Eestikeelne Piibel 1968
2. Moosese 9 Siis Jehoova ütles Moosesele: "Mine vaarao juurde ja räägi temale: nõnda ütleb Jehoova, heebrealaste Jumal: lase mu rahvas minna ja mind teenida.Sest kui sa keelad neid minemast ja pead neid veel kinni,
vaata, siis on Jehoova käsi su karja peal, kes on väljal: hobuste, eeslite, kaamelite, veiste ja pudulojuste peal väga raske katkuga!
Aga Jehoova eraldab Iisraeli karja ja egiptlaste karja, ja Iisraeli laste omadest ei sure ühtainustki!"
Ja Jehoova määras aja, öeldes: "Homme Jehoova teeb seda siin maal!"
Ja Jehoova tegi järgmisel päeval nõnda, ja egiptlaste kogu kari suri, ent Iisraeli laste karjast ei surnud ühtainustki!
Ja kui vaarao läkitas vaatama, ennäe, siis ei olnud Iisraeli karjast surnud ühtainustki! Aga vaarao süda jäi kõvaks ja ta ei lasknud rahvast minna.
Siis Jehoova ütles Moosesele ja Aaronile: "Võtke endile mõlemad pihud täis sulatusahju tahma, ja Mooses puistaku seda vaarao silma ees vastu taevast.
See muutub siis tolmuks üle kogu Egiptusemaa ning inimestele ja lojustele kogu Egiptusemaal tulevad mädavillideks arenevad paised!"
Ja nad võtsid sulatusahju tahma ning astusid vaarao ette; Mooses puistas seda vastu taevast ja see muutus mädavillideks arenevaiks paiseiks inimestel ja lojustel.
Ja võlurid ei suutnud seista Moosese ees paisete pärast, sest paised olid võlureil ja kõigil egiptlastel!
Aga Jehoova paadutas vaarao südame ja too ei kuulanud neid, nagu Jehoova oli Moosesele öelnud.
Siis Jehoova ütles Moosesele: Tõuse hommikul vara ja astu vaarao ette ning ütle temale: nõnda ütleb Jehoova, heebrealaste Jumal: lase mu rahvas minna ja mind teenida.
Sest seekord ma saadan kõik oma nuhtlused sulle enesele ja su sulastele ning su rahvale, et sa teaksid, et minu sarnast ei ole kogu maailmas!
Kui ma nüüd oma käe välja sirutasin ja sind ja su rahvast lõin katkuga, siis oleksid sa maa pealt kaotatud olnud,
aga ma jätsin sind alles just selleks, et näidata sulle oma väge ja teha kuulsaks oma nime kogu maailmas.
Kui sa veel ülbe oled mu rahva vastu ega lase neid minna,
vaata, siis ma lasen homme sadada väga rasket rahet, millist ei ole Egiptuses olnud ta asustamisajast tänini!
Ja nüüd läkita järele, päästa oma kari ja kõik, kes sul väljal on! Kõigi inimeste ja lojuste peale, kes leiduvad väljal ega ole koristatud koju, langeb rahe ja nad surevad!"
Kes vaarao sulaseist kartis Jehoova sõna, päästis oma sulased ja karja koju.
Aga kes ei võtnud Jehoova sõna südamesse, jättis oma sulased ja karja väljale.
Ja Jehoova ütles Moosesele: "Siruta oma käsi taeva poole, siis tuleb rahet kogu Egiptusemaale, inimeste ja lojuste peale, ja kogu väljarohu peale Egiptusemaal!"
Ja Mooses sirutas oma kepi taeva poole ning Jehoova andis müristamist ja rahet, ja tuli lõi maha; ja Jehoova laskis Egiptusemaale rahet sadada.
Ja rahe ja tuli, mis oli rahega segamini, olid väga rängad, milliseid ei ole olnud kogu Egiptusemaal selle asustamisest alates.
Ja rahe lõi maha kogu Egiptusemaal kõik, kes olid väljal, niihästi inimesed kui lojused; ja rahe lõi maha kogu väljarohu ning murdis kõik puud väljal.
Ainult Gooseni maakonnas, kus olid Iisraeli lapsed, ei olnud rahet!
Siis vaarao läkitas järele ja kutsus Moosese ja Aaroni ning ütles neile: "Ma olen seekord pattu teinud! Jehoova on õiglane, aga mina ja mu rahvas oleme õelad.
Paluge Jehoovat, sest on küllalt Jumala müristamisest ja rahest. Ma lasen teid minna ja teil pole enam vaja jääda!"
Ja Mooses vastas temale: "Kui ma olen linnast välja läinud, siis ma sirutan oma käed Jehoova poole: müristamine lakkab ja rahet ei ole enam, et sa teaksid, et maa on Jehoova päralt!
