Eestikeelne Piibel 1968
2. Saamueli 15 Aga üks teate tooja tuli Taavetile ütlema: "Iisraeli meeste südamed hoiavad Absalomi poole!"Siis ütles Taavet kõigile oma sulastele, kes olid ühes temaga Jeruusalemmas: "Tõuskem ja põgenegem, sest muidu pole meil pääsu Absalomi eest! Rutakem minekule, et ta äkitselt ei saaks meid kätte, ei tooks meile õnnetust ega lööks linna mõõgateraga maha!"
Ja kuninga sulased ütlesid kuningale: "Vaata, su sulased on valmis kõigeks, mida mu isand kuningas peab paremaks!"
Ja kuningas läks välja ning tema kannul kogu ta pere; aga kuningas jättis kümme liignaist koda hoidma.
Kui kuningas läks välja ning tema kannul kogu rahvas, siis jäid nad peatuma viimase koja juurde.
Ja kõik ta sulased läksid ta kõrvalt mööda; samuti läksid kuninga eest mööda kõik kreedid ja pleedid, ja kõik gatlased, kuussada meest, kes olid tulnud tema kannul Gatist.
Ja kuningas ütles gatlasele Ittaile: "Miks sinagi tuled ühes meiega? Pöördu tagasi ja jää kuninga juurde, sest sina oled võõras, pealegi pagulane oma kodupaigast.
Eile sa tulid ja täna peaksin laskma sind hulkuda ühes meiega? Lähen ju minagi üksnes, kuhu saan! Mine tagasi ja vii oma vennad ühes enesega. Arm ja ustavus sulle!"
Aga Ittai kostis kuningale ja ütles: "Nii tõesti kui Jehoova elab, ja nii tõesti kui mu isand kuningas elab: paigas, kus on mu isand kuningas, olgu surmaks või eluks, seal tahab olla ka su sulane!"
Ja Taavet ütles Ittaile: "Tule siis ja mine edasi!" Ja gatlane Ittai läks edasi ja kõik ta mehed ja väetid, kes olid ühes temaga.
Ja kogu maa nuttis suure häälega, kui kõik rahvas mööda läks. Ja kuningas läks üle Kiidroni jõe, samuti läks üle kõik rahvas kõrbe suunas.
Ja vaata, seal olid ka Saadok ja kõik leviidid ühes temaga - need kandsid Jumala seaduselaegast; ja nad panid Jumala laeka maha ning Ebjatar ohverdas, kuni kõik rahvas linnast oli viimseni üle läinud.
Ja kuningas ütles Saadokile: "Vii Jumala laegas tagasi linna. Kui ma Jehoova silmis armu leian, siis ta toob mind tagasi ja laseb mind näha seda ja selle asupaika.
Aga kui ta ütleb nõnda: mul pole sinust head meelt, siis vaata, siin ma olen, tema tehku minuga, nagu ta silmis hea on!"
Ja kuningas ütles preester Saadokile: "Sina oled nägija, mine rahuga tagasi linna, ja sinu poeg Ahimaats ja Ebjatari poeg Joonatan, teie mõlemate pojad ühes teiega.
Vaata, ma viivitan kõrbe lähteil, kuni teilt tuleb sõna mulle teadmiseks!"
Siis viisid Saadok ja Ebjatar Jumala laeka tagasi Jeruusalemma ning jäid sinna.
Aga Taavet läks üles Õlimäele, läks ja nuttis, ta pea oli kaetud ja ta käis paljajalu; ja kõik ühes temaga olev rahvas oli katnud oma pea, ja nad läksid üles ning nutsid lakkamata.
Kui Taavetile teatati ja öeldi: "Ahitofel on vandenõulaste hulgas Absalomi juures!" siis ütles Taavet: "Jehoova, pööra ometi Ahitofeli nõu rumaluseks!"
Ja kui Taavet jõudis mäetippu, kus Jumalat kummardati, vaata, siis tuli temale vastu arklane Huusai, kuub lõhki käristatud ja mulda pea peal!
Ja Taavet ütles temale: "Kui sa tuled ühes minuga, siis sa oled mulle koormaks!
Aga kui sa lähed tagasi linna ja ütled Absalomile: kuningas, ma tahan olla su sulane! Varem ma olin su isa sulane, aga nüüd ma tahan olla sinu sulane - siis sa võid mulle Ahitofeli nõu tühjaks teha.
Eks ole seal ühes sinuga preestrid Saadok ja Ebjatar? Kõik, mida sa siis kuningakojast kuuled, jutusta preestritele Saadokile ja Ebjatarile.
Vaata, seal on nende juures nende kaks poega, Saadokil Ahimaats ja Ebjataril Joonatan, ja nende kaudu te võite mulle läkitada kõik sõnumid, mis kuulete!"
