Eestikeelne Piibel 1968
2. Moosese 4 Ja Mooses vastas ning ütles: "Aga kui nemad mind ei usu ja mu sõna ei kuula, vaid ütlevad: Jehoova ei ole ennast sulle ilmutanud?"Siis Jehoova küsis temalt: "Mis see on, mis sul käes on?" Ta vastas: "Kepp!"
Ja tema ütles: "Viska see maha!" Ta viskas selle maha ja see muutus maoks! Ja Mooses põgenes selle eest.
Ja Jehoova ütles Moosesele: "Siruta oma käsi ja haara temal sabast!" Ta sirutas oma käe ning hoidis temast kinni - ja see muutus ta pihus kepiks! -
"et nad usuksid, et sulle on ennast ilmutanud Jehoova, nende vanemate Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal!"
Ja Jehoova ütles temale veel: "Pane oma käsi põue!" Ta pani oma käe põue ja tõmbas välja, ja vaata, käsi oli pidalitõvest valge nagu lumi!
Ja ta ütles: "Pane oma käsi tagasi põue!" Ta pani oma käe põue ja tõmbas välja, ja vaata, see oli jälle nagu ta ihu!
"Kui nad sind ei usu ega kuula su sõna esimese imeteo järel, siis nad usuvad teise imeteo sõnumit.
Ja kui nad ka neid kaht imetegu ei usu ega kuula su sõna, siis võta Niiluse jõe vett ja vala kuivale maale. Vesi, mida sa Niiluse jõest võtad, muutub siis kuival maal vereks!"
Aga Mooses ütles Jehoovale: "Oh Issand, mina ei ole sõnakas mees, ei varemast ajast ega ka mitte sellest peale, kui sa oma sulasega oled rääkinud, sest mul on raskevõitu suu ja raskevõitu keel!"
Siis Jehoova ütles temale: "Kes on teinud inimesele suu, või kes teeb keeletu, kurdi, nägija või pimeda? Kas mitte mina, Jehoova?
Ja nüüd mine, ja mina olen abiks sinu suule ning õpetan sind, mida sa pead rääkima!"
Aga ta ütles: "Oh Issand, läkita, keda läkitad, ainult mitte mind!"
Siis Jehoova viha süttis põlema Moosese vastu ja ta ütles: "Eks ole leviit Aaron sinu vend? Ma tean, et ta hästi räägib; ja vaata, ta tulebki sulle vastu! Kui ta sind näeb, siis ta rõõmutseb südamest.
Sina pead temaga rääkima ja temale sõnad suhu panema, aga mina olen sinu suuga ja tema suuga, ja ma õpetan teid, mida te peate tegema.
Tema rääkigu sinu asemel rahvaga ja see olgu nõnda: tema on sulle suuks ja sina oled temale Jumalaks.
Ja võta kätte see kepp, millega sa imetegusid teed!"
Siis Mooses läks ära ja tuli tagasi oma äia Jitro juurde ning ütles temale: "Ma tahan minna tagasi oma vendade juurde, kes on Egiptuses, et näha, kas nad on alles elus!" Ja Jitro ütles Moosesele: "Mine rahuga!"
Jehoova ütles Moosesele Midjanis: "Mine pöördu tagasi Egiptusesse, sest kõik need mehed on surnud, kes nõudsid su hinge!"
Ja Mooses võttis oma naise ja pojad ning pani need eesli selga ja läks tagasi Egiptusemaale; ja Mooses võttis Jumala kepi oma kätte.
Jehoova ütles Moosesele: "Kui sa lähed ja tuled tagasi Egiptusesse, siis vaata, et sa teed vaarao ees kõiki neid imetegusid, mis ma su kätte olen andnud. Aga mina teen ta südame kõvaks ja tema ei lase rahvast ära.
Kuid ütle vaaraole: nõnda ütleb Jehoova: Iisrael on minu esmasündinud poeg.
Ja ma ütlen sulle: saada mu poeg ära, et ta mind teeniks! Aga kui sa keeldud teda saatmast, vaata, siis ma tapan su esmasündinud poja!"
Aga kui ta oli teel öömajale, tuli Jehoova temale vastu ja püüdis teda surmata.
Siis Sippora võttis kivinoa ja lõikas ära oma poja eesnaha, puudutas sellega ta häbet ning ütles: "Sa oled tõesti mu verepeigmees!"
Siis see jättis tema rahule; sel ajal öeldi verepeigmees ümberlõikamise tähenduses.
Ja Jehoova ütles Aaronile: "Mine kõrbesse Moosesele vastu!" Ta läks ning kohtas teda Jumala mäe juures ja andis temale suud.
Ja Mooses tegi Aaronile teatavaks kõik Jehoova sõnad, kes teda oli läkitanud, ja kõik imeteod, mis ta teda oli käskinud teha.
