Eestikeelne Piibel 1968
2. Moosese 31 Ja Jehoova rääkis Moosesega, öeldes:"Vaata, ma olen nimepidi kutsunud Betsaleeli, Huuri poja Uuri poja Juuda suguharust.
Ma olen tema täitnud Jumala vaimuga, tarkuse, mõistuse ja teadmistega ning igasugu tööoskusega,
et kujundada kunstipäraseid töid kullast, hõbedast ja vasest,
uurendada kive raamistuse jaoks ja nikerdada puud, tehes igasugu tööd.
Ja mina, vaata, olen andnud temale abiks Oholiabi, Ahisamaki poja Daani suguharust. Ja ma olen andnud kõigi arukate südamesse oskuse teha kõike, mida ma sind olen käskinud:
kogudusetelgi, tunnistuslaeka ja lepituskaane, mis on selle peal, ja kõik telgi riistad,
laua ja selle riistad, puhtast kullast küünlajala ja kõik selle riistad, suitsutusaltari,
põletusohvri altari ja kõik selle riistad, pesemisnõu ja selle jala,
kootud riided, preester Aaroni pühad riided ja ta poegade preestriameti riided,
võideõli ja healõhnalised suitsutusrohud pühamu jaoks. Nad tehku kõik nõnda, nagu ma sind olen käskinud!"
Ja Jehoova rääkis Moosesega, öeldes:
"Ja sina räägi Iisraeli lastega ning ütle: te peate kindlasti pidama mu hingamispäevi, sest see on tähiseks minu ja teie vahel, teadmiseks põlvest põlve, et mina olen Jehoova, kes teid pühitseb!
Pidage siis hingamispäeva, sest see on teile püha; kes seda rikub, seda karistatagu surmaga; sest kes siis iganes tööd teeb, selle hing kaotatagu oma rahva seast!
Kuus päeva tehtagu tööd, aga seitsmendal päeval on täielik hingamispäev, Jehoova püha; kes iganes hingamispäeval tööd teeb, seda karistatagu surmaga!
Ja Iisraeli lapsed pidagu hingamispäeva nõnda, et nad teeksid hingamispäeva igaveseks seaduseks oma sugupõlvedele!
Minu ja Iisraeli laste vahel on see igaveseks tähiseks, sest kuue päevaga Jehoova tegi taeva ja maa, aga seitsmendal päeval ta hingas ja puhkas!"
Ja kui ta oli lõpetanud kõneluse Moosesega Siinai mäel, siis ta andis temale kaks tunnistuslauda, kivilauda, mille peale oli Jumala sõrmega kirjutatud.
2. Moosese 32 Kui rahvas nägi, et Mooses viivitas mäelt tulekuga, siis rahvas kogunes Aaroni ümber ja ütles temale: "Võta kätte ja tee meile jumalaid, kes käiksid meie ees, sest me ei tea, mis on juhtunud selle Moosesega, mehega, kes meid tõi Egiptusemaalt välja!"
Siis Aaron ütles neile: "Rebige ära kuldrõngad, mis on kõrvus teie naistel, poegadel ja tütardel, ja tooge need mulle!"
Ja kogu rahvas rebis ära kuldrõngad, mis neil kõrvus olid, ja tõi need Aaronile.
Tema võttis need vastu nende käest, töötles lõiketeraga ja valmistas valatud vasika. Siis nad ütlesid: "See on su jumal, Iisrael, kes sind tõi Egiptusemaalt välja!"
Kui Aaron seda nägi, siis ta ehitas selle ette altari; ja Aaron hüüdis ning ütles: "Homme on Jehoova püha!"
Järgmisel päeval nad tõusid vara ning ohverdasid põletusohvreid ja tõid tänuohvreid; ja rahvas istus maha sööma ja jooma ning tõusis üles mängima.
Siis Jehoova rääkis Moosesega: "Mine astu alla, sest su rahvas, kelle sa tõid Egiptusemaalt välja, on teinud pahasti!
Nad on kähku pöördunud teelt, mida ma neid käskisin käia. Nad on enestele teinud valatud vasika. Nad on seda kummardanud ja sellele ohverdanud, ja nad on öelnud: see on su jumal, Iisrael, kes sind tõi Egiptusemaalt välja!"
Ja Jehoova ütles Moosesele: "Ma olen näinud seda rahvast, ja vaata, see on kangekaelne rahvas!
Jäta nüüd mind üksi, et mu viha saaks süttida põlema nende vastu ja ma saaksin nad hävitada! Aga sind ma teen suureks rahvaks!"
Mooses aga anus Jehoova, oma Jumala ees ja ütles: "Jehoova, miks süttib su viha põlema oma rahva vastu, kelle sa tõid Egiptusemaalt välja oma suure võimsuse ja vägeva käega?
Miks peaksid egiptlased rääkima ja ütlema: kurja kavatsusega viis ta nad välja, et neid mägedes tappa ja maa pealt hävitada! Pöördu oma tulisest vihast ja kahetse kurja, mida sa kavatsed teha oma rahvale!
