Eestikeelne Piibel 1968
2. Saamueli 16 Aga Absalom ja kõik rahvas, Iisraeli mehed, olid tulnud Jeruusalemma; ja Ahitofel oli ühes temaga.Kui arklane Huusai, Taaveti sõber, tuli Absalomi juurde, siis ütles Huusai Absalomile: "Elagu kuningas! Elagu kuningas!"
Aga Absalom ütles Huusaile: "Niisugune on siis su ustavus oma sõbra vastu! Mispärast sa ei läinud ühes oma sõbraga?"
Ja Huusai vastas Absalomile: "Ei, ainult keda Jehoova ja see rahvas ja kõik Iisraeli mehed on valinud, selle oma ma tahan olla ja selle juurde jääda!
Ja teiseks: keda ma peaksin siis teenima? Kas mitte tema poega? Nõnda nagu ma olen teeninud su isa, nõnda ma tahan teenida sindki!"
Siis ütles Absalom Ahitofelile: "Andke nõu, mida peaksime tegema?"
Ja Ahitofel vastas Absalomile: "Mine oma isa liignaiste juurde, keda ta on jätnud koda hoidma. Siis kogu Iisrael saab kuulda, et sa oled ennast teinud oma isale vastikuks, ja kõik, kes su juures on, saavad julgust!"
Siis löödi Absalomile katuse peale telk üles, ja Absalom läks oma isa liignaiste juurde kogu Iisraeli silma all.
Ja Ahitofeli nõu, mille ta neil päevil andis, oli nagu Jumalalt saadud vastus; niisugune oli iga Ahitofeli nõuanne, niihästi Taavetile kui Absalomile.
2. Saamueli 17 Ja Ahitofel ütles Absalomile: "Luba ma valin nüüd kaksteist tuhat meest ja võtan kätte ning ajan öösel Taavetit taga.
Ma lähen temale kallale, kui ta on väsinud ja ta käed on lõdvad; ma hirmutan teda nõnda, et kõik ta juures olev rahvas põgeneb: siis ma löön maha üksnes kuninga.
Ja ma toon kõik rahva tagasi sinu juurde; kõigi tagasitulek oleneb mehest, keda sa otsid: kogu rahvas saab siis rahu!"
See kõne oli õige Absalomi ja kõigi Iisraeli vanemate silmis.
Ja Absalom ütles: "Kutsu ometi siia ka arklane Huusai, et kuuleksime midagi ka tema suust!"
Siis Huusai tuli Absalomi juurde ja Absalom rääkis temaga, öeldes: "Ahitofel kõneles nõnda. Kas peame tegema tema sõna järgi? Kui mitte, siis kõnele sina!"
Ja Huusai vastas Absalomile: "See nõu pole hea, mis Ahitofel seekord andis!"
Ja Huusai jätkas: "Sina tunned oma isa ja tema mehi, et nad on vaprad ja et nende hinged on kibestunud nagu karul väljal, kellelt pojad on võetud; ja su isa on sõjamees, kes oma rahvaga ei puhka ööselgi.
Vaata, nüüd on ta ennast peitnud mõnda kaevandisse või muusse paika, ja kui juhtub, et kohe alguses mõned rahvast langevad, siis ütleb igaüks, kes sellest kuuleb: rahvas, kes käib Absalomi järel, on saanud kaotuse osaliseks!
Siis ka kõige vahvam mees, kelle süda on nagu lõukoera süda, kaotab julguse, sest kogu Iisrael teab, et su isa on vägev, ja et need, kes on ühes temaga, on vahvad mehed!
Sellepärast ma annan nõu, et kogu Iisrael Daanist kuni Beer-Sebani koguneks sinu juurde nõnda arvurikkalt, et neid oleks nagu liiva mere ääres ja sa ise käiksid nende keskel!
Kui me siis tuleme temale kallale mõnes paigas, kus ta iganes on leitav, laskume tema peale nagu mahalangev kaste! Temast ja kõigist meestest, kes on ühes temaga, ei jää siis järele ühtainustki!
Ja kui ta taandub mõnda linna, siis seab kogu Iisrael sellele linnale köied ja me tirime selle orgu, kuni seal ei leidu enam kivikestki!"
Siis ütlesid Absalom ja kõik Iisraeli mehed: "Arklase Huusai nõu on parem kui Ahitofeli nõu!" Jehoova oli käskinud teha tühjaks Ahitofeli hea nõu, et Jehoova saaks tuua Absalomile õnnetuse.