Ja Taaveti sõber Huusai tuli linna just siis, kui Absalom jõudis Jeruusalemma.
2. Saamueli 16 Kui Taavet oli mäetipust läinud pisut edasi, vaata, siis tuli temale vastu Mefiboseti sulane Siiba paari saduldatud eesliga, kelle seljas oli kakssada leiba, sada rosinakakku, sada viigimarjakakku ja lähker viina.
Kuningas küsis Siibalt: "Milleks on sul need?" Ja Siiba vastas: "Eeslid on kuninga perele ratsutamiseks, leib ja viigimarjakakud sulastele söömiseks ja viin kõrbes väsinuile joomiseks!"
Ja kuningas küsis: "Aga kus on su isanda poeg?" Ja Siiba vastas kuningale: "Vaata, tema jäi Jeruusalemma, sest ta ütles: nüüd annab Iisraeli sugu mulle tagasi mu isa kuningriigi!"
Siis ütles kuningas Siibale: "Vaata, kõik, mis on Mefiboseti oma, saab sinule!" Ja Siiba ütles: "Ma kummardan, lase mind armu leida su silmis, isand kuningas!"
Kui kuningas Taavet jõudis Bahuurimisse, vaata, siis tuli sealt välja mees Sauli perekonna suguvõsast, Simei nimi, Geera poeg; ta tuli ja sajatas üha
ning viskas kividega Taavetit ja kõiki kuningas Taaveti sulaseid, kuigi kogu rahvas ja kõik kangelased olid temast paremal ja vasakul.
Ja sajatades ütles Simei nõnda: "Mine ära, mine ära, sina veremees ja kõlvatu!
Jehoova tasub sulle kõik Sauli soo vere, kelle asemel sa oled saanud kuningaks! Jehoova annab kuningriigi su poja Absalomi kätte! Jah, vaata, nüüd oled sa ise õnnetuses, sest sa oled veremees!"
Abisai, Seruja poeg, ütles kuningale: "Miks tohib see surnud koer sajatada mu isandat kuningat? Luba ma lähen ja raiun ta pea maha!
Aga kuningas vastas: "Mis on teil minuga tegemist, Seruja pojad? Kui ta sajatab ja kui Jehoova on temale öelnud: sajata Taavetit! kes siis tohib küsida: miks sa teed nõnda?"
Ja Taavet ütles Abisaile ja kõigile oma sulaseile: "Vaata, minu oma poeg, kes mu niudeist on väljunud, nõuab mu hinge, saati siis nüüd see benjaminlane? Jätke ta rahule ja las ta sajatab, sest Jehoova on teda käskinud!
Vahest Jehoova vaatab mu viletsuse peale ja vahest Jehoova tasub mulle heaga tema tänase sajatuse asemel?"
Siis läksid Taavet ja tema mehed mööda teed, kuna Simei käis piki mäekülge temaga kohakuti; ta sajatas minnes, viskas kive ja pildus liiva, olles temaga kohakuti.
Ja kuningas ühes kõige rahvaga, kes oli ühes temaga, jõudis väsinuna Jordani äärde ja tõmbas seal hinge tagasi.
Psalm 71 Sest su õiglus ulatub kõrgele, oh Jumal, kes oled suuri asju teinud! Jumal, kes on nagu sina?
Sina, kes mind oled lasknud näha palju kitsikusi ja õnnetusi, teed mind jälle elavaks ja tõmbad mind jälle üles maa sügavustest!
Kasvata mu suurust ja pöördu jälle mind trööstima!
Ma tahan sind tänada ka kandlemänguga sinu ustavuse eest, mu Jumal! Ma tahan sulle lauldes mängida kannelt, sa Iisraeli Püha!
Mu huuled hõiskavad, kui ma sulle lauldes mängin, ja minu hing, mille sa oled lunastanud!
Minu keelgi kõneleb kogu päeva sinu õiglusest, sest juba häbenesid ja punastasid, kes otsisid mu õnnetust!
Apostlite 6 Aga neil päevil kui jüngrite arv suurenes, tõusis nurin kreekakeelsete juutide seas heebrealaste vastu, et igapäevases abiandmises õieti ei hoolitud nende leskedest.
Siis kutsusid need kaksteist eneste juurde jüngrite hulga ning ütlesid: "See ei sobi, et me kõrvale jätame Jumala sõna ja hoolt kanname toidulaudade eest.
Sellepärast, vennad, vaadake endi seast seitse meest, kellel on hea tunnistus ja kes on täis Vaimu ja tarkust, kelle me seaksime sellesse ametisse.
