Eestikeelne Piibel 1968
2. Moosese 1 Ja need on Iisraeli poegade nimed, kes olid Egiptusesse tulnud; ühes Jaakobiga oli igaüks tulnud oma perega:Ruuben, Siimeon, Leevi, Juuda,
Issaskar, Sebulon, Benjamin,
Daan, Naftali, Gaad ja Aaser.
Kõiki hingi, kes Jaakobi niudeist olid väljunud, oli seitsekümmend hinge; ja Joosep oli juba Egiptuses.
Joosep suri, samuti kõik ta vennad ja kogu see sugupõlv.
Aga Iisraeli lapsed olid viljakad, nad siginesid ja paljunesid ning said üpris väga vägevaiks; ja maa oli neid täis!
Egiptuses tõusis uus kuningas, kes Joosepit ei tundnud,
ja see ütles oma rahvale: "Vaata, Iisraeli laste rahvast on rohkem ja nad on meist vägevamad!
Olgem seepärast nende vastu kavalad, et nad ei saaks paljuneda! Sest kui peaks tulema sõda, siis nad liituvad nendega, kes meid vihkavad, ja nad sõdivad meie vastu ning lähevad maalt ära!"
Siis nad panid nende üle teoorjusele sundijaid, et need rõhuksid neid raske teoga; vaaraole ehitati varaaitade linnu - Pitomit ja Raamsest.
Aga mida rohkem nad neid rõhusid, seda rohkem neid sai ja seda laiemale nad levisid; ja Iisraeli laste ees hakati hirmu tundma.
Ja egiptlased panid väevõimuga Iisraeli lapsed töötama.
Nad tegid nende elu kibedaks raske orjatööga savi ja telliskivide kallal ning kõiksugu orjusega põllul, kõiksugu tööga, mida nad väevõimuga sundisid neid tegema.
Ja Egiptuse kuningas rääkis heebrealaste ämmamooridega, kellest ühe nimi oli Sifra ja teise nimi Puua,
ning ütles: "Kui te heebrea naisi aitate sünnitamisel ja näete sugutunnuseist, et on poeglaps, siis surmake see, aga tütarlaps võib jääda elama!"
Aga ämmamoorid kartsid Jumalat ega teinud nõnda, nagu Egiptuse kuningas neid käskis, vaid jätsid poeglapsed elama.
Siis Egiptuse kuningas kutsus ämmamoorid ja ütles neile: "Mispärast teete nõnda ja jätate poeglapsed elama?"
Ja ämmamoorid vastasid vaaraole: "Sellepärast et heebrealaste naised pole nagu egiptlaste naised, vaid nad on tublimad: enne kui ämmamoor jõuab nende juurde, on nad sünnitanud!"
Ja Jumal tegi ämmamooridele head; rahvas aga suurenes ja nad said väga arvurikkaks:
et ämmamoorid kartsid Jumalat, siis ta andis neile suured pered.
Aga vaarao andis käsu kogu oma rahvale, öeldes: "Kõik poeglapsed, kes sünnivad, peate viskama jõkke, kõik tütarlapsed aga võite jätta elama!"
2. Moosese 2 Üks mees, Leevi soost, läks ja võttis ühe Leevi tütre.
Ja naine sai käima peale ning tõi poja ilmale; ta nägi, et see oli ilus, ja ta peitis teda kolm kuud.
Aga kui ta enam ei saanud teda peita, siis ta võttis tema jaoks pilliroost laeka, pigitas selle maapigi ja vaiguga, pani sellesse lapse ja asetas jõe äärde kõrkjaisse.
Ta õde võttis eemal aset, et teada saada, mis temaga juhtub.
Siis tuli vaarao tütar alla jõe äärde ennast pesema; ta toaneitsid aga kõndisid jõe kaldal. Kui ta nägi laegast kõrkjate sees, siis ta läkitas oma ümmardaja ja laskis selle ära tuua.
Kui ta avas ja nägi last, vaata, siis nuttis üks poeglaps! Aga ta andis sellele armu ning ütles: "See on üks heebrealaste poeglaps!"