Aga sinust ja su sulaseist ma tean, et te veelgi ei karda Jumalat Jehoovat!"
Ja lina ja oder löödi maha, sest oder oli loonud ja lina oli kupras;
nisu ja okasnisu aga ei löödud maha, sest need olid hilised.
Ja Mooses läks ära vaarao juurest, linnast välja, ja sirutas oma käed Jehoova poole: müristamine ja rahe lakkasid ning vihma ei sadanud enam maa peale.
Kui vaarao nägi, et vihm, rahe ja müristamine lakkasid, siis ta patustas edasi ja tegi oma südame kõvaks, tema ja ta sulased.
Vaarao süda jäi kõvaks ja ta ei lasknud Iisraeli lapsi minna, nagu Jehoova oli Moosese läbi öelnud.
2. Moosese 10 Siis Jehoova ütles Moosesele: "Mine vaarao juurde, sest ma olen paadutanud tema südame ja ta sulaste südamed, et teha nende keskel oma imetegusid,
ja selleks, et sa saaksid jutustada oma poja ja pojapoja kuuldes, kuidas ma olen näidanud egiptlastele oma jõudu, ja mu imetegudest, mis ma neile olen teinud, et te teaksite, et mina olen Jehoova!"
Siis Mooses ja Aaron läksid vaarao juurde ning ütlesid temale: "Nõnda ütleb Jehoova, heebrealaste Jumal: kui kaua sa tõrgud alistumast mu ees? Lase mu rahvas minna ja mind teenida.
Sest kui sa keelad mu rahvast minemast, vaata, siis ma toon homme su maale rohutirtse!
Need katavad maapinna, nõnda et maad pole näha, ja nad söövad jäänused säilinust, mis teile rahest üle jäi, ja nad söövad ära kõik puud, mis teil väljal kasvavad.
Ja nad täidavad su kojad ja kõik su sulaste kojad ja kõik egiptlaste kojad, mida ei ole näinud su isad ja su isade isad oma maa peale tuleku päevast tänini!" Ja ta pöördus ümber ning läks ära vaarao juurest.
Siis vaarao sulased ütlesid temale: "Kui kaua on see meile püüniseks? Lase mehed minna, et nad teeniksid Jehoovat, oma Jumalat. Kas sa veelgi ei mõista, et Egiptus hukkub?"
Siis toodi Mooses ja Aaron tagasi vaarao juurde ja tema ütles neile: "Minge teenige Jehoovat, oma Jumalat" Aga kes need minejad õieti on?"
Ja Mooses vastas: "Me läheme oma noorte ja vanadega, oma poegade ja tütardega, me läheme oma pudulojuste ja veistega, sest meil on Jehoova püha!"
Tema aga ütles neile: "Jehoova olevat siis teie juures, kui ma lasen ära teid ja teie väetid lapsed! Te näete ka ise, et teil on kuri nõu!
Nõnda ei sünni! Mingu ainult mehed ja teenigu Jehoovat, sest te olete ju seda nõudnud!" Ja nad aeti vaarao eest ära.
Siis Jehoova ütles Moosesele: "Siruta oma käsi Egiptusemaa kohale rohutirtsude pärast, et need tuleksid Egiptusemaale ja sööksid ära kõik maa rohu, kõik, mis rahe on alles jätnud!"
Ja Mooses sirutas oma kepi välja Egiptusemaa kohale ning Jehoova saatis maale idatuult kogu selle päeva ja kogu selle öö; kui hommik tuli, tõi idatuul kaasa rohutirtsud!
Rohutirtsud tulid kogu Egiptusemaale ja laskusid väga suurel hulgal kõigisse Egiptuse rajadesse; enne seda ei ole rohutirtse sel määral olnud ega ole neid ka mitte enam pärast seda!
Need katsid kogu maapinna, nõnda et maa mustas; nad sõid ära kõik maa rohu ja kõik puude vilja, mis rahe oli üle jätnud. Ja kogu Egiptusemaal ei jäänud üle midagi haljast puudel ega väljarohtudel!
Siis vaarao kutsus kiiresti Moosese ja Aaroni ning ütles: "Ma olen pattu teinud Jehoova, teie Jumala ja teie vastu!
Nüüd aga andke mu patt veel seekord andeks ja paluge Jehoovat, oma Jumalat, et ta ometi võtaks minult selle surma!"
Ja ta läks ära vaarao juurest ning palus Jehoovat.
Siis Jehoova pööras tuule väga kangeks läänetuuleks, see tõstis rohutirtsud üles ja ajas need Kõrkjamerre; ühtainustki rohutirtsu ei jäänud alles kõigis Egiptuse rajades!
Aga Jehoova paadutas vaarao südame ja too ei lasknud Iisraeli lapsi minna.
Siis Jehoova ütles Moosesele: "Siruta oma käsi taeva poole, siis tuleb Egiptusemaale niisugune pimedus, et katsu või käega!"
