraloetud rahva arvu kuningale: Iisraelis oli kaheksasada tuhat vahvat meest, mõõgatõmbajat; ja Juuda mehi oli viissada tuhat meest.
Aga Taaveti südametunnistus vaevas teda pärast seda, kui ta oli rahva ära lugenud, ja Taavet ütles Jehoovale: "Seda tehes olen ma teinud suure patu! Aga nüüd, Jehoova, anna siiski andeks oma sulase süü, sest ma tegin väga rumalasti!"
Ja kui Taavet hommikul tõusis, oli Jehoova sõna tulnud prohvet Gaadile, Taaveti nägijale; ta oli öelnud:
"Mine ja ütle Taavetile: nõnda ütleb Jehoova: ma panen su ette kolm asja, vali enesele neist üks, mille ma sinule peaksin tegema!"
Ja Gaad tuli Taaveti juurde, kuulutas seda ning ütles temale: "Kas peaks su maale tulema seitsmeks aastaks nälg? Või kas tahaksid kolm kuud põgeneda oma vaenlaste eest, kes sind taga ajavad? Või peaks su maal olema kolm päeva katk? Mõtle nüüd järele ja vaata, mida ma vastan temale, kes mind läkitas!"
Ja Taavet ütles Gaadile: "Mul on väga kitsas käes! Langegem siiski Jehoova kätte, sest tema halastus on suur, aga inimeste kätte ma ei tahaks langeda!"
Siis saatis Jehoova Iisraelisse katku, alates hommikust kuni määratud ajani; ja rahvast suri Daanist kuni Beer-Sebani seitsekümmend tuhat meest.
Aga kui ingel sirutas oma käe Jeruusalemma kohale, et seda hävitada, siis kahetses Jehoova seda kurja ja ütles inglile, kes tegi rahva hulgas hävitustööd: "Küllalt! Lase nüüd oma käsi alla!" Ja Jehoova ingel oli siis jebuuslase Arauna rehealuse juures.
Ja Taavet kõneles Jehoovaga, nähes inglit rahvast maha löövat, ja ütles: "Vaata, mina tegin pattu ja mina olen süüdi! Aga mida on need lambad teinud? Olgu seepärast su käsi minu ja mu isakoja vastu!"
Ja Gaad tuli Taaveti juurde selsamal päeval ning ütles temale: "Mine ja püstita Jehoovale altar jebuuslase Arauna rehealuse paika!"
Ja Taavet läks Gaadi sõna peale, nagu Jehoova oli käskinud.
Ja kui Arauna välja vaatas ja nägi kuningat ja selle sulaseid tulevat tema juurde, siis läks Arauna välja ja kummardas kuninga ees silmili maha.
Ja Arauna küsis: "Mispärast tuleb mu isand kuningas oma sulase juurde?" Ja Taavet vastas: "Et osta sinult rehealust ja ehitada Jehoovale altarit, et nuhtlus võetaks rahva pealt!"
Ja Arauna ütles Taavetile: "Võtku ja ohverdagu mu isand kuningas nagu ta silmis hea on! Näe, siin on veised põletusohvriks, pahmareed ja veiste ikked puudeks!
Selle kõik, kuningas, annetab Arauna kuningale!" Ja Arauna ütles kuningale: "Jehoova, su Jumal, olgu sulle armuline!"
Aga kuningas ütles Araunale: "Ei, vaid ma ostan need tõesti sinult täie hinna eest! Ma ei taha ohverdada Jehoovale, oma Jumalale põletusohvreid, mis ilma on saadud!" Ja Taavet ostis rehealuse ja veised viiekümne hõbeseekli eest.
Ja Taavet ehitas sinna altari Jehoovale ning ohverdas põletus- ja tänuohvreid. Ja Jehoova kuulis maa palvet ning Iisraelilt võeti nuhtlus.
Psalm 74 Aasafi õpetuslaul. Miks sa, Jumal, oled meid ära heitnud jäädavalt? Miks suitseb su viha su karjamaa lammaste vastu?
Mõtle oma kogudusele, mille sa vanasti oled enesele asutanud ja oma pärandi jaoks lunastanud, Siioni mäele, kus sina asud!
Tõsta oma sammud nendele igavestele varemetele, vaenlane on kõik rikkunud pühamus!
Su vastased möirgasid su kohtumishoones, nad on oma tähised pannud tähisteks!
Näis, nagu oleksid nad kirveid kõrgele tõstnud metsarägastikus!
Nii lõid nad puruks kiini ja haamritega kõik selle nikerdused!
Nad on su pühamu süüdanud tulega põlema, su nime eluaseme on nad reostanud maani!
Nad ütlesid oma südames: "Hävitagem need täielikult!" Nad põletasid maha kõik Jumala kogudusekojad kogu maal!
Oma tähiseid me ei näe, prohvetit ei ole enam, ja meie seas ei ole kedagi, kes teaks, kui kaua!
Apostlite 9 Aga sündis, kui Peetrus kõigis paigus käimas oli, et ta tuli ka pühade juurde, kes elasid Lüddas.