Selle õde ütles siis vaarao tütrele: "Kas pean minema ja kutsuma sulle heebrea naiste hulgast imetaja, et ta sulle last imetaks?"
Ja vaarao tütar vastas temale: "Mine!" Ja tüdruk läks ning kutsus lapse ema.
Ja vaarao tütar ütles sellele: "Vii see laps ja imeta teda minu jaoks, ja ma annan sulle tasu!" Ja naine võttis lapse ning imetas teda.
Kui laps oli kasvanud, siis ta tõi selle vaarao tütrele ja see võttis selle enesele pojaks; ta pani temale nimeks Mooses ja ütles: "Sest ma olen ta veest välja tõmmanud!"
Ja see sündis neil päevil, kui Mooses oli suureks kasvanud, et ta läks välja oma suguvendade juurde ja nägi nende teoorjust; ja ta nägi üht egiptuse meest peksvat heebrea meest tema suguvendade hulgast.
Ja kui ta vaatas sinna ja tänna ja nägi, et seal kedagi ei olnud, siis ta lõi egiptlase maha ja mattis liivasse.
Kui ta teisel päeval läks välja, vaata, siis taplesid kaks heebrea meest, ja ta ütles õelale: "Miks sa peksad oma ligimest?"
Aga see vastas: "Kes on pannud sind meile ülemaks ja kohtumõistjaks? Kas mõtled tappa ka mind, nagu sa tapsid egiptlase?" Siis Mooses kartis ja mõtles: "Asi on tõesti ilmsiks tulnud!"
Ka vaarao kuulis sellest loost ja ta püüdis Moosest tappa. Aga Mooses põgenes vaarao eest ja asus Midjanimaale. Kord istus ta seal ühe kaevu ääres.
Midjani preestril oli seitse tütart; need tulid ja ammendasid vett ning täitsid künad, et joota oma isa pudulojuseid.
Aga karjased tulid ja tõrjusid nad eemale; siis Mooses tõusis ja aitas neid ning jootis nende pudulojuseid.
Kui nad tulid oma isa Reueli juurde, küsis see: "Kuidas te täna jõudsite nii kiiresti?"
Nad vastasid: "Keegi egiptuse mees päästis meid karjaste käest; ta ammendas meile ka vett ja jootis pudulojuseid!"
Siis ta ütles oma tütardele: "Kus ta on? Miks jätsite mehe sinna? Kutsuge ta leiba võtma!"
Ja Mooses otsustas jääda selle mehe juurde; see andis oma tütre Sippora Moosesele.
Temale sündis poeg ja ta pani sellele nimeks Geersom, sest ta ütles: "Ma olen võõras võõral maal!"
Alles hulga aja pärast juhtus, et Egiptuse kuningas suri. Ent Iisraeli lapsed ohkasid ja kaebasid orjuse pärast; ja nende hädakisa orjuse pärast tõusis Jumalani.
Ja Jumal kuulis nende ägamist, ja Jumal mõtles oma lepingule Aabrahami, Iisaki ja Jaakobiga.
Jumal vaatas Iisraeli laste peale ja Jumal mõistis neid!
2. Moosese 3 Mooses karjatas oma äia, Midjani preestri Jitro pudulojuseid. Kord ta ajas pudulojused kõrbe taha ja jõudis Jumala mäe Hoorebi juurde.
Seal ilmutas ennast temale Jehoova ingel tuleleegis keset kibuvitsapõõsast, ja ta vaatas, ja ennäe, kibuvitsapõõsas põles tules, aga kibuvitsapõõsas ei põlenud ära!
Ja Mooses mõtles: "Ma põikan kõrvale ja vaatan seda suurt nägemust, miks kibuvitsapõõsas ära ei põle!"
Kui Jehoova nägi, et ta pöördus vaatama, siis Jumal hüüdis teda kibuvitsapõõsast ja ütles: "Mooses, Mooses!" Ja tema vastas: "Siin ma olen!"