Ja Huusai ütles preestritele Saadokile ja Ebjatarile: "Nõnda ja nõnda on Ahitofel nõu andnud Absalomile ja Iisraeli vanemaile, ja nõnda ja nõnda olen mina nõu andnud.
Ja nüüd läkitage kähku ja teatage Taavetile, öeldes: ära jää ööseks kõrbe lähteile, vaid mine kindlasti üle jõe, et kuningat ja kogu ühes temaga olevat rahvast ära ei neelataks!"
Joonatan ja Ahimaats asusid Rogeli allika juures; üks ümmardaja läks ning viis neile teateid, kuna nemad läksid teatama kuningas Taavetile, sest nad ei tohtinud endid näidata ega linna tulla.
Aga üks poiss nägi neid ja teatas Absalomile; siis läksid mõlemad rutates ja tulid kellegi mehe kotta Bahuurimisse; sellel oli õues kaev ja nad läksid sinna sisse.
Ja naine võttis ja laotas kaevu suule vaiba ning puistas selle peale sõmerat, nõnda et midagi ei olnud märgata.
Kui Absalomi sulased tulid naise juurde kotta ja küsisid: "Kus on Ahimaats ja Joonatan?" vastas naine neile: "Nad läksid siit vee suunas!" Nad otsisid, aga ei leidnud ja läksid tagasi Jeruusalemma.
Ja pärast seda, kui need olid läinud, tõusid nad kaevust üles ja läksid ning teatasid Taavetile; nad ütlesid Taavetile: "Võtke kätte ja minge kiiresti üle vee, sest Ahitofel on andnud teie vastast nõu!"
Siis võtsid kätte Taavet ja kõik rahvas, kes oli ühes temaga, ja läksid üle Jordani; kui hommik valgenes, ei olnud jäänud ainustki, kes ei olnud läinud üle Jordani.
Aga kui Ahitofel nägi, et ei tehtud tema nõu järgi, siis ta saduldas eesli, võttis kätte ja läks koju oma linna; ja kui ta oma kodus oli korraldanud, siis ta poos enese ja suri; ta maeti oma isa hauda.
Ja Taavet oli tulnud Mahanaimi, kui Absalom läks üle Jordani, tema ja kõik Iisraeli mehed ühes temaga.
Aga Absalom oli pannud Amaasa Joabi asemele väeülemaks; Amaasa oli mehe poeg, kelle nimi oli Jitra, ismaeliit, kes oli heitnud Naahase tütre Abigaili, Joabi ema Seruja õe juurde.
Iisrael ja Absalom lõid leeri üles Gileadimaale.
Ja kui Taavet tuli Mahanaimi, siis Sobi, Naahase poeg ammonlaste Rabbast, Maakir, Ammieli poeg Lo-Debarist ja Barsillai, gileadlane Rogelimist
tõid voodeid, kausse ja saviastjaid, nisu ja otri, jahu ja kõrvetatud teri, ube ja läätsi ja muud kõrvetatut,
mett ja võid, pudulojuseid ja lehmajuustu toiduks Taavetile ja rahvale, kes oli ühes temaga, sest nad ütlesid: "Rahvas on kõrbes näljas, väsinud ja janus!"
2. Saamueli 18 Ja Taavet luges üles rahva, kes tema juures oli, ja pani neile pealikud tuhandete ja sadade üle.
Siis läkitas Taavet rahva välja: kolmandiku Joabi juhatusel, kolmandiku Seruja poja Abisai, Joabi venna juhatusel ja kolmandiku gatlase Ittai juhatusel. Ja kuningas ütles rahvale: "Ka mina ise tulen ühes teiega!"
Aga rahvas ütles: "Ära tule! Sest kui me peaksime põgenema, siis ei hoolita meist; ja isegi kui pooled meist saavad surma, ei hoolita meist; aga sina oled nagu kümme tuhat meiesugust! Seepärast on nüüd parem, kui sa linnast meile appi tuled."
Siis ütles kuningas neile: "Ma teen, nagu teie silmis hea on!" Ja kuningas jäi seisma värava kõrvale, kõik rahvas aga läks välja sadade ja tuhandete kaupa.
