Eestikeelne Piibel 1968
2. Saamueli 18 Ja Ahimaats, Saadoki poeg, ütles: "Ma jooksen nüüd ja viin kuningale rõõmusõnumi, et Jehoova on nõutanud temale õiguse ta vaenlaste käest!"Aga Joab ütles temale: "Täna sa ei ole rõõmusõnumi kuulutaja; mõnel muul päeval sa võid viia rõõmusõnumit, aga täna sa ei või viia rõõmusõnumit, sest kuningapoeg on ju surnud!"
Siis ütles Joab ühele etiooplasele: "Mine teata kuningale, mida sa oled näinud!" Ja etiooplane kummardas Joabile ning hakkas jooksma.
Aga Ahimaats, Saadoki poeg, jätkas veel ning ütles Joabile: "Saagu mis saab, luba ma jooksen ka etiooplasele järele!" Aga Joab ütles: "Miks siis sina tahad joosta, mu poeg? Sinule ei maksta ju rõõmusõnumi tooja tasu!
Ta vastas: "Saagu mis saab, ma jooksen!" Siis ta ütles temale: "Jookse!" Ja Ahimaats jooksis Lagendiku teed ning möödus etiooplasest.
Taavet istus mõlemate väravate vahel. Kui vahimees läks müüri peale värava katusele ja tõstis oma silmad üles ning vaatas, ennäe, siis tuli üksik mees joostes!
Ja vahimees hüüdis ning teatas kuningale. Ja kuningas ütles: "Kui ta on üksinda, siis on tal head sõnumid suus!" Ja mees tuli üha ligemale.
Siis nägi vahimees teist meest jooksvat; ja vahimees hüüdis väravasse ning ütles: "Ennäe, veel üks mees jookseb üksinda!" Aga kuningas ütles: "Ka see toob häid sõnumeid!"
Ja vahimees ütles: "Ma näen esimese jooksust, et see on Saadoki poja Ahimaatsi jooksu moodi!" Ja kuningas ütles: "See on hea mees ja ta tuleb hea sõnumiga!"
Ja Ahimaats hüüdis ning ütles kuningale: "Rahu!" Siis ta kummardas kuninga ette silmili maha ja ütles: "Kiidetud olgu Jehoova, sinu Jumal, kes andis kätte need mehed, kes tõstsid oma käed mu isanda kuninga vastu!"
Kuningas küsis: "Kas nooruk Absalomi käsi käib hästi?" Ja Ahimaats vastas: "Ma nägin suurt möllu, kui Joab läkitas kuninga sulase ja mind, sinu sulase, aga ma ei tea, mis see oli!"
Ja kuningas ütles: "Astu kõrvale ja seisa seal!" Ja ta astus kõrvale ning jäi sinna seisma.
Ja vaata, etiooplane tuli! Ja etiooplane ütles: "Võtku mu isand kuningas kuulda häid sõnumeid, sest Jehoova on täna nõutanud sulle õiguse kõigi käest, kes olid tõusnud su vastu!"
Kuningas küsis etiooplaselt: "Kas nooruk Absalomi käsi käib hästi?" Ja etiooplane vastas: "Sündigu mu isanda kuninga vaenlastega ja kõigiga, kes tõusevad sulle kurja tegema nõnda nagu sündis selle noorukiga!"
2. Saamueli 19 Siis läks kuningas, olles vapustatud, üles värava kambrisse ja nuttis. Ja minnes ta rääkis nõnda: "Mu poeg Absalom, mu poeg, mu poeg Absalom! Oleksin mina surnud sinu asemel! Absalom, mu poeg, mu poeg!"
Ja Joabile teatati: "Vaata, kuningas nutab ja leinab Absalomi!"
Nõnda muutus võit sel päeval leinaks kogu rahvale, sest rahvas kuulis sel päeval öeldavat: "Kuningas on kurb oma poja pärast!"
Ja rahvas tuli sel päeval linna vargsi, nagu tuleb vargsi rahvas, kes häbeneb, et nad lahingust on põgenenud.
Kuningas oli katnud oma näo ja kuningas kisendas suure häälega: "Mu poeg Absalom! Absalom, mu poeg, mu poeg!"