Meenuta oma sulaseid Aabrahami, Iisakit ja Iisraeli, kellele sa oled iseenese juures vandunud ja öelnud: ma teen teie soo nõnda paljuks nagu tähti taevas; ja kogu selle maa, millest ma olen rääkinud, ma annan teie soole ja nad pärivad selle igaveseks!"
Ja Jehoova kahetses kurja, mida ta oli ähvardanud teha oma rahvale.
Ja Mooses pöördus ning astus mäelt alla, ja tal oli käes kaks tunnistuslauda, lauad, mille mõlemate poolte peale oli kirjutatud; neile oli kirjutatud nii ühe kui teise külje peale.
Lauad olid Jumala tehtud ja Jumala kirjutatud oli kiri, mis laudadesse oli uurendatud.
Kui Joosua kuulis rahva häält, valju karjumist, siis ta ütles Moosesele: "Leeris on sõjakisa!"
Aga tema vastas: "Ei see ole võiduhüüd, ei see ole kaotusekisa - mina kuulen lauluhäält!"
Ja kui Mooses ligines leerile ja nägi vasikat ning ringtantsu, siis ta viha süttis põlema ja ta viskas lauad käest ning purustas need mäejalal.
Seejärel ta võttis vasika, mille nad olid teinud, ja põletas selle tules ning jahvatas, kuni see sai peeneks; siis ta puistas selle vette ja andis Iisraeli lastele juua.
Ja Mooses ütles Aaronile: "Mida see rahvas sulle on teinud, et sa oled nende peale toonud nii suure patu?"
Aaron vastas: "Ärgu süttigu mu isanda viha põlema! Sina ise tead, et see rahvas on paha.
Nad ütlesid mulle: tee meile jumalad, kes käiksid meie ees, sest me ei tea, mis on juhtunud selle Moosesega, mehega, kes meid tõi Egiptusemaalt välja.
Ja mina ütlesin neile: kellel on kulda, rebigu ära! Ja nad andsid selle minule, mina viskasin tulle ja välja tuli see vasikas!"
Kui Mooses nägi, et rahvas oli ohjest valla, sest Aaron oli ta valla päästnud kahjurõõmuks nende vaenlastele,
siis Mooses astus leeri väravasse ja ütles: "Kes on Jehoova poolt, tulgu minu juurde!" Ja tema juurde kogunesid kõik Leevi pojad.
Ja ta ütles neile: "Nõnda ütleb Jehoova, Iisraeli Jumal: igaüks pangu oma mõõk vööle! Käige sinna ja tänna leeri väravast väravani ja tapke igaüks, olgu see ka oma vend, sõber või sugulane!"
Ja Leevi pojad tegid, nagu Mooses käskis; ja sel päeval langes rahva seast ligi kolm tuhat meest.
Ja Mooses ütles: "Täitke täna oma käed Jehoovale, sest igaüks oli oma poja ja venna vastu, et teile täna õnnistus antaks!"
Ja järgmisel päeval Mooses ütles rahvale: "Te olete teinud väga suure patu! Aga ma lähen nüüd üles Jehoova juurde, vahest saan lepitada teie patu!"
Ja Mooses läks jälle Jehoova juurde ning ütles: "Oh häda! See rahvas on teinud suure patu ja on enesele valmistanud kuldjumalad!
Kui sa nüüd siiski annaksid andeks nende patu! Aga kui mitte, siis kustuta mind oma raamatust, mille oled kirjutanud!"
Aga Jehoova vastas Moosesele: "Kes minu vastu on pattu teinud, selle ma kustutan oma raamatust!
Nüüd aga mine, juhi rahvas sinna paika, millest ma sulle olen rääkinud. Vaata, minu ingel käib su eel! Oma karistuspäeval ma karistan neid nende patu pärast!"
Ja Jehoova lõi rahvast, sellepärast et nad olid teinud vasika, mille Aaron valmistas.
2. Moosese 33 Ja Jehoova ütles Moosesele: "Mine, lahku siit, sina ja rahvas, kelle sa tõid Egiptusemaalt välja, maale, mille ma vandega olen tõotanud Aabrahamile, Iisakile, ka Jaakobile, öeldes: sinu soole ma annan selle!
Ma läkitan sinu eel ingli ja ajan ära kaananlased, emorlased, hetiidid, perislased, hiivlased ja jebuuslased,
et sa jõuaksid maale, mis piima ja mett voolab, sest mina ise ei lähe ühes sinuga, et sind mitte hävitada teel, sellepärast et oled kangekaelne rahvas!"
Kui rahvas kuulis seda kurja kõnet, siis nad leinasid ja ükski ei pannud enesele ehteid ümber.
