Eestikeelne Piibel 1968
2. Moosese 11 Siis Jehoova ütles Moosesele: "Veel ühe nuhtluse ma saadan vaaraole ja Egiptusele: pärast seda ta laseb teid siit ära minna. Kui Ta lõppeks laseb minna, siis ta otse ajab teid siit ära!Räägi nüüd rahva kuuldes, et iga mees küsiks oma naabrilt ja iga naine oma naabrinaiselt hõbe- ja kuldriistu!
Ja Jehoova andis rahvale armu egiptlaste silmis; ka oli Mooses väga suur mees Egiptusemaal vaarao sulaste ja rahva silmis.
Ja Mooses ütles: "Nõnda ütleb Jehoova: keskööl ma lähen läbi egiptlaste keskelt:
Egiptusemaal peavad surema kõik esmasündinud, aujärjel istuva vaarao esmasündinust kuni käsikivitaguse ümmardaja esmasündinuni, samuti kõik lojuste esmasündinud!
Siis on kogu Egiptusemaal suur hädakisa, millist ei ole olnud ja millist ei tule enam!
Aga ühegi Iisraeli lapse vastu ei liiguta koergi oma keelt, ei inimese ega lojuse vastu, et te teaksite, et Jehoova teeb vahet Egiptuse ja Iisraeli vahel!
Siis tulevad kõik need sinu sulased alla minu juurde ja kummardavad mind, öeldes: mine ära, sina ja kogu rahvas, kes su kannul käib! Ja seejärel ma lähen!" Ja ta läks ära vaarao juurest vihast õhetades.
Aga Jehoova ütles Moosesele: "Vaarao ei võta teid kuulda, et Egiptusemaal sünniks rohkesti mu tunnustähti!"
Ja Mooses ja Aaron tegid kõik need tunnustähed vaarao ees. Aga Jehoova paadutas vaarao südame ja too ei lasknud Iisraeli lapsi oma maalt ära minna.
2. Moosese 12 Ja Jehoova rääkis Moosese ja Aaroniga Egiptusemaal, öeldes:
"See kuu olgu teil esimeseks kuuks; see olgu teil aasta esimeseks kuuks.
Rääkige kogu Iisraeli kogudusega ja öelge: selle kuu kümnendal päeval iga perevanem võtku tall, igale perele tall.
Aga kui pere on talle jaoks väike, siis võtku tema ja ta naaber, kes ta kojale on lähemal, vastavalt hingede arvule; kui palju igaüks jõuab süüa, sellele vastavalt arvake neid talle kohta.
Tall olgu teil veatu, isane, üheaastane; võtke see lammastest või kitsedest.
Säilitage see enestele kuni selle kuu neljateistkümnenda päevani; siis kogu Iisraeli kogunenud kogudus tapku see õhtul.
Ja nad võtku verd ning võidku ukse mõlemaid piitjalgu ja pealispuud kodades, kus nad seda söövad.
Ja nad söögu liha selsamal ööl; tulel küpsetatult ühes hapnemata leiva ja kibedate rohttaimedega söögu nad seda.
Te ei tohi seda süüa toorelt või vees keedetult, vaid ainult tulel küpsetatult pea, jalgade ja sisikonnaga.
Te ei tohi sellest midagi üle jätta hommikuks; mis aga sellest hommikuks üle jääb, põletage tulega.
Ja sööge seda nõnda: teil olgu vöö vööl, kingad jalas ja kepp käes; ja sööge seda rutuga - see on paasatall Jehoova auks!
Siis käin mina selsamal ööl Egiptusemaa läbi ja löön maha kõik esmasündinud Egiptusemaal, niihästi inimesed kui lojused, ja ma mõistan kohut kõigi Egiptuse jumalate üle, mina, Jehoova!
Aga veri olgu teil tundemärgiks kodadel, kus te asute; kui ma näen verd, siis ma ruttan teist mööda ja nuhtlus ei saa teile hukatuseks, kui ma löön Egiptusemaad.