Siis tuli Joab kuninga juurde kotta ja ütles: "Sa oled täna pannud häbenema kõigi oma sulaste näod, kes täna on päästnud su hinge, samuti su poegade ja tütarde hinged, ja su naiste ja liignaiste hinged,
sellepärast et sa armastad neid, kes sind vihkavad, ja vihkad neid, kes sind armastavad! Sest täna sa oled teinud teatavaks, et sa ei hooli pealikuist ega sulaseist! Ja nüüd ma tean, et kui Absalom elaks ja meie kõik oleksime täna surnud, siis oleks see sinu silmis õige olnud!
Aga tõuse nüüd, mine välja ja kõnele sõbralikult oma sulastega! Sest ma vannun Jehoova juures: kui sa välja ei lähe, siis ei jää enam selleks ööks su juurde ainustki meest! Ja see oleks sulle halvem kui kõik muud õnnetused, mis sind on tabanud su noorusest tänini!" Siis kuningas tõusis ja istus väravasse. Ja kogu rahvale teatati ning öeldi: "Vaata, kuningas istub väravas!" Siis tuli kogu rahvas kuninga ette.
Aga kui Iisrael oli põgenenud, igaüks oma telki,
siis sõneles kogu rahvas kõigis Iisraeli suguharudes, öeldes: "Kuningas on meid päästnud vaenlaste pihust, tema on meid vabastanud vilistide käest, nüüd aga on ta Absalomi eest maalt põgenenud.
Absalom aga, kelle me võidsime eneste üle, on tapluses surnud! Mispärast te siis nüüd ei tee midagi, et kuningat tagasi tuua?"
Aga kuningas Taavet ise läkitas preestritele Saadokile ja Ebjatarile ütlema: "Rääkige Juuda vanematega ja öelge: mispärast tahate olla viimsed kuningat tema kotta tagasi tooma?" Sest kogu Iisraeli kõned olid jõudnud kuningani ta kotta.
"Te olete mu vennad, te olete mu luu ja liha! Mispärast tahate siis olla viimsed kuningat tagasi tooma?
Ja öelge Amaasale: eks sa ole mu luu ja liha? Tehku Jumal minuga ükskõik mida, kui sina ei saa Joabi asemel mu väepealikuks kogu oma eluajaks!"
Nõnda pööras ta kõigi Juuda meeste südamed nagu ainsal mehel, ja nad läkitasid kuningale ütlema: "Tulge tagasi, sina ja kõik su sulased!"
Ja kuningas läks tagasi ning jõudis Jordani äärde. Aga Juuda oli tulnud Gilgalisse, et minna kuningale vastu ja tuua kuningas üle Jordani.
Ka Simei, Geera poeg, benjaminlane Bahuurimist, ruttas ja tuli ühes Juuda meestega kuningas Taavetile vastu.
Ja ühes temaga oli tuhat meest Benjaminist, samuti Siiba, Sauli pere sulane, ja tema viisteist poega ja kakskümmend sulast ühes temaga. Need ruttasid Jordani äärde enne kuningat,
et minna koolmest läbi ja üle tuua kuninga pere ja et teha, mis tema silmis hea oli. Ja Simei, Geera poeg, heitis kuninga ette maha, kui see oli minemas üle Jordani,
ja ütles kuningale: "Ärgu lugegu mu isand mulle süüks ja ärgu pidagu meeles, kuidas su sulane pattu tegi päeval, mil mu isand kuningas väljus Jeruusalemmast! Kuningas ärgu võtku seda südamesse!
Sest su sulane teab, et ma olen pattu teinud! Vaata, seepärast olen ma täna tulnud esimesena kogu Joosepi soost, et tulla vastu oma isandale kuningale!"
Siis võttis sõna Abisai, Seruja poeg, ja ütles: "Kas ei tuleks Simei sellepärast surmata, et ta on sajatanud Jehoova võitut?"
Aga Taavet ütles: "Mis on teil minuga tegemist, Seruja pojad, et te täna tahate olla mu vastased? Kas peaks täna Iisraelis kedagi surmatama? Sest eks ma tea, et ma täna olen jälle Iisraeli kuningas!"
Ja kuningas ütles Simeile: "Sina ei sure!" Ja kuningas vandus temale.