Siis Mooses läks ühes Aaroniga ja nad kogusid kokku kõik Iisraeli laste vanemad.
Ja Aaron rääkis kõik need sõnad, mis Jehoova oli Moosesele rääkinud, ja ta tegi imetegusid rahva silma ees.
Ja rahvas uskus; kui nad kuulsid, et Jehoova oli tundnud muret Iisraeli laste pärast, ja et ta oli näinud nende viletsust, siis nad kummardasid ja heitsid silmili maha.
2. Moosese 5 Ja seejärel Mooses ja Aaron tulid ning ütlesid vaaraole: "Nõnda ütleb Jehoova, Iisraeli Jumal: lase mu rahvas minna, et nad kõrbes peaksid mulle püha!"
Aga vaarao vastas: "Kes on Jehoova, et peaksin kuulama ta sõna ja laskma Iisraeli ära minna? Mina ei tunne Jehoovat ega lase ka Iisraeli ära minna!"
Siis nad ütlesid: "Heebrealaste Jumal tuli meile vastu. Lase meid minna kolme päeva tee kõrbesse ja ohverdada Jehoovale, meie Jumalale, et tema meid ei tabaks katku või mõõgaga!"
Aga Egiptuse kuningas vastas neile: "Mooses ja Aaron, mispärast tahate rahva tööst vabastada? Minge oma töökohustuste juurde!"
Vaarao mõtles: "Vaata, neid on nüüd rohkem kui maa pärisrahvast, aga teie tahate nad töökohustusest vabastada!"
Ja vaarao käskis selsamal päeval rahva sundijaid ja ülevaatajaid, öeldes:
"Ärge koguge ega andke enam rahvale õlgi telliskivide tegemiseks nagu varem. Nad mingu ja korjaku ise endile õlgi!
Ja telliskivide määr, mis nad tänini on teinud, pange neile peale, ärge seda vähendage, sest nad on laisad. Sellepärast nad kisendavad ja ütlevad: me tahame minna oma Jumalale ohverdama!
Saagu orjus meestele raskemaks, et neil oleks sellega tegemist ega kuulataks valekõnesid!"
Ja rahva sundijad ja ülevaatajad läksid välja ning rääkisid rahvaga, öeldes: "Nõnda ütleb vaarao: mina ei anna teile enam õlgi.
Minge ise, võtke endile õlgi, kust aga leiate, ent teie orjusest ei vähendata midagi!"
Siis rahvas hajus üle kogu Egiptusemaa korjama kõrsi õlgede asemel.
Ja sundijad kihutasid tagant, öeldes: "Tehke oma töö valmis, oma igapäevane määr, nagu siis, kui saite õlgi!"
Ja Iisraeli laste ülevaatajaid, kes vaarao sundijate poolt olid pandud nende üle, peksti, öeldes: "Mispärast te ei ole täitnud telliskivide määra endiselt, ei eile ega täna?"
Siis Iisraeli laste ülevaatajad tulid ja kisendasid vaarao poole, öeldes: "Mispärast sa teed oma sulastega nõnda?
Õlgi su sulastele ei anta, aga siiski öeldakse meile: tehke telliskive! Vaata, su sulaseid pekstakse ja nõnda sa teed pattu oma rahva vastu!"
Aga tema vastas: "Laisad olete! Te olete laisad, seepärast te ütlete: me tahame minna Jehoovale ohverdama!
Nüüd minge tööle! Õlgi teile ei anta, aga määratud hulga telliskive te peate andma!"
Siis Iisraeli laste ülevaatajad nägid endid olevat täbaras olukorras, kui neile öeldi: "Te ei tohi ühelgi päeval vähendada oma telliskivide päevaosa!"
Ja kui nad vaarao juurest tulid, siis nad kohtasid Moosest ja Aaronit, kes olid neid oodanud,
ja ütlesid neile: "Jehoova karistagu teid ja mõistku kohut, sest te olete meid viinud halba kuulsusesse vaarao ja tema sulaste silmis ja neile mõõga meie tapmiseks kätte andnud!"
Siis Mooses pöördus jälle Jehoova poole ning ütles: "Issand, mispärast sa oled sellele rahvale kurja teinud? Milleks sa siis mind oled läkitanud?
Alates sellest, kui ma tulin vaarao juurde sinu nimel rääkima, on ta sellele rahvale kurja teinud ja sina ei ole oma rahvast tõesti mitte päästnud!"
2. Moosese 6 Ja Jehoova ütles Moosesele: "Nüüd sa saad näha, mida ma vaaraole teen; sest vägeva käe sunnil ta laseb nad minna ja vägeva käe sunnil ta ajab nad ära oma maalt!"
Ja Jumal rääkis Moosesega ning ütles temale: "Mina olen Jehoova!
Mina olen ennast ilmutanud Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile kõigeväelise Jumalana, aga oma nime "Jehoova" ei ole ma neile teatavaks teinud.