See päev aga jäägu teile mälestuseks ja pühitsege seda Jehoova pühana: oma sugupõlvede kaupa pühitsege seda igavese seadlusena!
Seitse päeva sööge hapnemata leiba; juba esimesel päeval kõrvaldage haputaigen oma kodadest, sest igaüks, kes esimesest päevast seitsmenda päevani sööb hapnenut, selle hing hävitatakse Iisraelist!
Esimesel päeval olgu teil pühalik kokkutulek, samuti olgu seitsmendal päeval pühalik kokkutulek: neil päevil ei tohi teha ühtki tööd, ainult mida iga hing sööb, üksnes seda valmistage.
Te peate pidama seda hapnemata leibade püha, sest just sel päeval ma viin teie väehulgad Egiptusemaalt välja; seepärast pidage seda päeva kui igavest seadlust teie sugupõlvedele.
Esimese kuu neljateistkümnenda päeva õhtul sööge hapnemata leiba kuni kuu kahekümne esimese päeva õhtuni.
Seitse päeva ärgu leidugu haputaignat teie kodades, sest igaüks, kes sööb hapnenut, selle hing tuleb hävitada Iisraeli kogudusest, olgu võõras või maa päriselanik.
Midagi hapnenut ärge sööge, vaid kõigis oma asupaikades sööge hapnemata leiba!"
Ja Mooses kutsus kõik Iisraeli vanemad ning ütles neile: "Minge ja võtke enestele suguvõsade kaupa talled ja tapke paasatall.
Ja võtke iisopikimbuke, kastke kausis olevasse verre ja määrige ukse pealispuud ning mõlemaid piitjalgu kausis oleva verega. Ja ükski teist ärgu väljugu hommikuni oma koja uksest,
sest Jehoova läheb egiptlasi nuhtlema. Aga kui ta näeb verd ukse pealispuul ja mõlemail piitjalgadel, siis Jehoova ruttab sellest uksest mööda ega lase hävitajat tulla teie kodadesse nuhtlema.
Pidage see asi meeles: see olgu igaveseks seadluseks sinule ja su lastele!
Ja kui te tulete maale, mille Jehoova teile annab, nagu ta on öelnud, siis pidage seda teenistust.
Ja kui teie lapsed teilt küsivad: mis teenistus see teil on?
siis vastake: see on paasaohver Jehoova auks, kes ruttas mööda Iisraeli laste kodadest Egiptuses, kui ta nuhtles egiptlasi ja päästis meie kojad!" Siis rahvas kummardas ning heitis silmili maha.
Ja Iisraeli lapsed läksid ning tegid; nagu Jehoova oli Moosesele ja Aaronile käsu andnud, nõnda nad tegid.
Ja see sündis keskööl, et Jehoova lõi maha kõik esmasündinud Egiptusemaal, aujärjel istuva vaarao esmasündinust alates kuni vangiurkas oleva vangi esmasündinuni, ja kõik lojuste esmasündinud!
Siis vaarao tõusis öösel üles, tema ja kõik ta sulased, ning kõik egiptlased, ja Egiptuses oli suur hädakisa, sest ei olnud ainustki koda, kus ei olnud surnut!
Ja ta kutsus öösel Moosese ja Aaroni ning ütles: "Võtke kätte ja minge ära mu rahva keskelt, niihästi teie kui ka Iisraeli lapsed, ja minge teenige Jehoovat, nagu te olete rääkinud!
Võtke ka niihästi oma pudulojused kui veised, nagu te olete rääkinud, ja minge! Ja õnnistage ka mind!"
Ja egiptlased käisid rahvale peale, et nad kiiresti lahkuksid maalt, sest nad ütlesid: "Me sureme kõik!"
Ja rahvas viis ära oma taigna, enne kui see oli hapnenud; neil olid nende leivakünad üliriietesse seotuina õlal.