Ja Mooses sirutas oma käe taeva poole ning kogu Egiptusemaale tuli kolmeks päevaks pilkane pimedus:
üks ei näinud teist ja ükski ei liikunud paigast kolmel päeval! Aga kõigil Iisraeli lastel oli oma asupaikades valge!
Siis vaarao kutsus Moosese ning ütles: "Minge teenige Jehoovat! Ainult teie pudulojused ja veised jäägu paigale. Ka teie väetid lapsed mingu ühes teiega!"
Aga Mooses vastas: "Sina pead meile kaasa andma ka tapa- ja põletusohvrid, et saaksime neid tuua Jehoovale, oma Jumalale!
Meie karigi peab tulema ühes meiega, sõrgagi ei tohi maha jääda, sest sellest me ju võtame Jehoova, oma Jumala teenimiseks. Me ei tea isegi, millega peame teenima Jehoovat, enne kui jõuame sinna!"
Aga Jehoova paadutas vaarao südame, nõnda et ta ei tahtnud neid ära lasta.
Ja vaarao ütles temale: "Mine ära mu juurest! Hoia, et sa enam ei ilmu mu palge ette! Sest päeval, mil sa ilmud mu palge ette, sa sured!"
Ja Mooses vastas: "Õigesti oled rääkinud! Enam ma ei ilmu su palge ette!"
Psalm 20 Laulujuhatajale: Taaveti laul.
Jehoova vastaku sulle kitsikuse ajal; Jaakobi Jumala nimi varjaku sind!
Ta läkitagu sulle abi pühast paigast ja toetagu sind Siionist!
Ta mõelgu kõigile su roaohvritele ja su põletusohvrit ta arvaku rasvaseks! Sela.
Ta andku sulle, mida su süda kutsub ja lasku täide minna kogu su nõu!
Me tahame hõisata sinu võidust ja oma Jumala nimel lehvitada lippu! Jehoova täitku kõik su palved!
Nüüd ma tean, et Jehoova päästab oma võitud mehe; ta vastab temale oma pühast taevast oma parema käe vägeva abiga!
Ühed usaldavad vankreid ja teised hobuseid, meie aga Jehoova, oma Jumala nime!
Nemad vaaruvad ja langevad; meie aga tõuseme ja seisame püsti!
Matteuse 26 Aga Peetrus istus väljas sisemises õues. Ja tema juurde tuli üks tüdruk ja ütles: "Ka sina olid ühes selle galilealase Jeesusega!"
Kuid tema salgas kõikide ees ning ütles: "Ei mina saa aru, mida sa räägid!"
Ja kui ta läks värava poole, nägi teda teine tüdruk ja ütles neile, kes seal olid: "Ka see oli naatsaretlase Jeesusega!"
Tema salgas jälle vandega: "Mina ei tunne seda inimest!"
Aga natukese aja pärast lähenesid need, kes seal seisid, ja ütlesid Peetrusele: "Tõesti, sinagi oled üks nende seast, sest su keelemurregi näitab, kust sa oled!"
Siis ta hakkas väga needma ja vanduma: "Ei mina tunne seda inimest!" Ja sedamaid laulis kukk.
Siis tuli Peetrusele meelde Jeesuse sõna, kes talle oli öelnud: "Enne kui kukk laulab, salgad sa mind kolm korda!" Ja ta läks välja ja nuttis kibedasti.
Matteuse 27 Aga kui valgeks läks, tegid kõik ülempreestrid ja rahvavanemad Jeesuse kohta otsuseks tema ära tappa.
Nad sidusid ta kinni, viisid ta ära ja andsid ta maavalitseja Pilaatuse kätte.
Siis Juudas, kes oli ta ära andnud, nähes, et ta oli hukka mõistetud, kahetses ning tõi need kolmkümmend hõbetükki tagasi ülempreestrite ja vanemate kätte
ning ütles: "Ma olen pattu teinud, et ma ära andsin süütu vere!" Aga nemad ütlesid: "Mis see meisse puutub? Vaata ise!"
Ja ta viskas hõbetükid maha templisse ja läks kõrvale ja poos enese.
Aga ülempreestrid võtsid hõbetükid ja ütlesid: "Neid ei sünni panna ohvrikirstu, sest see on vere hind!"
Kuid nad pidasid nõu ning ostsid nende eest potissepa põllu matmispaigaks muulastele.
Selle tõttu hüütakse seda põldu verepõlluks tänapäevani.
Siis läks täide, mis on öeldud prohvet Jeremija kaudu: "Ja ma võtsin need kolmkümmend hõbetükki Iisraeli lastelt, selle hinnatud mehe hinna, kelle nad olid hinnanud,
ja andsin need potissepa põllu eest, nõnda nagu Issand mind oli käskinud!"