Eestikeelne Piibel 1968
2. Saamueli 22 Ja Taavet kõneles selle laulu sõnad Jehoovale sel ajal, kui Jehoova oli teda päästnud kõigi ta vaenlaste käest ja Sauli käest.Ta ütles nõnda: "Jehoova on mu kalju, mu mäelinnus ja mu päästja!
Mu Jumal on mu kalju, kus ma pelgupaika otsin, mu kilp ja abisarv, mu kõrge varjupaik ja redu! Mu päästja! Sa päästad mind vägivallast!
"Kiidetud olgu Jehoova!" nõnda ma hüüan ja ma pääsen oma vaenlaste käest!
Sest surmalained piirasid mind ja nurjatuse jõed tegid mulle hirmu!
Surmavalla köied ümbritsesid mind, surma võrgud sattusid mu ette!
Oma kitsikuses ma hüüdsin Jehoovat ja kisendasin oma Jumala poole! Ta kuulis mu häält oma templist ja mu appihüüd jõudis ta kõrvu!
Siis värises ja vabises maa, taeva alused kõikusid ja põrusid, sest ta viha süttis!
Suits tõusis ta sõõrmeist ja tuli ta suust oli neelamas, tulised söed lõõmasid tema seest!
Ta vajutas taeva ja tuli maha, ja ta jalge all oli tume pilv!
Ta sõitis keerubi peal ja lendas ning teda nähti tuule tiibadel!
Ta pani teda ümbritsevaks majaks pimeduse, mustavad veed, paksud pilved!
Kumast tema ees lõõmasid tulised söed!
Jehoova müristas taevast ja Kõigekõrgem andis kuulda oma häält!
Ta heitis nooli ja pillutas neid, välke, ja pani need sähvima!
Siis said nähtavaks mere sügavused, maailma alused paljastusid Jehoova sõitluse läbi tema sõõrmete tuule puhangust!
Ta ulatas kõrgusest käe, ta võttis mind, ta tõmbas mind välja suurest veest!
Ta päästis mind mu tugeva vaenlase käest, mu vihkajate käest, sest nad olid vägevamad minust!
Nad tulid mu kallale mu õnnetuse päeval, aga Jehoova oli mulle toeks!
Ta tõi mind välja lagedale, ta päästis mind, sest tal oli minust hea meel!
Jehoova teeb mulle head mu õigust mööda, ta tasub mulle mu käte puhtust mööda!
Sest ma hoidsin Jehoova teid ega taganenud õelasti Jumalast!
Sest kõik ta seadlused on mu ees ja ma ei hüljanud tema seadusi!
Ma olin laitmatu tema ees ja hoidusin oma pahateost!
Seepärast Jehoova tasus mulle mu õigust mööda, mu käte puhtust mööda tema silma ees!
Heldele sa osutad heldust, laitmatu mehe vastu sa oled laitmatu;
puhta vastu sa oled puhas ja kõvera vastu sa osutud keeruliseks!
Sa päästad viletsa rahva, aga sinu silmad on suureliste vastu, sa alandad nad!
Sest sina, Jehoova, oled mu lamp, ja Jehoova valgustab mu pimedust!
Sest sinuga ma jooksen väehulga kallale, oma Jumalaga ma hüppan üle müüri!
Jumala tee on laitmatu, Jehoova kõne on sulatatud puhtaks; tema on kilbiks kõigile, kes tema juures pelgupaika otsivad!
Sest kes on Jumal peale Jehoova? Ja kes muu on kalju, kui mitte meie Jumal?
See Jumal on mu tugev pelgupaik ja tema teeb laitmatuks mu tee!
Ta teeb mu jalad emahirve jalgade sarnaseks ja paneb mind seisma mu kõrgustikele!
Ta õpetab mu käsi sõdima ja mu käsivart vaskambu vinnastama!
Sa annad mulle oma päästekilbi ja su alandus teeb mind suureks!
Sa teed maa avaraks mu sammule, et mu luupeksed ei libiseks!
Ma tahan jälitada oma vaenlasi ja nad hävitada ega taha tulla tagasi enne, kui olen teinud neile lõpu!
Ma tahan teha neile lõpu ja nad purustada, nõnda et nad enam ei tõuse, vaid langevad mu jalge alla!
Sa vöötad mind rammuga sõja jaoks, sa surud kokku mu alla need, kes tõusevad mu vastu!
