Eestikeelne Piibel 1968
2. Moosese 17 Ja kogu Iisraeli laste kogudus läks liikvele Siini kõrbest, peatuspaigast teise Jehoova käsu järgi; ja nad lõid leeri üles Refidimi, aga seal ei olnud rahval vett juua.Siis rahvas riidles Moosesega ja ütles: "Andke meile vett juua!" Aga Mooses vastas neile: "Miks te riidlete minuga? Miks te kiusate Jehoovat?"
Ent rahval oli veejanu ja rahvas nurises Moosese vastu ning ütles: "Mispärast sa tõid meid Egiptusest siia, meid ja meie lapsi ning lojuseid janusse surema?"
Siis Mooses hüüdis Jehoova poole, öeldes: "Mis ma pean selle rahvaga tegema? Vähe puudub, et nad viskavad mind kividega surnuks!"
Ja Jehoova ütles Moosesele: "Mine edasi rahva ees ja võta enesega mõningad Iisraeli vanemaist. Võta kätte oma kepp, millega sa lõid Niiluse jõge, ja mine.
Vaata, mina seisan seal su ees Hoorebi kaljul. Löö kaljut, siis tuleb sellest vesi välja ja rahvas saab juua!" Ja Mooses tegi nõnda Iisraeli vanemate nähes.
Ja ta pani sellele paigale nimeks Massa ja Meriba, Iisraeli laste riiu pärast, ja et nad olid Jehoovat kiusanud, öeldes: "Ons Jehoova meie keskel või ei ole?"
Siis tulid amalekid ja sõdisid Iisraeli vastu Refidimis.
Ja Mooses ütles Joosuale: "Vali meile mehi ja mine sõdi homme amalekkide vastu. Mina seisan kõrgendiku tipus, Jumala kepp käes."
Ja Joosua tegi, nagu Mooses temale ütles, ning sõdis amalekkide vastu; ja Mooses, Aaron ja Huur aga läksid kõrgendiku tippu.
Ja sündis, et niikaua kui Mooses hoidis oma käe ülal, oli Iisrael võidukas, aga kui ta laskis oma käe vajuda, oli Amalek võidukas!
Aga kui Moosese käed väsisid, siis nad võtsid kivi, asetasid selle temale alla ja ta istus selle peale ning Aaron ja Huur toetasid tema käsi, üks siitpoolt ja teine sealtpoolt; siis ta käed seisid kindlalt kuni päikeseloojakuni.
Ja Joosua võitis mõõgateraga Amaleki ning tema rahva.
Ja Jehoova ütles Moosesele: "Kirjuta see meenutuseks raamatusse ja pane Joosuale kõrva taha, et ma pühin Amaleki mälestuse taeva alt sootuks!"
Siis Mooses ehitas altari ning pani sellele nimeks "Minu lipp Jehoova!"
Ja ta ütles: "Jah, käsi Jehoova lipu poole! Jehooval on sõda Amaleki vastu põlvest põlve!"
2. Moosese 18 Kui Midjani preester Jitro, Moosese äi, kuulis kõike seda, mida Jumal Moosesele ja oma Iisraeli rahvale oli teinud, kuidas Jehoova Iisraeli oli Egiptusest välja viinud,
siis Moosese äi Jitro võttis enesega kaasa Sippora, Moosese naise, kelle see oli tagasi saatnud,
ja tema kaks poega, kellest ühe nimi oli Geersom, kelle puhul Mooses oli öelnud: "Ma olen võõras võõral maal!"
ja teise nimi Elieser, kelle puhul Mooses oli öelnud: "Mu isa Jumal oli mulle abiks ja päästis mind vaarao mõõga eest!"
Ja Jitro, Moosese äi, tuli Moosese juurde ühes ta poegade ja naisega sinna kõrbesse, kus ta oli leeris Jumala mäe juures.
Ja ta käskis Moosesele öelda: "Mina, su äi Jitro, tulen sinu juurde, samuti tuleb su naine ja ühes temaga ta kaks poega."