Ja Iisraeli lapsed olid teinud Moosese sõna järgi ning olid palunud egiptlastelt hõbe- ja kuldriistu ning riideid.
Jehoova oli rahvale armu andnud egiptlaste silmis ja need nõustusid; nii nad riisusid egiptlasi.
Ja Iisraeli lapsed läksid teele Raamsesest Sukkotti, ligi kuussada tuhat jalameest, peale väetite laste.
Ja ka hulk segarahvast läks ühes nendega, ning pudulojuseid ja veiseid väga suur kari.
Ja nad küpsetasid taignast, mis nad Egiptusest olid toonud, hapnemata leivakakkusid; see polnud ju hapnenud, sellepärast et nad Egiptusest välja aeti ja nad ei võinud viivitada, samuti mitte enestele teerooga valmistada.
Iisraeli laste elamisaega, mis nad Egiptuses olid elanud, oli nelisada kolmkümmend aastat.
Kui need nelisada kolmkümmend aastat lõppesid, siis just selsamal päeval sündis see, et kõik Jehoova väehulgad läksid Egiptusemaalt välja.
See oli valveöö Jehoovale, nende väljaviimiseks Egiptusemaalt; see on Jehoovale kuuluv öö, valvamiseks kõigile Iisraeli laste sugupõlvedele.
Ja Jehoova ütles Moosesele ja Aaronile: "See on paasatalle seadlus: ükski võõras ei tohi seda süüa!
Aga iga raha eest ostetud sulane võib seda siis süüa, kui oled tema ümber lõiganud.
Majaline ja palgaline ärgu seda söögu!
Ühes ja samas kojas tuleb seda süüa, lihast ei tohi midagi viia kojast välja õue, ja luid ei tohi sellel murda!
Kogu Iisraeli kogudus pidagu seda!
Ja kui su juures viibib mõni võõras ning tahab valmistada Jehoovale paasatalle, siis tuleb kõik ta meesterahvad ümber lõigata; alles siis ta tohib ligi tulla seda valmistama ja on nagu maa päriselanik; aga ükski ümberlõikamatu ei tohi seda süüa!
Seadlus on üks päriselanikule ja muulasele, kes võõrana teie keskel elab!"
Ja kõik Iisraeli lapsed tegid, nagu Jehoova Moosest ja Aaronit oli käskinud; nõnda nad tegid.
Ja just selsamal päeval Jehoova viis Iisraeli lapsed väehulkadena Egiptusemaalt välja.
Psalm 21 Laulujuhatajale: Taaveti laul.
Jehoova, sinu võimusest rõõmutseb kuningas; kui väga ilutseb ta sinu abist!
Sa andsid temale, mida ta süda himustas, ja tema huulte igatsust sa ei keelanud! Sela.
Sest sa tulid temale vastu heade õnnistustega; sa panid temale pähe kuldkrooni!
Ta palus sinult elu; sa andsid temale pika ea igaveseks ja alatiseks!
Suur on tema au, kui sa tema päästad; hiilguse ja toreduse sa paned tema peale!
Sest sa paned ta õnnistuseks igavesti; sa teed ta õnnelikuks oma palge rõõmuga!
Matteuse 27 Aga Jeesus seati maavalitseja ette. Ja maavalitseja küsis temalt ning ütles: "Oled sa juutide kuningas?" Aga Jeesus ütles: "Jah, olen!"
Kui siis ülempreestrid ja vanemad tema peale kaebasid, ei vastanud ta midagi.
Siis ütles Pilaatus temale: "Eks sa kuule, mida kõike nad tunnistavad sinu vastu?"
Ent tema ei vastanud talle ühtainustki sõna, nõnda et maavalitseja pani seda väga imeks.
Aga tavaliselt laskis maavalitseja pühiks rahvale vabaks ühe vangi, keda nad tahtsid.