Ja Jehoova ütles Moosesele: "Ütle Iisraeli lastele: te olete kangekaelne rahvas. Kui ma läheksin ühe silmapilgugi ühes sinuga, peaksin sind hävitama! Võta nüüd ära oma ehted, siis ma mõtlen, mis ma sinuga teen!"
Ja Iisraeli lapsed rebisidki endilt ehted Hoorebi mäe juurest lahkumisel.
Psalm 25 Taaveti laul. Jehoova, sinu poole ma tõstan oma hinge!
Mu Jumal, sinu peale ma loodan, ärgu ma jäägu häbisse; ära lase mu vaenlasi rõõmust hõisata minu pärast!
Ei jää ka häbisse ükski neist, kes sind ootavad; häbisse jäävad need, kes sinust loobuvad põhjuseta!
Jehoova, anna mulle teada oma teed, õpeta mulle oma teeradu!
Pane mind kulgema sinu tõeteed ja õpeta mind; sest sina oled mu pääste Jumal, sind ma ootan kogu päeva!
Tuleta meelde, Jehoova, oma halastust ja heldust, sest need on maailma ajastu algusest!
Ära tuleta meelde mu noore ea patte ega mu üleastumisi; oma heldust mööda mõtle minule oma headuse pärast, oh Jehoova!
Markuse 6 Ja apostlid tulid kokku Jeesuse juurde ja kuulutasid temale kõik, mida nad olid teinud ja mida õpetanud.
Siis ta ütles neile: "Tulge teie kõrvale üksikusse paika ja puhake pisut!" Sest tulijaid ja minejaid oli palju ja nad ei saanud mahti süüagi.
Ja nad sõudsid paadiga kõrvale üksikusse paika.
Ja paljud nägid neid ära sõudvat ning tundsid tema ära ja jooksid jala sinna kokku kõigist linnadest ja jõudsid neist ette.
Ja kui ta paadist välja astus ja nägi palju rahvast, hakkas tal neist hale meel, et nad olid otsekui lambad, kellel pole karjast. Ja ta hakkas neid pikalt õpetama.
Aga kui aeg oli läinud hiliseks, tulid ta jüngrid ta juurde ja ütlesid: "Paik on tühi ja aeg jääb juba hiliseks;
lase nad minema, et nad läheksid ümberkaudu asulaisse ja küladesse ja ostaksid endile leiba, sest neil ei ole midagi süüa!"
Aga tema kostis ja ütles neile: "Andke teie neile süüa!" Nemad ütlesid temale: "Kas me peaksime minema kahesaja teenari eest leiba ostma ja neile süüa andma?"
Aga tema küsis neilt: "Mitu leiba teil on? Minge vaadake." Kui nad olid teada saanud, ütlesid nad: "Viis leiba ja kaks kala."
Ja ta käskis neid asetada kõik istuma, salkkond salkkonna kõrvale haljale murule.
Ja nad istusid maha ridamisi, sajakaupa ja viiekümnekaupa.
Ja ta võttis need viis leiba ja kaks kala, vaatas üles taeva poole ja õnnistas ja murdis leivad ja andis need oma jüngrite kätte rahva ette panemiseks. Ja ka need kaks kala jagas ta kõikidele.
Ja kõik sõid ja nende kõhud said täis.
Ja korjati kokku kaksteist korvitäit palukesist ja kalust.
Ja neid, kes leivust olid söönud, oli viis tuhat meest.
Ja sedamaid sundis ta oma jüngreid astuma paati ja sõitma tema eele teisele rannale Betsaidasse, kuni tema laseb rahva minema.
Ja kui ta lahkumistervituse oli öelnud, läks ta mäele palvetama.
Kui siis õhtu jõudis, oli paat keset merd ja tema üksi maal.
Ja ta nägi neil sõudes püsti häda käes olevat, sest tuul oli neile vastu. Ja neljandal öövahi-korral tuli ta mere peal kõndides nende juurde ja tahtis neist mööda minna.
Aga kui nad teda nägid mere peal kõndivat, arvasid nad, et see on tont, ja hakkasid karjuma.
Sest nad kõik nägid teda ja ehmusid. Aga tema rääkis kohe nendega ja ütles neile: "Olge julged, mina olen, ärge kartke!"
Ja ta läks nende juurde paati, ja tuul rauges. Ja nad kohkusid üpris väga iseenestes,
sest nad ei olnud veel aru saanud leibade loost, vaid nende süda oli läinud kõvaks.
Ja kui nad üle mere olid maale sõudnud, jõudsid nad Gennesaretti ja astusid rannale.
Ja kui nad paadist olid väljunud, tunti ta sedamaid ära
ja joosti kogu sealne ümberkaudne maa läbi ning hakati haigeid vooditega kandma igale poole, kus teda kuuldi olevat.
Ja kuhu ta iganes läks küladesse või linnadesse või asulaisse, asetati põdejaid turgudele ja paluti teda, et nad saaksid vaid puudutada tema kuue palistust. Ja kõik, kes teda puudutasid, said terveks.