Ka Mefiboset, Sauli poeg, tuli kuningale vastu; aga ta ei olnud hoolitsenud oma jalgade ja habeme eest ja ta ei olnud pesnud oma riideid alates sellest päevast, mil kuningas oli ära läinud, kuni päevani, mil ta tuli rahuga tagasi.
Ja kui ta tuli Jeruusalemmast kuningale vastu, siis küsis kuningas temalt: "Miks sa ei tulnud ühes minuga, Mefiboset?"
Ta vastas: "Mu isand kuningas, mu sulane pettis mind! Sest su sulane mõtles: ma lasen enesele saduldada eesli, sõidan selle seljas ja lähen kuninga juurde, sest su sulane lonkab.
Aga tema laimas su sulast mu isanda kuninga juures! Mu isand kuningas aga on ju nagu Jumala ingel: tee siis, mis su silmis hea on!
Sest kogu mu isa sugu ei ole mu isandale kuningale olnud muud kui surmaväärt, ometi oled sa pannud oma sulase sööjate seltsi sinu lauas! Mis õigust mul siis enam on ja mida peaksin veel kuningale kaebama?"
Ja kuningas ütles temale: "Miks sa sellest enam räägid? Ma olen öelnud: sina ja Siiba jaotage väljad!"
Aga Mefiboset ütles kuningale: "Võtku tema kõik, sest mu isand kuningas on tulnud rahuga koju!"
Ka gileadlane Barsillai oli tulnud Rogelimist alla ja läks ühes kuningaga üle Jordani, et saata teda ainult Jordani piirkonnas.
Barsillai oli väga vana, kaheksakümneaastane; ta oli varustanud kuningat, kui see viibis Mahanaimis, sest ta oli väga rikas mees.
Ja kuningas ütles Barsillaile: "Tule ühes minuga ja ma toidan sind enese juures Jeruusalemmas!"
Aga Barsillai vastas kuningale: "Paljuks mul siis veel on eluaastate päevi, et võiksin minna ühes kuningaga Jeruusalemma?
Ma olen nüüd kaheksakümmend aastat vana; kas ma mõistan enam vahet hea ja halva vahel? Või kas tunneb su sulane enam selle maitset, mida söön ja mida joon? Kas ma kuulen enam lauljate või lauljannade häält? Miks peaks su sulane olema veel koormaks mu isandale kuningale?
Su sulane läheb ainult pisut maad ühes kuningaga üle Jordani. Mispärast peaks kuningas mulle tasuma niisuguse tasuga?
Luba ometi oma sulast tagasi minna, et võiksin surra oma linnas oma isa ja ema haua juures! Aga vaata, siin on su sulane Kimham, mingu tema ühes mu isanda kuningaga, ja tee temale, mis su silmis hea on!"
Siis ütles kuningas: "Tulgu siis Kimham ühes minuga ja ma teen temale, mis sinu silmis hea on. Ja kõik, mida sa minult soovid, ma teen sulle!"
Siis läks kõik rahvas üle Jordani, ja kuningas läks üle. Ja kuningas andis Barsillaile suud ning õnnistas teda. Seejärel läks too tagasi koju.
Kuningas läks Gilgalisse ja Kimham läks ühes temaga. Kuninga viis üle kogu Juuda rahvas ja pool Iisraeli rahvast.
Ja vaata, siis tulid kõik teised Iisraeli mehed kuninga juurde ning ütlesid kuningale: "Mispärast on meie vennad Juuda mehed sind varastanud ja on viinud kuninga ja tema pere üle Jordani ja kõik Taaveti mehed ühes temaga?"
Aga kõik Juuda mehed vastasid Iisraeli meestele: "Sellepärast et kuningas on meile lähemal! Aga miks süttib teil viha põlema selle asja pärast? Kas me oleme kuninga küljest mõne tüki ära söönud või oleme viinud ta enestele?"
Ja Iisraeli mehed kostsid Juuda meestele ning ütlesid: "Meil on kümme osa kuningast ja Taavetistki on meil rohkem kui teil! Mispärast te siis põlgate meid? Ja kas me ei kõnelnud esimestena, et me toome tagasi oma kuninga?" Aga Juuda meeste sõna oli kõvem kui Iisraeli meeste sõna.