Ja kuningas käskis Joabi, Abisaid ja Ittaid, öeldes: "Olge heatahtlikud nooruki Absalomi vastu!" ja kõik rahvas kuulis, kui kuningas andis kõigile pealikuile käsu Absalomi pärast.
Nõnda läks rahvas väljale Iisraeli vastu ja taplus toimus Efraimi metsas.
Seal löödi Iisraeli rahvas maha Taaveti sulaste ees ja seal sündis sel päeval suur kaotus - kakskümmend tuhat meest.
Taplus levis seal üle kogu maa-ala ja mets neelas sel päeval rohkem rahvast kui mõõk!
Siis sattus Absalom Taaveti sulaste ette. Absalom ratsutas hobueesli seljas, ja kui hobueesel jõudis suure oksliku tamme alla, siis jäi Absalom peadpidi tamme külge, jäädes rippuma taeva ja maa vahele, kuna hobueesel läks tema alt edasi.
Üks mees nägi seda ja teatas Joabile ning ütles: "Vaata, ma nägin Absalomi tamme küljes rippuvat!"
Ja Joab ütles mehele, kes temale teatas: "Vaata, kui sa nägid seda, miks sa siis ei löönud teda seal maha? Siis oleks mu kohus olnud anda sulle kümme hõbeseeklit ja vöö!"
Aga mees vastas Joabile: "Isegi kui ma vaeksin enesele pihku tuhat hõbeseeklit, ei pistaks ma oma kätt kuningapoja külge, sest kuningas andis meie kuuldes käsu sinule, Abisaile ja Ittaile, öeldes: igaüks kaitsku noorukit Absalomi!
Või oleksin pidanud petma iseennast? Aga ükski asi ei jää ju varjule kuninga eest ja sa ise oleksid siis seisnud eemal!"
Siis ütles Joab: "Mina ei saa nõnda su ees oodata!" Ja ta võttis kätte kolm oda ning torkas need Absalomile südamesse, kui ta tamme küljes oli alles elus.
Ja kümme noort meest, Joabi sõjariistade kandjad, astusid tema ümber ja lõid Absalomi ning surmasid tema.
Siis Joab puhus sarve ja rahvas pöördus tagasi Iisraeli jälitamast, sest Joab peatas rahva.
Ja nad võtsid Absalomi ning viskasid ta metsas ühte suurde kaevandisse ja püstitasid tema peale väga suure kivihunniku. Ja kogu Iisrael põgenes, igaüks oma telki.
Aga Absalom oli võtnud ja püstitanud enesele oma eluajal samba, mis on Kuningaorus, sest ta ütles: "Mul ei ole poega mu nime mälestuseks!" Ta nimetas samba oma nimega ja seda hüütakse tänapäevani "Absalomi mälestusmärgiks."
Psalm 72 Saalomoni laul. Jumal, anna oma kohtupidamine kuningale ja oma õigus kuninga pojale!
Ajagu ta su rahva asja õiguses ja su viletsate asja õigluses!
Toogu mäed rahu rahvale ja ka mäekünkad õiguse varal!
Ta mõistku õiglast kohut viletsale rahvale, ta päästku vaesed ja purustagu survajad!
Nad kardavad sind päikese aegu ja kuu paistel põlvest põlve!
Ta tuleb maha otsekui vihm ädala peale, nagu vihmapiisad, mis niisutavad maad!
Tema päevil õitseb õige ja valitseb suur rahu, kuni enam ei ole kuud!
Ta valitseb merest mereni ja Frati jõest ilmamaa otsani!
Tema ees põlvitab kõrbe rahvas ja tema vaenlased lakuvad põrmu!
Tarsise ja saarte kuningad toovad ande; Seeba ja Seba kuningad maksavad maksu!
Ja teda kummardavad kõik kuningad; kõik paganrahvad orjaku teda!
Sest tema kisub hädast välja vaese, kes kisendab, ja viletsa ja selle, kel pole abimeest!
Ta säästab nõrka ja vaest ja päästab vaeste hinge!
Ta lunastab nende hinged kavalusest ja vägivallast, ja nende veri on kallis tema silmis!
Ja ta elab ning temale antakse Seeba kulda, ja tema eest palvetatakse alati, kogu päev õnnistatakse teda!
Viljarohkus on maa peal, mägede otsas kahisevad viljapead nagu Liibanoni mets, ja linna elanikke tärkab otsekui maast rohtu!