Meie aga tahame pidevalt olla palvetamises ja sõna teenistuses!"
See kõne oli kogu rahvahulga meelt mööda. Ja nad valisid Stefanose, mehe täis usku ja Püha Vaimu, ja Filippuse ja Prokorose ja Nikaanori ja Timoni ja Parmena ja Nikolaose, juudiusku pöördunud antiohlase.
Need nad seadsid apostlite ette ja palvetasid ning panid oma käed nende peale.
Ja Jumala sõna kasvas; ja jüngrite arv sai väga suureks Jeruusalemmas; ja suur hulk preestreid sai sõnakuulelikuks usule.
Aga Stefanos, täis armu ja väge, tegi imetegusid ja suuri tunnustähti rahva seas.
Siis tõusid nõndanimetatud libertiinide ja küreenlaste ja aleksandrialaste kogudustest ja Kiliikia ja Aasia poolt mõned, kes vaidlesid Stefanosega,
aga ei suutnud vastu seista tarkusele ja Vaimule, kelle läbi tema rääkis.
Siis nad hankisid mehed, kes ütlesid: "Me oleme teda kuulnud pilkesõnu rääkivat Moosese ja Jumala vastu!"
Ja nemad õhutasid rahvast ja vanemaid ja kirjatundjaid ja langesid ta kallale ning võtsid ta kinni ja viisid ta Suurkohtu ette.
Nad esitasid valetunnistajaid, kes ütlesid: "See inimene ei lakka rääkimast sõnu selle püha paiga ja käsuõpetuse vastu.
Sest me oleme kuulnud teda ütlevat, et Jeesus Naatsaretlane hävitavat selle paiga ja muutvat kombed, mis Mooses meile on andnud."
Ja kui kõik Suurkohtus istujad temale otsa vaatasid, nägid nad tema palge olevat otsekui ingli palge.
Apostlite 7 Siis ütles ülempreester: "Kas see on nõnda?"
Aga tema ütles: "Mehed, vennad ja isad, kuulge! Au Jumal ilmus meie esiisale Aabrahamile, kui ta oli Mesopotaamias enne oma siirdumist Haaranisse,
ning ütles temale: "Mine välja omalt maalt ja omast sugukonnast ja tule sinna maale, mille ma sulle näitan."
Siis ta läks kaldealaste maalt ja asus elama Haaranisse. Ja kui tema isa suri, saatis Jumal tema sealt siia maale, kus teie nüüd elate,
ega andnud siin temale pärandiks mitte jalatäitki, aga tõotas selle anda omandiks temale ja tema järglasile pärast teda ajal, mil ta oli alles lasteta.
Ent Jumal rääkis nõnda: tema järglased peavad olema võõrastena võõral maal ja seal nad tehakse orjadeks ja neid vaevatakse nelisada aastat,
ja rahvast, keda nad orjavad, mina karistan, ütles Jumal, ja selle järel nad lähevad välja ja teenivad mind siin selles paigas.
Ja ta andis temale ümberlõikamislepingu; ja nii sündis Aabrahamile Iisak ja ta lõikas tema ümber kaheksandal päeval. Ja Iisakile sündis Jaakob, ja Jaakobile need kaksteist peavanemat.
Ja peavanemad kadestasid Joosepit ning müüsid ta ära Egiptusesse; aga Jumal oli temaga
ja päästis tema kõigist ta viletsustest ja andis temale armu ja tarkust, kui ta oli Egiptuse kuninga, vaarao ees; ja see tõstis ta kogu Egiptuse ja oma koja ülemaks.
Aga nälg tuli kogu Egiptusesse ja Kaananisse ja suur viletsus; ja meie esiisad ei leidnud toidust.
Aga kui Jaakob kuulis, et Egiptuses oli vilja, läkitas ta meie esiisad sinna esimest korda;
ja teisel korral andis Joosep ennast tunda oma vendadele ja vaarao sai teada Joosepi päritolu.
Siis Joosep läkitas järele ja laskis kutsuda oma isa Jaakobi ja kogu oma suguvõsa, seitsekümmend viis hinge.
Ja Jaakob läks alla Egiptusesse ja suri, tema ja meie esiisad,
ja nad viidi Sekemisse ja pandi hauda, mille Aabraham oli ostnud raha eest Emori, Sekemi isa lastelt.
Kui nüüd lähenes tõotuse aeg, mille Jumal Aabrahamile oli vandega tõotanud, kasvas rahvas ja sigis paljuks Egiptuses,
seni kui tõusis teine kuningas, kes Joosepist midagi ei teadnud.
See tarvitas kavalust meie soo kallal ja tegi paha meie esivanemaile neid sundides ära heitma oma lapsukesed, et need ei jääks ellu.