Siis Mooses läks välja oma äiale vastu, kummardas ja andis temale suud; kui nad olid küsinud üksteise käekäigu järele, siis nad läksid telki.
Ja Mooses jutustas oma äiale kõigest, mida Jehoova vaaraole ja egiptlastele Iisraeli pärast oli teinud, ja kõigist vaevadest, mis teekonnal olid olnud, ja kuidas Jehoova neid oli päästnud.
Ja Jitro tundis rõõmu kõigest sellest heast, mida Jehoova oli Iisraelile teinud, päästes teda egiptlaste käest.
Ja Jitro ütles: "Kiidetud olgu Jehoova, kes teid päästis egiptlaste ja vaarao käest!
Nüüd ma tean, et Jehoova on suurim kõigist jumalaist, sest ta päästis rahva egiptlaste käe alt, kui need olid ülbed nende vastu!"
Ja Jitro, Moosese äi, tõi põletus- ja tapaohvreid Jumalale; ja Aaron ja kõik Iisraeli vanemad tulid, et Jumala ees leiba võtta üheskoos Moosese äiaga.
Järgmisel päeval, kui Mooses istus rahvale kohut mõistma ja rahvas seisis Moosese juures hommikust õhtuni,
Moosese äi nägi kõike, mida ta rahvaga tegi, ja ütles: "Mis asi see on, mis sa rahvaga teed? Mispärast sina üksi istud, aga kõik rahvas seisab su juures hommikust õhtuni?"
Ja Mooses vastas äiale: "Rahvas tuleb ju minu juurde Jumalalt nõu küsima,
Kui neil on mingi asi, siis nad tulevad minu juurde ja mina mõistan kohut nende vahel ning teen teatavaks Jumala seadused ja tema käsuõpetuse."
Siis Moosese äi ütles temale: "See asi pole hea, mis sa teed!
Sa nõrked päris ära, niihästi sina kui ka see rahvas, kes su juures on, sest see tegevus on sulle raske. Sa ei jaksa seda üksinda teha.
Kuule nüüd mu häält, ma annan sulle nõu, ja küllap on ka Jumal sinuga: sina ole rahva asemik Jumala juures ja vii asjad Jumala ette.
Sina seleta neile seadusi ja käsuõpetust ja anna neile teada tee, mida neil tuleb käia, ja töö, mida nad peavad tegema.
Aga sina vali kogu rahvast tublisid mehi, kes kardavad Jumalat, ustavaid mehi, kes vihkavad ahnust, ja pane need neile pealikuiks iga tuhande, saja, viiekümne ja kümne üle.
Nemad mõistku rahvale kohut igal ajal. Ja olgu nõnda: nad toogu kõik suured asjad sinu ette ja otsustagu kõik väikesed asjad ise. Tee nõnda oma koorem kergemaks ja nemad kandku seda ühes sinuga.
Kui sa seda teed ja Jumal sind käsib, siis sa jaksad vastu pidada, samuti läheb ka kogu see rahvas rahul olles koju."
Ja Mooses kuulas oma äia sõna ning tegi kõik, mis see oli öelnud.
Ja Mooses valis tublisid mehi kogu Iisraelist ning pani nad juhtideks rahvale, pealikuiks iga tuhande, saja, viiekümne ja kümne üle.
Ja need mõistsid rahvale kohut igal ajal; raskemad asjad nad tõid Moosese ette, aga kõik väikesed asjad nad otsustasid ise.
Siis Mooses saatis teele oma äia ja see läks omale maale.
Psalm 22 Laulujuhatajale: viisil "Koiduaegne emahirv"; Taaveti laul.
Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mind maha jätsid? Kaugel mu abist on mu oigamise sõnad!
Mu Jumal, päeval ma hüüan, aga sa ei vasta, ja ööselgi, kuid ei leia enesele rahu!
Ja ometi oled sina püha, kelle istmeks on Iisraeli kiituslaulud!
Sinu peale lootsid meie esiisad, lootsid, ja sina päästsid nad;
nad kisendasid sinu poole ja pääsesid, nad lootsid sinu peale ega jäänud häbisse!
Aga mina olen ussike ja ei mitte mees, inimeste teotus ja halb rahva meelest!