Seal ta leidis ühe inimese, Aineas nimi, kes oli kaheksa aastat olnud voodis maas ja halvatud.
Ja Peetrus ütles talle: "Aineas! Jeesus Kristus teeb su terveks: tõuse üles ja sea oma ase korda!" Ja sedamaid ta tõusis üles.
Ja teda nägid kõik, kes elasid Lüddas ja Saaronis; ja need pöördusid Issanda poole.
Aga Joppes oli keegi naisjünger, nimega Tabiita, mis meie keeli tähendab Hirv. See oli rikas häist tegudest ja armastusandidest, mida ta tegi.
Ja neil päevil sündis, et ta jäi haigeks ja suri. Ja nad pesid teda ja panid ta ülemisse tuppa.
Aga Lüdda oli Joppe lähedal. Kui jüngrid kuulsid, et Peetrus seal on, läkitasid nad kaks meest tema juurde ja palusid teda, et ta viibimata tuleks nende juurde.
Siis Peetrus tõusis ja läks nendega. Ja kui ta sinna jõudis, viisid nad ta ülemisse tuppa, ja kõik lesknaised astusid tema ümber, nutsid ja näitasid kuubi ja riideid, mis Hirv nende juures olles oli teinud.
Aga Peetrus ajas kõik välja, heitis põlvili ja palus Jumalat ning pöördus surnu poole ja ütles: "Tabiita, tõuse üles!" Siis avas see oma silmad, ja kui ta Peetrust nägi, tõusis ta istuma.
Aga Peetrus andis temale käe ja tõstis ta püsti. Siis ta kutsus sisse pühad ja lesed ja esitas teda neile elavana.
Aga see sai teatavaks kogu Joppes ja paljud uskusid Issandasse.
Ja Peetrus jäi mõneks päevaks Joppesse ühe nahkru Siimona juurde.
Apostlite 10 Kaisarea linnas oli üks mees, Korneelius nimi, selle väesalga pealik, mida kutsuti Itaalia väesalgaks.
Tema oli vaga ja jumalakartlik kogu oma perega ja jagas rahvale palju ande ning palus alati Jumalat.
See nägi nägemuses selgesti, arvata üheksandal päevatunnil, et Jumala ingel tuli sisse tema juurde ning ütles talle: "Korneelius!"
Tema aga vaatas inglile otsa, lõi kartma ning ütles: "Isand, mis on?" See ütles talle: "Sinu palved ja su annid on tõusnud Jumala ette sind meelde tuletama.
Läkita nüüd mehi Joppesse ja lase kutsuda Siimon, kelle lisanimi on Peetrus;
tema asub nahkur Siimona juures, kelle maja on mererannas!"
Kui siis ingel oli ära läinud, kes Korneeliusega rääkis, kutsus ta kaks oma perest ja ühe vaga sõjamehe neist, kes alati ta juures olid,
rääkis neile kõik ära ning läkitas nad Joppesse.
Aga järgmisel päeval, kui nad teel olles lähenesid linnale, läks Peetrus katusele palvetama kuuendal tunnil.
Ja temale tuli nälg ning ta tahtis süüa. Aga kui talle rooga valmistati, jäi ta otsekui enesest ära
ning nägi taeva avatud olevat ja enese juurde alla tulevat anuma, otsekui suure linase riide, mida nelja nurka pidi alla lasti.
Selle sees oli kõiksugu neljajalgseid ja roomajaid maa elajaid ja taeva linde.
Ja temale ütles hääl: "Tõuse, Peetrus, verista ja söö!"
Aga Peetrus ütles: "Ei ilmaski, Issand, sest ma pole veel söönud seda, mis on keelatud ja roojane!"
Ja hääl ütles taas teist korda temale: "Mis Jumal on puhastanud, seda sina ära arva keelatuks!"
Ja see sündis kolm korda, ja astja võeti jälle üles taevasse.
Aga kui Peetrus oli iseeneses kahevahel, mis tema nähtud nägemus küll võiks tähendada, vaata, siis olid mehed, keda Korneelius oli läkitanud, küsitledes leidnud Siimona maja ja seisid värava taga.
Nad hüüdsid ning küsisid, kas Siimon, kelle lisanimi on Peetrus, on seal võõrsil.
Ent kui Peetrus alles oma meeles mõtles nägemusele, ütles Vaim temale: "Vaata, kolm meest otsivad sind!
Aga tõuse üles ja astu alla ning mine nendega ilma kaksipidi mõtlemata, sest mina olen nad läkitanud!"
Siis Peetrus tuli alla meeste juurde ning ütles: "Vaata, mina olen see, keda te otsite! Mis asja pärast te olete tulnud?"
Nemad vastasid: "Pealik Korneelius, õige ja jumalakartlik mees, kellel on hea tunnistus kogu juuda rahvalt, on pühalt inglilt saanud sõna, et ta sind peab kutsuma oma kotta ja kuulama sinu kõnet!"
Siis ta kutsus nad sisse ja pidas neid külalistena. Aga järgmisel päeval läks Peetrus nendega ära ja mõned vennad, kes Joppest olid, läksid ühes temaga.