Siis ta ütles: "Ära tule siia, võta kingad jalast, sest paik, kus sa seisad, on püha maa!"
Ja ta jätkas: "Mina olen sinu vanemate Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal!" Aga Mooses kattis oma näo, sest ta kartis Jumalale otsa vaadata.
Ja Jehoova ütles: "Ma olen küllalt näinud oma rahva viletsust, kes on Egiptuses, ja ma olen kuulnud nende kisendamist sundijate pärast; seetõttu ma tean nende valu
ja olen alla tulnud neid egiptlaste käest päästma ja neid sellelt maalt viima heale ja avarale maale - maale, mis piima ja mett voolab, kaananlaste, hetiitide, emorlaste, perislaste, hiivlaste ja jebuuslaste asupaika.
Vaata, nüüd on Iisraeli laste hädakisa jõudnud minuni ja ma olen ka näinud rõhumist, millega egiptlased neid rõhuvad.
Tule nüüd, ma läkitan su vaarao juurde, ja vii mu rahvas, Iisraeli lapsed, Egiptusest välja!"
Kuid Mooses ütles Jumalale: "Kes olen mina, et võiksin minna vaarao juurde ja viia Iisraeli lapsed Egiptusest välja?"
Aga tema kostis: "Mina olen sinuga, ja see olgu sulle tähiseks, et mina sind olen läkitanud: kui sa rahva Egiptusest oled välja viinud, siis te teenite Jumalat sellel mäel!"
Siis Mooses ütles Jumalale: "Vaata, kui ma lähen Iisraeli laste juurde ja ütlen neile: teie vanemate Jumal on mind läkitanud teie juurde, aga nemad küsivad minult: mis ta nimi on? mis ma siis neile pean vastama?"
Ja Jumal ütles Moosesele: "Ma olen see, kes ma olen!" Ja ta jätkas: "Ütle Iisraeli lastele nõnda: "Ma olen" on mind läkitanud teie juurde!"
Ja Jumal ütles Moosesele veel: "Ütle Iisraeli lastele nõnda: Jehoova, teie vanemate Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal, on mind läkitanud teie juurde; see on igavesti mu nimi ja nõnda peab mind hüütama põlvest põlve!
Mine ja kogu kokku Iisraeli vanemad ja ütle neile: Jehoova, teie vanemate Jumal, on ennast mulle ilmutanud, Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumal, ja on öelnud: ma olen tõesti pidanud silmas teid ja seda, mis teiega Egiptuses on tehtud.
Ja ma olen öelnud: mina viin teid välja Egiptuse viletsusest kaananlaste, hetiitide, emorlaste, perislaste, hiivlaste ja jebuuslaste maale, maale, mis piima ja mett voolab.
Siis nad kuulavad su sõna; sina ja Iisraeli vanemad aga peate minema Egiptuse kuninga juurde ja temale ütlema: Jehoova, heebrealaste Jumal, kohtas meid. Lase meid nüüd minna kolme päeva tee kõrbesse ja oma Jumalale ohverdada.
Ma tean, et Egiptuse kuningas ei lase teid minna, isegi mitte vägeva käe sunnil.
Aga ma sirutan oma käe välja ja löön Egiptust kõiksugu imetegudega, mis ma seal tahan teha; pärast seda ta laseb teid minna.
Ja ma annan sellele rahvale armu egiptlaste silmis, nõnda et te ära minnes ei lähe mitte tühje käsi:
iga naine küsigu oma naabrinaiselt ja võõrana ta kojas elavalt naiselt hõbe- ja kuldriistu ning riideid; pange need selga oma poegadele ja tütardele ja võtke nõnda egiptlastelt saaki!"
Psalm 19 Laulujuhatajale: Taaveti laul.,
Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab tema kätetööd!
Päev peab päevale kõnet ja öö kuulutab ööle Jumala tarkust!
Ei ole see kõne ega sõnad, mille hääl ei kostaks!