Mina olen nendega teinud ka oma lepingu, et ma annan neile Kaananimaa, nende rännakute maa, kus nad on võõrana elanud.
Mina olen ka kuulnud Iisraeli laste ägamist, et egiptlased neid orjastavad, ja ma olen mõelnud oma lepingule.
Seepärast ütle Iisraeli lastele: mina olen Jehoova ja mina viin teid ära egiptlaste teoorjuse alt; ma päästan teid nende orjatööst ja lunastan teid oma väljasirutatud käsivarrega ning suurte kohtupidamistega.
Mina võtan teid enesele rahvaks ja olen teile Jumalaks, ja teie peate tundma, et mina olen Jehoova, teie Jumal, kes teid viib välja egiptlaste teoorjusest.
Mina viin teid sellele maale, mille pärast ma oma käe üles tõstsin, et ma annan selle Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile. Mina annan selle teie omandiks, mina, Jehoova!"
Ja Mooses rääkis nõnda Iisraeli lastele, aga nemad ei kuulanud Moosest rõhutud meeleolu ja ränga orjuse tõttu.
Ja Jehoova rääkis Moosesega, öeldes:
"Mine ütle vaaraole, Egiptuse kuningale, et ta laseks Iisraeli lapsed oma maalt ära minna!"
Aga Mooses rääkis Jehoova ees, öeldes: "Vaata, Iisraeli lapsed ei kuula mind, kuidas siis vaarao mind kuulda võtab? Mina olen ju huultest ümberlõikamata!"
Õpetussõnad 4 Kuule, mu poeg, ja võta vastu mu sõnad, siis saab sulle palju eluaastaid!
Ma õpetan sulle tarkuseteed, ma juhin sind õigeisse rööpaisse!
Kui sa seal käid, siis on su samm vaba, ja kui sa jooksed, siis sa ei komista!
Haara kinni õpetusest, ära lase lahti, hoia seda, sest see on su elu!
Ära mine õelate rajale ja ära astu kurjade teele!
Jäta see, ära käi seal, hoidu sellest ja mine mööda!
Sest nad ei saa magada, enne kui nad kurja on teinud; neilt võetakse uni, kui nad kedagi ei ole saanud panna komistama!
Sest nad söövad õeluse leiba ja joovad vägivalla viina!
Aga õigete rada on otsekui valgusepaistus, mis muutub üha selgemaks, kuni päev on saabunud!
Õelate tee on nagu pilkane pimedus: nad ei tea, mille peale nad komistavad!
Matteuse 26 Siis ütleb Jeesus neile: "Sel ööl te kõik taganete minust; sest kirjutatud on: ma löön karjast ja karja lambad pillutatakse!
Aga pärast oma ülestõusmist ma lähen teie eele Galileasse."
Siis Peetrus kostis ning ütles temale: "Kui ka kõik sinust taganevad, ei tagane mina mitte ilmaski!"
Jeesus ütles talle: "Tõesti ma ütlen sulle, täna öösel, enne kui kukk on laulnud, salgad sa mind kolm korda!"
Peetrus ütleb temale: "Kui ma sinuga peaksin ka surema, ei salga ma sind mitte!" Samuti ütlesid ka kõik jüngrid.
Siis tuli Jeesus nendega paika, mida nimetatakse Ketsemaniks, ja ütles oma jüngritele: "Istuge siin niikaua, kui ma lähen sinna ja palvetan!"
Ja ta võttis enese juurde Peetruse ja kaks Sebedeuse poega, ja hakkas kurvaks minema ning ahastust tundma.
Siis ta ütles neile: "Minu hing on väga kurb surmani; jääge siia ja valvake minuga!"
Ja ta läks pisut eemale, heitis silmili maha, palvetas ning ütles: "Minu Isa, kui on võimalik, siis mingu see karikas minust mööda! Ometi mitte nõnda, kuidas mina tahan, vaid kuidas sina tahad!"
Ja ta tuli oma jüngrite juurde ja leidis nad magamast ja ütles Peetrusele: "Nii te siis ei suutnud ühtki tundi minuga valvata?
Valvake ja paluge, et te kiusatusse ei satuks! Vaim on küll valmis, aga liha on nõder!"
Taas läks ta teist korda ära, palvetas ning ütles: "Minu Isa, kui see ei või muidu mööda minna kui et ma selle joon, siis sündigu sinu tahtmine!"
Ja ta tuli jälle ja leidis nad magamast, sest nende silmad olid rasked unest.
Ja ta jättis nad ja läks ära ja palvetas kolmandat korda ja ütles jälle needsamad sõnad.
Siis tuleb ta oma jüngrite juurde ja ütleb neile: "Te ikka veel magate ja puhkate! Vaata, tund on ligi ja Inimese Poeg antakse patuste kätte!
Tõuske üles, lähme! Vaata, see on ligidal, kes mind ära annab!"