Sa pöörad minu poole mu vaenlaste selja, ma hävitan oma vihamehed!
Nad hüüavad appi, aga päästjat ei ole; nad hüüavad Jehoova poole, aga tema ei vasta neile!
Nüüd ma hõõrun nad pihuks nagu maa tolmu; ma põrmustan ja sõtkun nad puruks nagu tänavate pori!
Sina päästad mind mu rahva riidlemistest; sa hoiad mind paganate peaks! Rahvad, keda ma ei tunne, hakkavad mind orjama!
Võõra rahva lapsed meelitavad mind, kuulduste peale nad kuulevad mu sõna!
Võõra rahva lapsed nõrkevad ja väljuvad värisedes oma linnustest!
Jehoova elab, kiidetud olgu mu kalju! Ülistatud olgu Jumal, mu päästekalju,
Jumal, kes mulle annab kättemaksmise ja alistab mulle rahvad,
sina, kes viid mind ära mu vaenlaste käest, tõstad mind kõrgele mu vastaste eest ja vabastad mind vägivalla meeste käest!
Sellepärast ma tahan, Jehoova, sind tänada paganate seas ja laulda kiitust su nimele,
kes teed suureks oma kuninga õnne ning osutad heldust oma võitule, Taavetile ja tema soole igavesti!"
2. Saamueli 23 Ja need on Taaveti viimsed sõnad: nõnda ütleb Taavet, Iisai poeg, ja nõnda ütleb kõrgele ülendatud mees, Jaakobi Jumala võitu ja Iisraeli laulude lemmik:
"Jehoova Vaim räägib minu läbi ja tema sõnad on mul keelel!
Iisraeli Jumal on öelnud, Iisraeli kalju on mulle kõnelnud: kes valitseb inimesi õigesti, kes valitseb Jumala kartuses,
see on nagu koit päikese tõustes pilvitul hommikul, kui vihma järel tärkab maast haljas rohi!
Eks ole mu sugu nõnda ühenduses Jumalaga? Sest ta on minuga teinud igavese lepingu, kõigiti korrastatud ja hoitud! Kõik mu õnn ja igatsus - eks ta lase neid võrsuda?
Aga kõlvatud on nagu tahijäätmed, need kõik tuleb pilduda laiali, sest neid ei saa pihku võtta!
See, kes neid puudutab, olgu varustatud raua ja piigivarrega! Ja nad põletatakse tulega sootuks, seal kus nad iganes on!"
Psalm 73 Kui ma oleksin mõelnud: ma tahan kõnelda nõnda nagu nemad; vaata, siis ma oleksin petnud sinu laste sugu!
Ma hakkasin mõtisklema, et sellest aru saada, kuid see oli mu meelest vaev,
kuni ma tungisin Jumala pühisse saladusisse ja mõistsin nende otsa!
Tõesti, sina asetad nad libedale ja sa langetad nad rusuks!
Kuidas nad said jubeduseks silmapilguga! Nad saavad otsa, lõpevad ära ehmatusega!
Nõnda nagu unenägu kaob pärast ärkamist, nõnda sina, Issand, kui sa ärkad, ei hooli nende varjukujudest!
Kui mu süda oli täis kibedust ja mu neerudes olid pisted,
siis ma olin totter ega teadnud midagi; ma olin päris lojus su ees!
Ometigi jään mina ikka sinu juurde; sa oled haaranud kinni mu paremast käest!
Oma nõuga juhatad sa mind ja võtad mind viimaks vastu ausse!
Kes on mul muu taevas kui sina? Sest sinuga ühes olles ei meelita mind miski maa peal!
Kuigi mu liha lõpeb ja mu süda ka, siiski oled sina, Jumal, mu südame kalju ja mu osa igavesti!
Sest vaata, kes sinust eemale lähevad, need hukkuvad; sa hävitad kõik, kes hoorusega sinust loobuvad!
Aga minu õnn on, et ma olen Jumalale ligi! Issanda Jehoova peale panen ma oma lootuse, et jutustada kõiki sinu tegusid!
Apostlite 9 Aga Saulus turtsus ikka veel ähvardamise ja tapmisega Issanda jüngrite vastu ja läks ülempreestri juurde
ning palus temalt kirju Damaskuse kogudustele, et kui ta peaks leidma usuteel käijaid, olgu mehi või naisi, et ta võiks nad siduda ja tuua Jeruusalemma.