Üle kogu ilmamaa käib nende kõla, maailma otsani nende sõna; neisse on ta püstitanud telgi päikesele!
Ja see tuleb välja nagu peig oma kambrist, ta on rõõmus nagu kangelane jooksmas oma rada!
Matteuse 26 Kui Jeesus kõik need kõned oli lõpetanud, ütles ta oma jüngritele:
"Te teate, et kahe päeva pärast on paasapüha; siis antakse Inimese Poeg risti lüüa!"
Siis tulid kokku ülempreestrid ja rahva vanemad ülempreestri kotta, kelle nimi oli Kaifas,
ja pidasid isekeskis nõu Jeesus kavalusega kinni võtta ja ära tappa.
Aga nad ütlesid: "Mitte pühade ajal, et mässu ei tõuseks rahva seas!"
Aga kui Jeesus oli Betaanias pidalitõbise Siimona kojas,
tuli ta juurde naine, kel oli ühes alabasterriist väga kalli salviga, ja valas selle tema pea peale, kui ta lauas istus.
Aga kui jüngrid seda nägid, sai nende meel pahaseks ja nad ütlesid: "Mistarvis on see raiskamine?
Sest selle oleks võinud ära müüa hulga raha eest ja anda vaestele."
Aga kui Jeesus seda märkas, ütles ta neile: "Miks teete vaeva sellele naisele? Ta on ju mulle heateo teinud!
Sest vaeseid on alati teie juures, mind aga ei ole teil mitte alati.
Sest salvi minu ihu peale valades tegi ta seda minu matmiseks.
Tõesti ma ütlen teile, et kus iganes seda evangeeliumi kuulutatakse kogu maailmas, seal räägitakse tema mälestuseks ka sellest, mis ta on teinud."
Siis läks üks neist kaheteistkümnest, nimega Juudas Iskariot, ülempreestrite juurde
ning ütles: "Mis te mulle tahate anda, kui ma ta annan teie kätte?" Nad pakkusid temale kolmkümmend hõbetükki.
Ja sellest ajast ta otsis parajat aega teda ära anda.
Aga esimesel hapnemata leibade päeval tulid jüngrid Jeesuse juurde ja ütlesid temale: "Kus sa tahad, et me sulle valmistame paasasöömaaja?"
Tema ütles: "Minge linna ühe mehe juurde ja öelge talle: Õpetaja ütleb: mu aeg on ligi, sinu juures ma pean paasasöömaaja oma jüngritega."
Ja jüngrid tegid nõnda, kuidas Jeesus neid oli käskinud, ja valmistasid paasatalle.
Aga kui õhtu tuli, istus ta lauda oma kaheteistkümne jüngriga.
Ja kui nemad sõid, ütles ta: "Tõesti ma ütlen teile, üks teie seast annab mind ära!"
Ja nad said väga kurvaks ning hakkasid üksteise järel temale ütlema: "Ega ometi mina see ole, Issand?"
Tema vastas ning ütles: "Kes minuga oma käe vaagnasse pistab, see annab mind ära.
Inimese Poeg läheb küll ära, nõnda nagu temast on kirjutatud; aga häda sellele inimesele, kelle läbi Inimese Poeg ära antakse! Hea oleks sellele inimesele, kui ta ei oleks sündinud!"
Siis kostis Juudas, ta äraandja, ning ütles: "Ega ometi mina see ole, rabi?" Tema ütles talle: "Sina jah!"
Ja kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, õnnistas ja murdis ja andis oma jüngritele ning ütles: "Võtke, sööge, see on minu ihu!"
Ja ta võttis karika, tänas ja andis neile ning ütles: "Jooge kõik selle seest!
Sest see on minu veri, uue lepingu veri, mis paljude eest valatakse pattude andeksandmiseks.
Aga ma ütlen teile: nüüdsest peale ma ei joo enam viinapuu viljast kuni selle päevani, mil ma ühes teiega joon uut oma Isa riigis!"
Ja kui nad kiituslaulu olid laulnud, läksid nad välja Õlimäele.