Ta nimi püsib igavesti; päikese paistel võrsugu ta nimi, õnnistagu nad üksteist sellega! Kiitku teda õndsaks kõik rahvad!
Tänu olgu Jehoovale, Jumalale, Iisraeli Jumalale, kes ainuüksi teeb imet!
Ja tänu olgu tema aulisele nimele igavesti ning kõik maailm olgu täis tema au! Aamen, aamen!
Taaveti, Iisai poja palved lõpevad.
Apostlite 7 Sel ajal sündis Mooses ja ta meeldis Jumalale. Teda toideti kolm kuud tema isa majas.
Aga kui ta oli kõrvale heidetud, võttis vaarao tütar tema ja kasvatas ta enesele pojaks.
Ja Moosesele õpetati kõike egiptlaste tarkust ja tema oli vägev sõnades ja tegudes.
Aga kui ta oli nelikümmend aastat vanaks saanud, tuli tema südamesse mõte oma vendi, Iisraeli lapsi, vaatama minna.
Ja nähes ühele ülekohut tehtavat, läks ta appi ja tasus kätte selle eest, kellele liiga tehti, ja lõi egiptlase maha.
Ent ta mõtles, et tema vennad saavad sellest aru, et Jumal tema käe läbi annab neile pääste; aga nad ei saanud aru.
Ja järgmisel päeval ta juhtus nende juurde, kui nad riidlesid, ja sundis neid rahule ning ütles: "Mehed, te olete vennad, miks teete liiga üksteisele?"
Aga see, kes tegi liiga oma ligimesele, lükkas ta enesest ära ja ütles: "Kes on sind seadnud meie ülemaks ja kohtumõistjaks?
Kas tahad tappa mind, nagu sa eile tapsid egiptlase?"
Selle kõne peale Mooses põgenes ja elas võõrana Midjanimaal; seal sündis temale kaks poega.
Ja kui nelikümmend aastat möödas oli, ilmus temale Siinai mäe kõrbes Issanda ingel tuleleegis kibuvitsapõõsas.
Kui Mooses seda nägi, pani ta nägemust imeks. Ja kui ta ligi astus vaatama, kostis Issanda hääl:
"Mina olen sinu vanemate Jumal, Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal!" Aga Mooses hakkas värisema ega julgenud sinna vaadata.
Aga Issand ütles temale: "Võta kingad jalast, sest paik, kus sa seisad, on püha maa!
Mina olen küllalt näinud oma rahva vaeva Egiptuses ja olen kuulnud nende ohkamist ning olen tulnud alla neid vabastama. Siis tule nüüd, ma läkitan sind Egiptusesse!"
Selle Moosese, kelle nemad ära salgasid, öeldes: "Kes on sind seadnud ülemaks ja kohtumõistjaks?", selle läkitas Jumal ülemaks ja lunastajaks selle ingli kaudu, kes temale ilmus kibuvitsapõõsas.
See viis nad välja ja tegi imetegusid ja tunnustähti Egiptuses ja Punases meres ja kõrbes nelikümmend aastat.
See on see Mooses, kes ütles Iisraeli lastele: "Ühe prohveti äratab teile Jumal teie vendade hulgast, minu sarnase",
tema on see, kes oli koguduse seas kõrbes ühes selle ingliga, kes temaga kõneles Siinai mäel, ja oli ühes meie esiisadega ja sai elavaid sõnu meile edasiandmiseks.
Temale meie esivanemad ei tahtnud olla sõnakuulelikud, vaid tõukasid ta ära ja pöördusid oma südamega Egiptuse poole,
öeldes Aaronile: "Tee meile jumalaid, kes käiksid meie ees, sest me ei tea, mis on sündinud selle Moosesega, kes meid tõi Egiptusest välja!"
Ja nad tegid noil päevil vasika ja viisid sellele ebajumalale ohvreid ning rõõmustusid oma käte tegudest.
Kuid Jumal pöördus neist ära ja jättis nad teenima taeva vägesid, nõnda nagu on kirjutatud prohvetite raamatus: "Kas teie, Iisraeli sugu, nelikümmend aastat kõrbes tõite mulle tapaohvreid ja muid ohvreid?
Ei, vaid te kandsite Mooloki telki ja oma jumala Romfa tähte, kujusid, mis te olite teinud, et neid kummardada: sellepärast ma siirutan teid teispoole Baabüloni!"