Aga kui ta oli sinna minemas ja Damaskuse lähedale jõudis, sündis, et äkitselt paistis tema ümber valgus taevast;
ja ta kukkus maha maa peale ning kuulis üht häält temale ütlevat: "Saul, Saul, miks sa mind taga kiusad?"
Tema vastas: "Issand, kes sa oled?" Ja Issand ütles: "Mina olen Jeesus, keda sa taga kiusad!
Aga tõuse ja mine linna, ja seal öeldakse sulle, mis sul tuleb teha!"
Aga mehed, kes olid temaga teel, seisid ehmunult; nad kuulsid küll häält, aga ei näinud kedagi.
Aga Saulus tõusis maast üles ja kui ta oma silmad avas, ei näinud ta enam! Siis nad talutasid teda kättpidi ja viisid ta Damaskusesse.
Ja kolm päeva ta ei näinud, ei söönud ega joonud!
Ent Damaskuses oli üks jünger, Ananias nimi. Sellele ütles Issand nägemuses: "Ananias!" Tema vastas: "Issand, vaata, siin ma olen!"
Issand ütles temale: "Tõuse ja mine sinna tänavasse, mida kutsutakse Õigeks, ja kuula Juuda majas Sauluse-nimelise Tarsose mehe järele, sest vaata, ta palvetab
ja on nägemuses näinud mehe, Ananias nimi, sisse tulevat ja käe ta peale panevat, et ta nägemise tagasi saaks!"
Ananias vastas: "Issand, ma olen mitmelt kuulnud sellest mehest, kui palju ta on kurja teinud sinu pühadele Jeruusalemmas;
ja tal on ülempreestrilt luba siin siduda kõiki, kes sinu nime appi hüüavad!"
Aga Issand ütles temale: "Mine, sest ta on mulle valitud riist, et ta minu nime kannaks paganate ja kuningate ning Iisraeli laste ette,
sest mina tahan temale näidata, kui palju ta peab minu nime pärast kannatama!"
Siis Ananias läks ära ja astus sinna majja. Ja kui ta oma käe tema peale oli pannud, ütles ta: "Saul, vend, Issand on mind läkitanud, Jeesus, kes sulle ilmus teel, mida sa tulid, et sa nägemise tagasi saaksid ja täituksid Püha Vaimuga!"
Ja sedamaid pudenes tema silmadelt otsekui soomuseid, ja ta nägi jälle ja tõusis ning laskis ennast ristida.
Ja kui ta oli leiba võtnud, sai ta jälle tugevaks. Siis ta jäi mõneks päevaks jüngrite sekka Damaskusesse,
ja kuulutas varsti kogudusekodades Kristust, tunnistades, et seesama on Jumala Poeg.
Aga kõik, kes teda kuulsid, ehmusid ning ütlesid: "Eks see ole seesama, kes Jeruusalemmas rüüstas selle nime appihüüdjaid ja on siia tulnud selleks, et neid kinni siduda ja viia ülempreestrite kätte?"
Aga Saulus läks järjest vägevamaks ja ajas juudid, kes Damaskuses elasid, kihama ning tõestas, et Jeesus on Kristus.
Mõne päeva pärast pidasid juudid nõu teda ära tappa.
Aga Saulus sai teada nende salanõu. Ent nad valvasid päeva ja öö väravais, et teda tappa;
kuid jüngrid võtsid ta öösel ja aitasid ta üle müüri ning lasksid ta korviga alla.
Kui siis Saulus jõudis Jeruusalemma, püüdis ta liituda jüngrite hulka, aga nemad kõik kartsid teda ega uskunud, et ta on jünger.
Kuid Barnabas võttis ta vastu ja viis ta apostlite juurde ja rääkis neile, kuidas tema teel olles oli Issandat näinud ning temaga kõnelnud ja kuidas ta Damaskuses oli avalikult kuulutanud evangeeliumi Jeesuse nimel.
Nii ta jäi nende juurde sisse ja välja käima Jeruusalemmas ja kuulutas avalikult evangeeliumi Issanda nimel.
Ta rääkis ka ja ajas juttu kreekakeelsete juutidega; aga need püüdsid teda tappa.
Aga kui vennad seda teada said, viisid nad ta Kaisareasse ja saatsid ta sealt Tarsosesse.
Siis oli nüüd kogudusel rahu kogu Juuda- ja Galilea- ja Samaariamaal, ja see kasvas ja täienes ja edenes Issanda kartuses ning Püha Vaimu julgustusel.