Psalm 73 Aasafi laul. Jumal on tõesti hea Iisraelile, nendele, kes on puhtad südamelt!
Aga mina - minu jalad oleksid peaaegu komistanud, mu sammud oleksid kohe libisenud!
Sest ma kadestasin hooplejaid, kui ma nägin õelate head käekäiku!
Sest neil ei ole piinu surmani ja nende keha on lihav!
Nemad ei ole vaevas nagu muud surelikud ja neid ei lööda nagu muid inimesi!
Sellepärast on uhkus nende kaelaehteks, vägivald katab neid nagu ülikond!
Nende silmad on punnis lihavusest ja süda keeb üle kurjest mõtteist!
Oma kurjuses nad irvitavad ja kõnelevad valet, nad räägivad kõrgilt!
Nad tõstavad oma suu taevani ja nende keel käib üle maa!
Sellepärast pöördub ta rahvas sinna ja nad rüüpavad vett täie sõõmuga!
Ja nad ütlevad: "Kuidas Jumal võib seda tunda ja kas Kõigekõrgemal on sellest teadmist?"
Vaata, niisugused on õelad: nad elavad alati rahulikult ja koguvad jõukust!
Päris asjata ma olen hoidnud oma südame puhta ja olen süütuses pesnud oma käsi;
ma olen olnud löödud kogu päeva ja mind on nuheldud igal hommikul!
Apostlite 7 Meie esiisadel oli tunnistustelk kõrbes, nõnda nagu oli määranud see, kes Moosesega rääkis, et ta pidi selle valmistama eeskuju järgi, mida ta oli näinud.
Selle meie esiisad ühes Joosuaga võtsid ning viisid paganate maa-alale, keda Jumal ajas minema meie esiisade eest kuni Taaveti päevini,
kes leidis armu Jumala ees ja palus, et ta leiaks elamu Jaakobi kodakonnale.
Ent Saalomon ehitas temale koja.
Kuid Kõigekõrgem ei ela kätega tehtud kodades, nõnda nagu ütleb prohvet:
"Taevas on minu aujärg ja maa minu jalgealune järg! Mis koda te mulle tahate ehitada", ütleb Issand, "või mis on mu hingamise ase?
Eks minu käsi ole selle kõik teinud?"
Te kangekaelsed ja ümberlõikamatud südamest ja kõrvust! Te panete ikka vastu Pühale Vaimule! Nõnda nagu teie esiisad, nõnda teete teiegi.
Keda prohvetitest teie esiisad ei ole taga kiusanud? Nad tapsid need, kes ennustasid selle Õige tulemist, kelle äraandjaiks ja tapjaiks nüüd olete saanud teie,
kes saite käsuõpetuse inglite teenistuse kaudu ega pidanud seda mitte.
Aga kui nad seda kuulsid, lõikas see neile südamesse ja nad kiristasid hambaid ta peale.
Tema aga täis Püha Vaimu vaatas üksisilmi taeva poole ja nägi Jumala auhiilgust ning Jeesust seisvat Jumala paremal poolel,
ja ta ütles: "Ennäe! Ma näen taevad lahti olevat ja Inimese Poja seisvat Jumala paremal poolel!"
Siis nad karjusid suure häälega ning pidasid oma kõrvad kinni ja kargasid kõik ühel meelel tema kallale
ning lükkasid ta linnast välja ja viskasid teda kividega. Ja tunnistajad panid oma riided maha ühe noore mehe jalgade ette, kelle nimi oli Saulus.
Ja nad viskasid Stefanost kividega, kuna tema palus Jumalat ja ütles: "Issand Jeesus, võta minu vaim vastu!"
Ja ta heitis põlvili ning hüüdis suure häälega: "Issand, ära arva seda pattu neile süüks!" Ja kui ta seda oli öelnud, uinus ta.
Apostlite 8 Aga Saulusel oli hea meel Stefanose surmast. Sel ajal algas suur Jeruusalemma koguduse tagakiusamine. Ja kõik peale apostlite hajutati Juuda- ja Samaariamaale.
Aga mõned jumalakartlikud mehed matsid Stefanose maha ja leinasid väga tema pärast.
Ent Saulus rüüstas kogudust, käies mööda kodasid, ja tõi välja mehi ja naisi ja andis nad vangi.