Kõik, kes mind näevad, irvitavad mind; nad ajavad suu ammuli, vangutavad pead:
"Ta on kõik veeretanud Jehoova peale; see päästku ta, kiskugu ta välja hädast, sest tal on ju temast hea meel!"
Jah, sina oled see, kes mind tõi välja üsast, kes mind täitis usaldusega mu ema rinnal!
Sinu hooleks ma olen jäetud lapsekojast, mu ema üsast alates oled sina minu Jumal!
Markuse 1 Jeesuse Kristuse, Jumala Poja evangeeliumi algus.
Nõnda nagu on kirjutatud prohvet Jesaja raamatus: "Vaata, ma läkitan su palge eele oma ingli, kes valmistab su teed;
hüüdja hääl on kõrbes: valmistage Issanda teed, õgvendage tema teerajad!",
nõnda oli Ristija Johannes kõrbes kuulutamas meeleparanduse ristimist pattude andekssaamiseks.
Ja tema juurde rändasid kogu Juudamaa ja kõik Jeruusalemma elanikud ja said temalt ristimise Jordani jões, tunnistades oma patud.
Ja Johannes oli riietatud kaameli karvusse ja tal oli nahkvöö vööl, ja ta sõi rohutirtse ja metsmett.
Ja ta kuulutas ning ütles: "Pärast mind tuleb see, kes on vägevam minust, kellele ma ei kõlba kummardades lahti päästma tema jalatsite paelu.
Mina olen teid veega ristinud; aga tema ristib teid Püha Vaimuga!"
Neil päevil sündis, et Jeesus tuli Galilea Naatsaretist ja Johannes ristis teda Jordanis.
Ja sedamaid, kui ta veest välja tuli, nägi ta taeva avanevat ja Vaimu nagu tuvi laskuvat tema peale.
Ja hääl kostis taevast: "Sina oled mu armas Poeg, kellest mul on hea meel!"
Ja kohe ajas Püha Vaim tema kõrbe.
Ja ta oli kõrbes nelikümmend päeva saatana kiusata; ja ta oli metselajate seas, ja inglid teenisid teda.
Aga pärast seda, kui Johannes oli pandud vangi, tuli Jeesus Galileasse ja kuulutas Jumala evangeeliumi
ja ütles: "Aeg on täis saanud ja Jumala riik on lähedal; parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse!"
Ja kui ta Galilea mere ääres kõndis, nägi ta Siimonat ja Andreast võrku merre heitvat; sest nad olid kalurid.
Ja Jeesus ütles neile: "Tulge minu järele ja ma teen teist inimesepüüdjad!"
Ja sedamaid jätsid nad võrgud maha ja järgisid teda.
Ja pisut eemale minnes nägi ta Jakoobust, Sebedeuse poega, ja Johannest, ta venda, neidki paadis võrke parandamas.
Ja kohe kutsus ta nad. Ja nad jätsid oma isa Sebedeuse paati ühes palgalistega ning läksid ära tema järele.
Ja nad läksid Kapernauma, ja ta läks hingamispäeval kohe kogudusekotta ja õpetas.
Ja nad hämmastusid tema õpetusest; sest ta õpetas neid kui see, kellel on meelevald, ja mitte nõnda nagu kirjatundjad.
Ja nende kogudusekojas oli parajasti inimene, kelles oli rüve vaim, ja see kisendas
ning ütles: "Mis meil on tegemist sinuga, Jeesus Naatsaretlane? Oled sa tulnud meid hävitama? Ma tunnen sind, kes sa oled: Jumala Püha!"
Siis Jeesus sõitles teda ning ütles: "Ole vait ja mine temast välja!"
Ja rüve vaim raputas teda ja läks suure häälega kisendades temast välja.
Ja nad kõik kohkusid väga, nii et nad üksteiselt küsisid: "Mis see on? Uus võimas õpetus! Ka rüvedaile vaimudele ta annab käsku ja nad kuulevad tema sõna!"
Ja kuuldus temast levis varsti igale poole Galilea ümbrusesse.