Ja neil oli siis kuulus vang, nimega Barabas.
Kui nad nüüd koos olid, ütles Pilaatus neile: "Kumma te tahate, et ma teile vabaks lasen, Barabase või Jeesuse, keda hüütakse Kristuseks?"
Sest ta teadis, et nad olid ta andnud kadeduse pärast tema kätte.
Aga kui maavalitseja istus kohtujärjel, läkitas tema naine ta juurde ütlema: "Ärgu sul olgu ühtki tegemist selle õigega; sest ma olen täna unes palju kannatanud tema pärast!"
Aga ülempreestrid ja vanemad meelitasid rahvahulki lahti paluma Barabast, aga hukka mõistma Jeesust.
Ja maavalitseja kostis ning ütles neile: "Kumma neist kahest te tahate, et ma teile vabaks lasen?" Nemad ütlesid: "Barabase!"
Pilaatus ütles neile: "Mis ma siis pean tegema Jeesusega, keda hüütakse Kristuseks?" Nemad ütlesid kõik: "Löödagu ta risti!"
Maavalitseja küsis: "Mis kurja ta siis on teinud?" Aga nad karjusid veel enam ja ütlesid: "Löödagu ta risti!"
Kui Pilaatus nägi, et ta midagi ei võinud parata, vaid et kära läks veel suuremaks, võttis ta vett ja pesi oma käsi rahva nähes ning ütles: "Ma olen süüta selle verest! Küll te näete!"
Siis vastas kõik rahvas ning ütles: "Tema veri tulgu meie peale ja meie laste peale!"
Siis ta vabastas neile Barabase, aga Jeesust ta laskis rooskadega peksta ja andis ta risti lüüa.
Siis võtsid maavalitseja sõjamehed Jeesuse enestega kohtukotta ja kogusid tema juurde kokku kõik oma jõugu.
Nad võtsid ta riidest lahti ja panid temale selga purpurmantli,
ja punusid kibuvitstest krooni ning panid selle temale pähe, andsid ta paremasse kätte pilliroo, heitsid ta ette põlvili maha, naersid teda ja ütlesid: "Tere, juutide kuningas!"
Ja nad sülitasid tema peale ja võtsid roo ning lõid sellega temale pähe.
Ja kui nemad teda olid naernud, võtsid nad mantli ta seljast ära ja panid ta omad riided temale selga ja viisid ta ära risti lüüa.
Välja minnes leidsid nad Küreene mehe, nimega Siimon. Seda nad sundisid kandma tema risti.
Ja kui nad jõudsid paika, mida hüütakse Kolgataks - see tähendab Pealae asemeks, -
andsid nad temale juua sapiga segatud viina. Kui ta seda oli maitsnud, ei tahtnud ta juua.
Aga kui nad tema olid risti löönud, jaotasid nad tema riided isekeskis ja heitsid liisku nende pärast
ning istusid maha ja valvasid teda seal.
Ja tema pea kohale nad panid pealkirja, millele oli kirjutatud ta süü: "See on Jeesus, juutide kuningas!"
Siis löödi temaga ühes risti kaks röövlit, üks paremale ja teine vasakule poole.
Aga möödaminejad pilkasid teda, vangutasid pead
ning ütlesid: "Sina, kes templi lammutad ja kolme päevaga üles ehitad, aita iseennast! Kui sa oled Jumala Poeg, siis astu ristilt maha!"
Nõndasamuti naersid teda ka ülempreestrid ühes kirjatundjate ja vanematega ning ütlesid:
"Teisi ta on aidanud, iseennast ta ei või aidata; kui ta on Iisraeli kuningas, astugu ta nüüd ristilt maha, siis me usume temasse!
Ta on lootnud Jumala peale, see päästku nüüd tema, kui ta tahab; sest ta on öelnud: ma olen Jumala Poeg!"
Samuti teotasid teda röövlidki, kes ühes temaga olid risti löödud.